2-17-10898/16 - Perekonnaõigus - Abielulahutus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

9.Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1). Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja I nõue Poolte abielu sõlmiti Tallinna Perekonnaseisuametis 27.08.2011.a. Abielust on 02.08.2012.a sündinud poeg Xxxx. Poolte abielusuhted lõppesid suvel 2016.a, kui kostjal tekkisid kõrvalsuhted. Alates sellest ajast on pooled elanud eraldi. Poolte ühisest elukohast lahkus hageja I, kes koos poolte alaealise lapsega elab hageja I ema juures. Hageja I ja kostja vahelised erimeelsused, pikaajaline lahuselu ja teineteisest täielik võõrdumine ei võimalda hageja I arvates abielusuhteid mingil juhul taastada ega jätkata. Nii hageja I kui kostja on oma eludega edasi läinud, mistõttu hageja I leppida ei soovi ja on veendunud, et abielu tuleb lahutada. Hageja I on teinud kostjale mitmel korral ettepaneku abielu kohtuväliseks lahutamiseks, kuid kostja ei ole olnud sellega nõus, keeldudes abielu lahutamisest kohtuväliselt. Hageja II nõue Kostja ei ole alates lapse (hageja II) vanemate lahku kolimisest 2016.a suvel osalenud lapse ülalpidamises. Hageja II taotleb välja mõista kostjalt hageja II ülalpidamiseks igakuine elatusraha suuruses 1⁄2 (pool) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast alates hagi esitamisest, s.o alates 17.07.2017.a kuni Xxxx täisealiseks saamiseni ning välja mõista kostjalt hageja II kasuks elatusraha tagasiulatuvalt perioodi eest alates 17.07.2016.a kuni 16.07.2017.a summas 2 700 eurot. Hageja II palub määrata kindlaks ka otsuse täitmise kord selliselt, et lapse elatise võlgnevus tuleb tasuda Xxxx arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank ning igakuine elatis tuleb kanda iga kuu eest ette vastava kuu 1. kuupäevaks Xxxx arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank. Kostja vastuväited Kostja ei ole abielulahutusega nõus. Taotleb kuuekuulist leppimisaega. Hageja II hagi on kostja õigeks võtnud. Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et Harju Maakohus rahuldab hageja II haginõude selliselt, et mõistab kostjalt hageja II Xxxx kasuks välja elatise summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast alates 17.07.2016.a kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Käesolevalt on abikaasad lahus elanud ca 1,5 aastat. Hageja 1 väitel oli pooltel enne seda 2 2(3)

2-17-10898 aasta vältel probleeme, mida püüti ühiselt lahendada ja kooselu jätkata. Korduvad leppimiskatsed tulemusi ei andnud. Sel põhjusel hageja ei usu, et oleks võimalik abielulisi suhteid taastad, ta ei soovi enam leppida. Kostja ei ole eelneva lahuselu käigus ka selleks mingit huvi üles näidanud ning hagejal on põhjust arvata, et kostjal on vaid soov takistada lahutuse vormistamist. Kostja ei ole pika aja jooksul kohtuga suhelnud. Kohus on pidanud teda taga otsima ja teateid avaldama Avalikes Teadaannetes. Alles kohtuistungi päeval esitas kostja hagile oma kirjaliku vastuse, palus istungi edasi lükata ja anda leppimiseks aega 6 kuud. Samas ei ole ta põhjendanud, miks ta eeldab, et leppimine aset leiab, miks ta arvab, et suudab järgneva poole aasta jooksul abikaasaga leppida, kui ta ei ole seda teinud 1,5 aasta jooksul. Ei põhjenda ka soovi, miks tuleks kohtuistung edasi lükata. Kostja väidab, et viibis haiglas. Tema poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on ta haiglas viibinud 2017.a ühe päeva. Kohus leiab, et kui kostja oleks olnud huvitatud abikaasaga leppimisest, siis oleks ta ilmunud kohtuistungile. Kohus leiab, et kostja soov abikaasaga leppimiseks ei ole siiras, on kantud muudest eesmärkidest ja seepärast jätab taotluse leppimise aja andmiseks rahuldamata. Kui üks abikaasadest on otsustanud, et abielu jätkata ei soovi, ei saa ka kohus abielu koos hoida. Kohus on jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhtes on pöördumatult lõppenud, hagi abielu lahutamise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Elatise hagi on kostja õigeks võtnud ning seega hageja II hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.