J. V. ja A. V. hagi A. E. vastu omandiõiguse üleandmiseks kohustamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja I: J. V. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja II: A. V. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov (e-post [email protected]) Kostja: A. E. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Santaševa (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Natalja
Kohtuistung 17.09.2021.a, osalesid hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov, kostja A. E. ja kostja lepinguline esindaja Natalja Santaševa
2.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
Edasikaebekord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie
2-18-16534 kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.J. V. ja A. V. esitasid 05.11.2018.a Harju Maakohtule hagiavalduse A. E. vastu omandi üleandmise nõudes. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad hagi tagamise taotluse, mille kohus 08.11.2018 määrusega rahuldas. Kostja esitas 06.12.2018 määruskaebuse kohtu 08.11.2018 määrusele, millega kohus hagi tagas ning 31.01.2020 määrusega maakohus rahuldas kostja määruskaebuse ja tühistas hagi tagamise. Hageja nõue ja põhjendused
2.Hagiavalduse kohaselt taotlevad hagejad välja nõuda A. E.lt J. V. ja A. V. ühisomandisse 1/2 mõtteline osa kinnistust registriosa numbriga xxxx, milline asub aadressil Xxxx ning asendada A. E. tahteavaldus omandi üleandmiseks asjaõigusliku lepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks kohtulahendiga. Hagejad kinkisid 1⁄2 osa kinnistust kostjale, kinke eesmärk oli tagada hagejate poja J. E. perele sh lapselapsele paremad elamistingimused. Järgnevalt on kostja olnud hagejate suhtes tänamatu ja hagejad soovivad kinkelepingust taganeda. Tänamatu käitumine seisneb alljärgnevas: kostja käitumise tõttu tekkis hagejate pojal J. E.l raske depressioon; kostja ei luba hagejatel lapselapsega suhelda; kostja on jaanuaris 2018.a esitanud kohtusse hagiavalduse kaasomandi lõpetamiseks ning järelikult kostja ei soovi tagada paremaid elamistingimusi hagejate lapselapsele.
3.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud. Hagejatel sündis xxxx lapselaps L. E., kelle vanemateks on hagejate poeg J. E. ja kostja. Soovides tagada oma poja perekonnale paremad elutingimused ja vastsündinud lapselapsele turvalise võimaluse kasvada ja areneda mitte linnakorteris vaid omaette maatükil värske õhu käes, kinkisid hagejad lapselapse vanematele kinnistu registriosa numbriga xxxx, mis asub aadressil Xxxx (hagiavalduse lisad 1 ja 2). Enne kinkimist hagejad tegid kinnistu parendamiseks ja arendamiseks olulised rahapaigutused. Hageja 2 müüs 2009. aastal oma korteriomandi (registriosa xxxx) hinnaga 450 000 krooni ja suunas kõik vahendid kinnistul asuva maja laiendamiseks ja renoveerimiseks ja selle kõrvale sauna ehitamiseks. Rahast ei piisanud ja tuli võtta laenu, hagejad seadsid selleks hüpoteegi 100 000 krooni oma eluasemeks olevale korteriomandile registriosa numbriga xxxx, milline asub aadressil Xxxx.
4.Kinkeleping hagejate ja kostja vahel oli sõlmitud 22.11.2012 notar K. L. juures ja registreeritud notari ametitoiminguna nr 1174 (hagiavalduse lisa 2). Nimetatud kinkelepinguga sai kostjale kingitud ja üle antud omandisse 1/2 mõtteline osa kinnistust. Ülejäänud 1/2 mõtteline osa oli kingitud hagejate poeg J. E.le.
5.Kostja ja hagejate poja vahelised suhted halvenesid, kuna kostjal tekkisid väidetavalt kõrvalsuhted ja hagejate poeg ei saanud sellega leppida. Kostja kolis koos hagejate lapselapsega kingitud majast ära ja takistab lapse suhtlemist hagejate ja hagejate pojaga. Kostja elas maatükil Xxxx aastat. J. E.l arenes perekonna purunemise tõttu raske depressioon ja peale enesetapu katset sattus ta psühhiaatriahaiglasse (hagiavalduse lisad 3.1-3.3) xxxx (xxxx) ja xxxx (xxxx). Kostja esitas juulis 2017 hagi kostja ja J. E. vahelise abielu lahutamiseks. Haiguse tõttu ei olnud J. E. võimeline igapäevaste toimingutega hakkama saama. See ärritas kostjat, kes hakkas saatma hagejate pojale ja hagejale 2 äärmiselt ebaviisakaid sõnumeid. Näiteks, novembri lõpus 2017 kirjutas kostja hagejale 2: „et sa kärvaksid”. Mingit ajendit selleks ei ole hageja 2 andnud. Kostja üritas ka helistada J. E.le ja hagejale 2, kuid peale selliste sõnumite saamist ei julgenud nad kostja kõnele vastata, et mitte saada sõimata ka suuliselt. Hagejate jaoks on lapselaps väga tähtis. Teades sellest kostja katkestas lapse absoluutselt kõik kontaktid hagejate poja ja hagejatega. Hagejad saatsid korduvalt kostjale e-posti ja SMS kujul sõnumeid (hagiavalduse lisad 4.1-4.9), paludes
2-18-16534 kokkusaamist lapselapsega. Kostja vastas, et laps alles lõpetas küsimast hagejatest ja nende pojast ja milleks minevikus sorida. Edaspidi kostja hagejate pöördumisi ignoreeris.
