Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord BIGBANK AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. K. J. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

1.Tartu Maakohtu menetluses on BIGBANK AS hagi K. J. vastu 1 982, 82 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 22.02.2013 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr SL 13-01-13-433204 rikkumisest. Hageja ütles 06.02.2014 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 1000 eurot. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 66% krediidisummast ühe aasta kohta ja viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 66% võlgnetavalt summalt aastas. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr S 3.8. Üldtingimuste p 6.5 kohaselt oli kostja kohustatud hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud. Hageja nõuab tarbijakrediidilepingu alusel välja mõista kostjalt hageja kasuks 1982, 82 eurot, millest 1000 eurot on tagastamata krediidisumma; 367, 90 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 63, 90 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud; 551, 02 eurot seisuga 16.09.2014 sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista alates 17.09.2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 66% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud 22.02.2013 sõlmitud tarbijakrediidilepingu koos maksegraafikuga ja lepingu sõlmimise ajal kehtinud üldtingimustega ning lepingu ülesütlemise hetkel kehtinud üldtingimustega; koopiad hageja poolt 18.06.2013 kostjale saadetud meeldetuletuskirjast; 09.01.2014 kostjale saadetud

2 (6)

lepingu ülesütlemishoiatusest; 06.02.2014 kostjale saadetud lepingu ülesütlemisavaldusest; hageja kehtestatud hinnakirja, viivise arvestuse ( tl 21-36).

3 (6)

krediidisummalt aastas, mis on 66,00% aastas arvestatuna lähtuvalt 30 päevasest kuust ja 360 päevast aastas (tl 21-24). Hageja nõuab seisuga 16.09.2014 sissenõutavaks muutunud viivist 551, 02 eurot ja TsMS § 367 alusel alates 17.09.2014 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 66% tagastamata krediidisummalt aastas. Tüüptingimuste võimalikku kasutamist tuleb kontrollida iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel. Kui vaidlusalune laenuleping on sõlmitud tüüptingimusi kasutades, tuleb arvestada ka VÕS-i tüüptingimusi reguleerivate sätetega. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Seega ei pea tüüptingimus olema välja töötatud korduvaks kasutamiseks tüüplepingutes; tüüptingimuseks loetakse ka muu ilma läbirääkimisteta eelnevalt välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama. VÕS § 35 lg 2 järgi eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Selle sätte mõtte kohaselt peab kandma lepingutingimuse võimaliku tühisuse riski VÕS §-s 42 sätestatud alustel see lepingupool, kes esitas läbirääkimata tingimuse teisele poolele sellistel asjaoludel, et viimasel polnud võimalik tingimuse üle läbi rääkida ja selle sisu mõjutada. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust VÕS § 39 lg 1 teise lause järgi tingimuse kasutaja kahjuks. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks (22.02.2013 kehtinud redaktsioon). VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi kaasa tüüptingimus tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus on seisukohal, et viivisemäära sätestamine fikseerimata ja seotuna krediidiandja poolt kehtestatud lepingu üldtingimustega on teist poolt ebamõistlikult kahjustatav tüüptingimus VÕS § 42 mõttes. Seega on BIGBANK AS- i ja kostja vahel sõlmitud lepingu üldtingimustes p 7.1 (alates 31.12.2013 p 6.1) sätestatud viivisemäär, mis võimaldab krediidiandjal nõuda krediidisaajale tarbijaga sõlmitud lepingu puhul viivist võrdses määras lepingujärgse intressimääraga tagastamata krediidisummalt aastas (66% aastas, so 0,18% päevas) VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt tühine ning viivisenõudega sellises määras on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostja kahjuks ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses ettenähtud määras.

4 (6)

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas ( kuni 14.04.2013 seitse protsenti aastas). VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hagiavalduse ja kohtule esitatud viivisearvestuse ( tl 34) kohaselt on hageja arvestanud lepingu ülesütlemise, 06.02.2014 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 149, 60 eurot. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid sissenõutavaks muutunud viivise kujunemise ja selge arvestuse kohta, mistõttu arvestab kohus sissenõutavaks muutunud viiviseid perioodi eest 06.02.104 kuni 16.09.2014 (hageja arvestuse kohaselt 222 päeva eest) tagastamata krediidisummalt 1 000 eurolt. Perioodil 06.02.2014 kuni 30.06.2014 oli seadusjärgne viivisemäär 8, 25 % aastas ja 01.07.2014 kuni 16.09.2014, 8,15 % aastas. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt perioodi 06.02.2014.a kuni 30.06.2014.a eest (222 päeva) tasumata laenusummalt 1 000 eurolt viivist summas 48, 84 eurot.

MENETLUSKULUD

mis vastab rahuldatud hagihinnale,so 1563, 14 eurot (1480,64 + 82,50). Hagiavalduse esitamisel ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on sellisel juhul riigilõiv 225 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv 225 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades avalduse vormi, asjas esitatud tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 70 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv 225 eurot ja hageja esindaja kulu summas 70 eurot, kokku summas 295 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.