Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Hagiavalduse kohaselt on hagejalt 15.03.2016 tagaseljaotsusega mõistetud kostja kasuks välja elatis 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 18.01.2016 kuni kostja täisealiseks saamiseni. 01.01.2017 suurenes miinimumelatis 235 euroni kuus. Poole kuu alampalga määr elatisena on tulenevalt PS §-st 113 ja Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukohast otsuses nr 3-4-1-22-03 (p 19) põhiseadusega formaalselt vastuolus, kuna seadusest ei tulene Vabariigi Valitsusele volitust kehtestada lapse elatise määra ning seadusandja ei ole määranud seadusega valitsusele elatise määramise diskretsiooni ulatust. Poole kuu alampalga määr elatisena on põhiseadusega ka sisuliselt vastuolus, kuna lähtudes Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE 2013. a uuringust „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ ning Riigikohtu analüüsist 09.03.2005 lahendis nr 3-2-1-7-05 on lapse reaalsed keskmised ülalpidamiskulud oluliselt väiksemad kui elatise miinimummäär. Lähtudes palga alammäära ja tarbijahinnaindeksi muutustest on kostja ülalpidamiskulud 2016. aastal 220,16 eurot kuus. Hageja peaks kandma kostja ülalpidamiskulusid mitte rohkem kui 85,28 euro ulatuses kuus, s.o (220,56 eurot – lapsetoetus 50 eurot) ÷ 2. 02.05.2017 hagi täienduse kohaselt ei ole hagejal võimalik maksta kostjale elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja netosissetulek on viimastel kuudel olnud keskmiselt 642 eurot kuus, püsikulud on 400 eurot kuus, lisaks soovib hageja oma elamistingimusi parandada. 11.09.2017 teatas hageja, et on alates 01.07.2017 töötu. Hageja pakkus kompromissina kostjale elatist perioodil, kui hageja töötab täiskohaga, 150 eurot ja töötuna 50 eurot kuus.

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus mõistis 15.03.2016 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-762 hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tagaseljaotsuse õiguslik põhjendus ei sisalda asjaolusid, mida kohus luges tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 järgi kostja poolt omaks võetuks. Praeguses asjas loeb kohus tuvastatuks muutumatuna püsinud asjaoludena asjaolud, et hageja elab kostjast lahus, on töövõimeline ja tal ei ole teisi ülalpeetavaid. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et teise vanema varanduslik olukord oleks oluliselt paranenud. Kostja seadusliku esindaja sõnul ei erine tema töötasu oluliselt hagejale kassapidajana makstud tasust. Hageja on jäänud praeguse menetluse kestel, 17.07.2017, töötuks, mistõttu on tema majanduslik olukord peale tagaseljaotsuse jõustumist halvenenud. Hagejale makstakse töötuskindlustushüvitist, mis 2017. a oktoobris oli 235 eurot. Hageja on alates 2010. aastast kuni 2017. aastani töötuna arvel olnud iga-aastaselt kestusega ühest kuust kuni aastani. Hageja keskmine töötasu enne töötuks jäämist oli 525 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on hagejale 01.04.–30.09.2017 tehtud väljamakseid 3247,20 eurot, s.o keskmiselt 541,20 eurot kuus. Hagejal puuduvad säästud või muu vara, mille arvelt elatist maksta. Kohus leidis, et hageja töökogemus kaubanduses, elektriseadmete koostajana ja puhastusteenindajana võimaldab tööd leida. Ülalpidamiskohustus tähendab kohustust teenida sissetulekut vastavalt vanusele, kvalifikatsioonile ja tervisele, mitte rahuldumist riiklike toetustega, millest ei jätku lapse ülalpidamiseks. Hageja peab pühenduma töise sissetuleku saamisele vajadusel ka väljaspool harjumuspärast keskkonda ning omandama tööharjumused. Elatise suuruse otsustamisel tuleb lähtuda lapse põhjendatud vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest tuleb eeldada, et ühe lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma ja elatis ei või olla kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla toime ilma riigi abita. Lapsele elatise väljamõistmiseks PKS § 102 alusel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks saab pidada hageja töötuks jäämist. Elatist on võimalik vähendada ka tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mille järgi võib osa lapse vajadustest olla kaetud riiklike toetustega. Kohus vähendas hagejalt kostja kasuks 15.03.2016 tagaseljaotsusega väljamõistetud elatist alates 01.01.2017 kuni 16.07.2017. a 210 euroni kuus (235 eurot – 25 eurot ehk pool lapsetoetusest) ja alates 17.07.2017 (s.o hageja töötuna arvelevõtmisest) 115 euroni kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni või poolte varandusliku seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

