Tartu Maakohus,
Kohtukoosseis
Kohtunik Marge Tamme
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. juuli 2015.a, Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-35778
Tsiviilasi
Korteriühistu X hagi Ü.K. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
4 773,687 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Korteriühistu X (registrikood xxxxxxxx;
esindajad
asukoht: x) Hageja esindaja: T. P. (telefon: xxxx xxxx; e-post: x) Kostja: Ü.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: x)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja T. P.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavaldus ja hageja nõue Korteriühistu X esitas 18.11.2014.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Ü.K.ilt 3657,86 euro saamiseks. Kohus tegi 27.11.2014.a. Ü.K.ile makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 01.12.2014.a. aadressil Xxxxx xxxxxxx, Xxxxx, Xxxxx x-x, xxxxx. Ü.K. esitas 14.12.2014.a. nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetatati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Korteriühistu X (hageja) on 08.02.2015.a. esitanud hagi Ü.K. (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Avalduse kohaselt Ü.K. arvete maksmisega viivitamine sai alguse 2010. aastal ning süvenes jätkuvalt alates 2011. aasta algusest kuni käesoleva ajani. 2012. aasta augustis saatis korteriühistu Ü.K.ile meeldetuletuse (tlk 43) 1562,57 euro suuruse tähtaja ületanud võlgnevuse kohta ning tegi ettepaneku võlgnevuse tasumise osas alustada läbirääkimisi. Võlgnik läbi rääkima ei tulnud, kuid hakkas tasuma makseid väikeste osamaksetena, mis ei vähendanud oluliselt võlgnevust, kuid andis lootust, et isik tegeleb võla vähendamisega vastavalt võimalustele. Järgmise meeldetuletuse (tlk 42) saatis korteriühistu mais 2013.a., sest võlgnevus ühistu ees oli kasvanud 2025,34 euroni. Septembris 2013.a sõlmisid Ü.K.i poeg M. K. ja korteriühistu juhatuse liikmed kokkuleppe (tlk 45), et korteri 1 võlgnevust hakatakse tasuma intensiivsemalt, 200 euro kaupa kuus. Kokkuleppes nimetatud kuupäevadeks ka raha laekus (kassa sissetuleku order nr 89 tlk 44), kuid tänaseks on vaatamata lubadustele võlgnevus ainult jätkuvalt kasvanud. Kahel korral, novembris 2011 (128 eurot) ja detsembris 2012 (160 eurot) on korteri 1 eest tasunud X. Käesoleva hagi esitamise kuupäeva seisuga laekus viimane makse korter 1 eest korteriühistule X 14. aprillil 2014.a. Hageja on viidanud KÜS § 2 lg 1 ning KÜ X põhikirja punkti 20 alapunkti 5, mille kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma ühistus elaniku kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelike kasutajate arvule. KÜ X põhikirja punkti 20 alapunkti 4 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta
arvestatavad sihtotstarbelised maksed. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist. Korteriühistu X ei olnud hagi esitamiseni viivist tasumata arvete eest arvestanud ega esitanud. Korteriühistu X palub korteriomanikul tasuda võlgnevus haldustasu, kütte, üldelektri, prügi ja vee eest summas 3657,86 eurot. Lisaks soovib korteriühistu, et võlgnik kataks ka kohtule hagi esitamise eest tasutud riigilõivu 325 eurot. 13.03.2015.a. määrusega võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse. Määrus koos hagiavaldusega ja selle lisadega toimetati kostjale kätte 19.03.2015.a. Kostja vastus hagile Kostja Ü.K. ei ole hagile vastanud. 29.03.2015.a. vastas hagile kostja poeg M. K., kelle vastuse kohaselt tema ema Ü.K. on viimastel aastatel väga haige ning ema ravimitele ja arstijuures käimistele (Tartusse) kulub väga palju raha. Kostja poeg palus menetlus lõpetada. Kostja poeg märkis, et ta saab töökoha ning ta saab hakata võlga korteriühistu ees vähendama. M. K. lubas võtta ühendust hagejaga ja leida kompromissi. 08.04.2015.a. edastas Tartu Maakohus Ü.K.ile kohtukutse (kohtuistung pidi toimuma 02.06.2015.a.), mis toimetati kätte 10.04.2015.a. aadressile Xxxxx x-x, Xxxxx, kohtukutse võttis vastu kostja poeg M. K., kes elab kostjaga koos. 11.04.2015.a. esitas M. K. Tartu Maakohtule avalduse, mille kohaselt ta ei ole nõus kohtuistungiga tsiviilasjas 2-14-35778 ja palus lõpetada tsiviilasi 2-14-35778. Samuti märkis M. K., et ta võtab ühendust hagejaga, et leida kohtuväline lahendus. 01.06.2015.a. edastas M. K. e-posti teel kirja, milles teatas, et Ü.K. ei saa kohtuistungile tulla, sest ta peab haiglasse minema. Kohtule ei edastatud dokumente, mis tõendaksid kohtuistungile ilmumata jätmise põhjust. 02.06.2015.a. toimus kohtuistung, millest võtsid osa hageja seaduslik esindaja juhatuse esimees T.P. ja hageja juhatuse liige J.K., kostja kohtuistungile ei ilmunud. T.P. avaldas, et kostja ei ole hagejaga ühendust võtnud kompromissi sõlmimiseks. Samuti selgitas T.P., et kostja elab pojaga koos. Nendel on neljatoaline korter, nad ei saa linnalt abi. Nad ei võta hageja esindajaid jutule, uks on lukus. Hagi põhinõude suurendamine Hageja esindaja lisas 02.06.2015 kohtuistungil materjalide juurde hagi laiendamise taotluse. Taotluse kohaselt palub korteriühistu X võtta arvesse X korteriühistu korter x võlgnevuse suurenemist alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse andmisest ajavahemikul 19.11.2014.a. kuni 01.06.2015.a. summas 950,75 eurot. Nimetatud ajavahemikul tasuti Xxxxx x-x eest 200 eurot. Taotluses palus hageja korteriühistu X kohustuste täitmist korter x omanikult Ü.K.ilt temale novembris 2012-mais 2015 esitatud arvete alusel summas 4608,61 eurot,mis on korteriühistule tasumata jäänud haldustasu, küte, üldelekter, prügi ja vee maksed ning määrata
korteriühistu X korter x omaniku Ü.K.i vastu esitatud hagiavalduse eest makstud kohtukulud (riigilõiv 325 + 175 eurot, kokku 500 eurot) tasumiseks kostjale. 05.06.2015.a. edastas Tartu Maakohus haginõude suurendamise taotluse kostjale. 16.06.2015.a. esitas kostja poeg vastuväite hagi suurendamise osas, mille kohaselt ei ole ta nõus hagi nõude suurendamisega ja märkis, et on nõus ainult kohtupoolse maksegraafiku sõlmimisega, mille alusel igakuiseks tagasimakseks oleks 160 eurot kuus või mõnel kuul saaks maksta ka 200 eurot kuni võlg hageja ees on tasutud. 17.06.2015.a. edastas Tartu Maakohus kohtukutsed hagejale ja kostjale. 12.07.2015.a. edastas hageja kohtule hagi laiendamise taotluse, milles korteriühistu X palub võtta arvesse X korteriühistu korter x võlgnevuse suurenemist ajavahemikul 01.06.2015 kuni 01.07.2015 summas 165,07 eurot. Nimetatud ajavahemikul Xxxxx x korter x eest arveid ei tasutud. Eeltoodust tulenevalt palub korteriühistu X Ü.K.ile esitatud arvete alusel nõuda temalt summat 4773,68 eurot korteriühistule tasumata jäänud haldustasu, kütte, üldelektri, pürgi ja vee maksete eest ja palub nimetatud kohustuse täitmist ning määrata korteriühistu X korter x omaniku Ü.K.i vastu esitatud hagiavalduse eest makstud kohtukulud (riigilõiv 325 + 175 eurot, kokku 500 eurot) tasumiseks kostjale. 15.07.2015.a. toimus kohtuistung, millest võttis osa hageja seaduslik esindaja T.P., kostja Ü.K. istungile ei ilmunud. Hageja avaldas, et hageja on kostjaga suhelnud ja kostja on võlast teadlik. Hageja taotles TsMS § 410 tuginedes sisulise otsuse tegemist. 22.07.2015.a. määrusega uuendas Tartu Maakohus asja arutamist ja kohustas hagejat saatma täiendavaid tõendeid sisulise otsuse tegemiseks. 29.07.2015.a. esitas hageja täiendavad tõendid.
Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna kogu menetluse ajal ei ole kostja kordagi vastanud kohtule isiklikult, vaid seda on teinud kostja poeg, siis tuleb lahendada küsimus, kas kostja poeg on kostja esindajaks? Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 217 lg 1 alusel võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 218 lg 1 p 5 järgi võib lepinguline esindaja kohtus olla menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa; TsMS § 226 lg 1 kohaselt kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. TsMS § 221 lg 2 kohaselt
lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Kohtutoimikust ei nähtu, et kostja oleks volitanud oma poega esindama kostjat kohtumenetluses, ka pole seda väitnud kostja poeg, et ta esindab kostjat (oma ema), vaid ta on lihtsalt vastanud kohtule enda nimel. Eeltoodust tulenevalt puudub kostja pojal esindusõigus, ning kohus ei saa menetluse ajal kostja poja avaldusi lugeda kostja avaldusteks. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Pooled ei vaidle, et kostja on Valgamaa, Xxxxx linn, xxxxx xx x asuva korteri nr x omanik. KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Antud juhul on korteriomanikud loonud KÜ X . KÜ X põhikirja punkti 20 alapunkti 5 sätestab, et ühistu liige on kohustatud tasuma ühistus elaniku kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelike kasutajate arvule. KÜ X põhikirja punkti 20 alapunkti 4 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed. Maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist. Korteriühistu liikmeks on korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 lg 1 esimese lause järgi kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Korteriühistu liikmete otsused võetakse vastu liikmete üldkoosolekul. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub KÜS § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning
majandamiskulude (vt KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Nad on kohustuslikud ka neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu. Hageja on kohtule esitanud kostja võlgnevuse arvestused alates 20.02.2011a. – 15.06.2015.a. (tl 40 – 41 ja 75 - 76), mis kajastavad arvete numbreid, tasumisele kuuluvat summat, võlgnevuse summat, tasumise kuupäevi ja summat, mis on laekunud. Samuti on hageja esitanud X korteriühistu Xxxxx x pangatehingute väljavõtted (01.01.2011.a. – 31.12.2011.a.; 01.01.2012.a. – 24.08.2012.a.; 25.08.2012.a. – 25.08.2013.a.; 25.08.2013.a. – 25.08.2014.a.; 26.08.2014.a. – 16.11.2014.a. tlk-d 26; 28; 30; 32; 34; 36 ja 38), mis kajastavad kostja poolt tasutud summasid Xxxxx x-x kommunaalkulude eest. Kostja ei ole arveid vaidlustanud. Samuti ei ole kostja poeg M. K. arveid vaidlustanud. M. K. on 02.09.2013.a. hagejaga sõlminud kokkuleppe (tlk 45), et ta tasub 05.09.2013.a. ja 20.09.2013.a. 200 eurot võlgnevuse vähendamiseks. Kuigi M. K. ei ole Xxxxx x-x korteriomanikuks ja samuti ei ole ta käesoleva menetluse pooleks, elab M. K. kostjaga koos Xxxxx x-x, on M. K. tunnistanud võlgnevust hageja ees. Samuti on M. K. tunnistanud võlgnevuse olemasolu kohtule saadetud kirjades (tlk 50, 57 ja 69), kus ta on avaldanud soovi kompromissi leidmiseks ja ka maksegraafiku sõlmimiseks. Seega võib eeldada, et võlgnevuse olemasolust on teadlik ka kostja ise ning kui ta ei ole arveid vaidlustanud, siis ta tunnistab võlgnevuse olemasolu. 