väitele, et PKS § 101 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse poolt elatise miinimumsumma määramine on põhiseadusega nii formaalselt kui ka sisuliselt vastuolus; 2) on hageja tõendanud, et kostja ülalpidamiseks on piisav summa 220,16 eurot kuus. Kuna hageja on tõendanud alampalgast väiksemad ülalpidamiskulud, siis juhul kui kostja soovib saada suuremat elatist kui pool sellest, peab kostja tõendama suuremate vajaduste olemasolu. Kostja ei ole seda teinud. Riigikohus on leidnud, et kui kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Tagaseljaotsuses ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Seega on kohus jätnud täitmata kohustuse tuvastada kostja vajadused ja sellest lähtuv põhjendatud elatis. Kohus on jätnud tuvastamata ka kostja seadusliku esindaja sissetuleku.

1) ei pea hageja tasuma elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, kuna poole kuu alampalga määr elatisena on põhiseadusega nii formaalselt kui ka sisuliselt vastuolus. Laste elustandard saab lähtuda vanemate elustandardist; 2) ei ole alust kostja väidetel, et hageja on oma tegevusetusega põhjustanud raske majandusliku olukorra ja et miinimumelatist tuleb tasuda hoolimata töö puudumisest. Üldtuntuks tuleb lugeda asjaolu, et Narvas ja Ida-Virumaal on vabade töökohtade arv väike. Hageja otsib tööd, aga pole veel leidnud. Töötukassa tõendist nähtuvad lühiajalised töötamised võivad viidata sellele, et hagejal puuduvad töötamiseks vajalikud omadused-oskused. Kuna kohus ei ole hageja tööturule sobivust tegelikult analüüsinud ega andnud pooltele võimalust selles osas seisukohta avaldada, puudub alus väita, et hageja ei soovi tööd leida või on töö otsimisel passiivne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 32), et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Hageja leiab apellatsioonkaebuses tuginedes Riigikohtu lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17 p-le 9, et kuivõrd tagaseljaotsuses ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, on maakohus jätnud täitmata kohustuse tuvastada kostja vajadused ja sellest lähtuv põhjendatud elatis, samuti on kohus jätnud tuvastamata kostja seadusliku esindaja sissetuleku. Hageja seisukoht ei ole kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Riigikohus on 09.06.2017 tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 tehtud lahendis (p 37.1) varasemat praktikat täpsustades selgitanud, et kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud. Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu eeltoodud seisukohad kehtivad analoogselt ka juhul, kui elatis on välja mõistetud tagaseljaotsusega. Seega tuleb antud juhul eeldada, et 15.03.2016 kulus kostja vajaduste katmiseks kahekordne elatise miinimummäär ning sellises summas ülalpidamise andmine oli kostja vanemate varalist olukorda arvestades põhjendatud. Tagaseljaotsusega väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni eelmärgitud asjaolu on muutunud.

Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 3-2-1-35-17, p 24), et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist TsMS § 230 lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda TsMS § 230 lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt. Ringkonnakohus tegi päringud Maksu- ja Tolliametile ja Eesti Töötukassale ning võtab nimetatud asutustelt 01.03.2018, 07.03.2018 ja 05.03.2018 saadud vastused asja juurde. Tõenditest nähtub, et 15.03.2016 tagaseljaotsuse tegemise ajal töötas hageja M OÜ-s (I kd, tl 171). Hageja asus nimetatud ettevõttes tööle 22.02.2016 ning Maksu- ja Tolliameti 01.03.2018 tõendi kohaselt on talle 2016. a märtsis makstud brutotöötasu 139,20 eurot ja aprillis 603,61 eurot. Seega tagaseljaotsuse tegemise ajal sai hageja ca 500-eurost netokuutöötasu. Käesolevas asjas hagi esitamise ajal töötas hageja P AS-s, kus ta oli tööle asunud 23.12.2016, ja tema enda esitatud tööandja palgatõendi (I kd, tl 66) kohaselt on talle perioodil 23.12.2016 – märts 2017 (k.a) makstud netotöötasu kokku 2102,47 eurot, s.o ca 640 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt (I kd, tl 142–145) on hagejale perioodil 01.04.–30.09.2017 tehtud väljamakseid 3247,20 eurot, s.o keskmiselt 541,20 eurot kuus. Eesti Töötukassa teatas 05.03.2018 vastuses, et hageja oli töötuna arvel 17.07.–10.12.2017 ja töötuna arvelolek lõpetati tööle asumise tõttu. Hagejale on ajavahemikus 08.08.2017– 05.01.2018 makstud töötuskindlustushüvitist kokku 1067,50 eurot. Maksu- ja Tolliameti 07.03.2018 vastusest nähtuvalt on hagejale alates 2017. a detsembrist maksnud töötasu Kulinaaria OÜ, sh 2017. a detsembris 66 eurot (bruto) ja 2018. a jaanuaris 316,95 eurot (bruto). Ülaltoodut arvestades leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et võrreldes tagaseljaotsuse tegemise ajaga on asjaolud oluliselt muutunud alles 17.07.2017, kui hageja võeti töötuna arvele ja tema sissetulek vähenes töötuse tõttu oluliselt. Samas perioodi 01.01.-17.07.2017 elatist on võimalik vähendada poole kostjale makstava riikliku lapsetoetuse summa võrra, kuivõrd kostja on sellega nõustunud. Kuna asjas on tõendatud, et alates 17.07.2017 kuni 10.12.2017 oli hageja töötu ja tema sissetuleku moodustas töötuskindlustushüvitis keskmiselt 235 eurot kuus, vastab hagejalt alates 17.07.2017 välja mõistetud elatis 115 eurot kuus hageja võimalustele sellisest sissetulekust oma alaealisele lapsele ülalpidamist anda. Ringkonnakohus märgib, et kuigi hageja töötuna arvel olek on 10.12.2017 tööle asumise tõttu lõpetatud, ei ole olemasolevate tõendite põhjal võimalik asuda seisukohale, et hageja varanduslik olukord oleks oluliselt paranenud. Kuliaaria OÜ on Maksu- ja Tolliameti andmetel maksnud hagejale brutotöötasu 2017. a detsembris ja jaanuaris kokku 382,95 eurot. Sellist sissetulekut arvestades on põhjendatud jätta hetkel elatise suuruseks 115 eurot kuus. Juhul kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad (nt selgub, et seoses tööleasumisega on hageja sissetulek siiski oluliselt suurenenud), on elatist saama õigustatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks. Vastuseks kostja väitele apellatsioonkaebuses, et mõjuvaks põhjuseks elatise alla miinimummäära vähendamisel ei saa lugeda hageja töötu seisundit, kuna sellise olukorra muutmine sõltub hagejast ja lähtudes Riigikohtu seisukohtadest peab vanem tegema kõik endast oleneva, et anda oma alaealisele lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras, märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on korduvalt selgitanud ka seda, et lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning et piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise

hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (nt 3-2-1-35-17, p-d 21.1, 21.4). Asjas on tuvastatud, et hageja varaline seisund on läbi aastate olnud tagasihoidlik: maakohus on Eesti Töötukassa tõendi (I kd, tl 91) alusel tuvastanud, et hageja on olnud töötuna arvel alates 2010. aastast kuni 2017. aastani iga-aastaselt periooditi kestusega ühest kuust kuni aastani. Töötades (nt M Eesti OÜ-s ja P AS-s) on hageja töötasu küll ületanud mõnevõrra Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumtöötasu, kuid töötamise registri andmetest (I kd, tl 169–172) nähtuvalt iseloomustab hageja töösuhteid äärmine lühiajalisus (mitme tööandja juures on hageja töötanud vaid paarinädalasi perioode, pikim registris kajastatud töösuhe on olnud P AS-ga ja kestis veidi üle kuue kuu). Seega selles osas tuleb nõustuda hageja apellatsioonkaebuse väitega, et hagejal on ilmselt olulisi puudujääke teatud tööturul nõutavates (isiku)omadustes. Siinkohal on maakohus hagejale asjakohaselt selgitanud, et oma alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks tuleb hagejal omandada tööharjumused ja vajadusel leppida ka mittemeeldiva tööga, kuid ringkonnakohus ei pea mõistlikuks teha otsust, mille täitmine ei ole tegelikku olukorda arvestades reaalne.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.