15.07.2015.a. toimunud kohtuistungil on hageja avaldanud, et ta on menetluse ajal suhelnud kostjaga ja kostja on võlgnevusest teadlik. Kohtule esitatud arvetest nähtub, et kommunaalkulud koosnevad: haldustasust, küttest, prügiveost, vee ja kanalisatsioonikuludest, üldelektrist, koristustööde kulust ning raamatupidaja ja juhatuse esimehe töötasust. Kohtule on esitatud arved 2011.a. jaanuari kuu eest, 2012.a. novembri kuu eest, 2013.a. novembri kuu eest, 2014.a. novembri kuu eest ja 2015.a. mai kuu eest (tlk 83-87). Arvetest nähtuvalt on: haldustasu alates 2011.aastast kuni 2015. maini olnud sama hinnaga 0,38 senti ruutmeetri kohta, mis teeb igakuiselt kokku (62,6 m2 x 0,38 senti = 23,788 ehk 23,79 eurot) 23,79 eurot. Prügivedu: 2011.a. 1,24eurot inimese kohta (2x 1,24 = 2,48 eurot) kuus; 2012.a. 1,56eurot inimese kohta kuus; 2013.a. 2,05eurot inimese kohta kuus; 2014.a. 2,32 eurot inimese kohta kuus; 2015.a. 2,42 eurot inimese kohta kuus.
Küttekulud erinevad nii aasta kui ka kuu lõikes. Üldelekter:
2013.a. 2,52 eurot korteri kohta kuus; 2014.a. 1,22 eurot korteri kohta kuus; 2015.a. 0,86 eurot korteri kohta kuus.
Prügiveo kulude, elektrienergia kulude ja küttekulude arvestus on eeldatavasti toimunud vastavalt teenuseosutaja esitatud arvetele ja jagatud kas korteris elavate isikute arvuga või korteriomandi üldpinnaga. Koristustööd: 2011.a. 1,88 eurot korteri kohta kuus; 2012.a. 1,88 eurot korteri kohta kuus; 2013.a. 1,89 eurot korteri kohta kuus; 2014.a. 1,89 eurot korteri kohta kuus; 2015.a. 2,25 eurot korteri kohta kuus. Raamatupidaja ja juhatuse esimehe töötasu on 2011 aasta jaanuarist kuni 2015.a. maini olnud sama hinnaga,so. 3,2 eurot korteri kohta kuus. Kohus on seisukohal, et hageja on välja toonud ja tõendanud, millest hageja nõue koosneb, st millised kommunaalkulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul kostja on jätnud kulud tasumata. Samuti leiab kohus, et kommunaalkulude hinnad on olnud aastate jooksul mõistlikud. Eeltoodust tulenevalt on hageja kommunaalkulude nõue põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kommunaalkulude võlgnevus perioodi mai 2012 – juuli 2015 eest summas 4773,68 eurot. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 500 eurot.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teisest lõikest tulenevalt on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtule esitatud Pärnu maakohtu 19.01.2015.a. määrusest ja maksekorraldustest (tlk-d 24 ja 64) nähtub, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 109,74 eurot ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 215,26 eurot ja hagi laiendamise taotluselt riigilõivu 175 eurot vastavalt kehtivale hagihinnale ja hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisale 1. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab tsiviilasjas nr 2-14-35778 hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 500 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.