6.Jaanuaris 2018 esitas kostja kohtusse nõude, milles taotles kingitud kinnistu müüki enampakkumisel ja et kostjale oleks välja makstud pool saadud rahast ning kinnistu arendamisega ja elamu renoveerimisega seotud laenud jääksid tasuda hagejate pojale kuuluvast osast enampakkumise tulemist. Hagejad selgitasid kostjale, et kinnistusse on investeeritud ca 100 000 eurot, kinnistut koormab hüpoteek, laen on tagastamata, seega kinkeese õnnestuks müüa vaid sümboolse raha eest, millest ei piisa kinnistu parendamisega seotud laenude tagastamiseks, ja see tingib omakorda sissenõude pööramist hagejate eluasemele. Hagejad palusid kostjal tagastada kinnistu mõtteline osa hagejatele. Hagejad pakkusid ka hüvitist 5000 eurot. Kostja vastas, et soovib vähemalt 50 000 eurot ja kui ei sobi, siis ei ole üldse vaja läbirääkimisi pidada. Kostja jäi nõude juurde müüa kinnistu enampakkumisel, milline oli kingitud J. E. perekonnale paremate elutingimuste loomise ja vastsündinud lapselapsele turvalise kasvamise ja arenemise võimaluste tagamiseks. Tekkis olukord, kus kostja tegutseb aktiivselt vastuolus kinkelepingu eesmärgiga ja väljendab jämedat tänamatust, st rikkus abielu hagejate pojaga, kolis lapsega ära, ei võimalda hagejatel ja hagejate pojal suhelda lapsega, solvas hagejat 2, jätab hagejate pöördumised vastamata, näidates sellega ilmset lugupidamatust, ei arvesta hagejate huvidega säilitada nende eluase ja kingitud kinnistu poja elukohana. Hagejad tegid kostjale kinkelepingust taganemise avalduse (hagiavalduse lisa 5), paludes vormistada omand hagejate nimele. Kostja sai taganemisavalduse kätte 31.10.2018 (hagiavalduse lisa 6), kuid ei vastanud sellele, mistõttu pöördusid hagejad oma nõudega kohtusse.
7.Hagejad on seisukohal, et vastavalt eeltoodule on neil õigus kinkelepingust taganeda järgmistel alustel. Nimelt VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 1 kohaselt võib kinkija täidetud kinkelepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. Riigikohus on lahendi 3-2-1-40-17 punktis 15 märkinud, et jäme tänamatuse hindamisel tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid. Lahendi 32-1-8-11 punktis 15 Riigikohus märkis, et “kinkelepingu kui tasuta lepingu eripärast lähtudes võib kinkija taganeda lepingust ka siis, kui kingisaaja ei riku lepingut. Kinkijale on VÕS §-de 267 ja 270 järgi jäetud järelemõtlemisaeg, hindamaks lepinguga soovitud eesmärkide täitumist, kingisaajale on aga antud n-ö prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on "kingi vääriline". See tähendab, et kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. "Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes”. Lahendi 3-2-1-15306 punktis 15 Riigikohus selgitas, et “kuigi formaalselt on kingisaajal õigus takistamatult oma vara käsutada, sh seda edasi kinkida (antud juhul nõuab kostja selle müümist enampakkumisel), peab ta siiski arvestama, et kinke eesmärki arvestades võib selline käitumine olla kinkelepingust taganemise aluseks jämeda tänamatuse tõttu”. Hagejad on seisukohal, et kostja on oma käitumisega näidanud, et hagejate eesmärgid tagada eluase poja perekonnale ja arenguvõimalused lapselapsele, teda ei huvita ja tema sooviks on kingitud asja enampakkumisega kas ebamugavuste tekitamine või ükskõiksus hagejate olukorra suhtes ja soov rikastuda, seda ka siis kui hagejad kaotavad selle tulemusena kodu. Seejuures tuleb arvestada, et hagejad panustasid olulist rahalist ja töölist ressurssi asjasse, mille müügi teel soovib kostja saada raha. Väärib tähelepanu ka asjaolu, et kostja teadlikult ohustab hagejate kodu, kuna see oli koormatud hüpoteegiga kingitud asja parendamiseks. Viimaks oluline on ka see, kuidas soovib kostja jagada enampakkumise tulemi, st saada endale pool rahast, aga müüdava kinnistu arendamiseks võetud laenude tagastamine jätta hagejate pojale. Hagejad on seisukoha, et kostjal on küll õigus mitte elada hagejate pojaga ja kolida kingitud majast ära, kuid teostades oma sellist õigust peab kostja arvestama, et sellise käitumise esinemisel ei pruugi ta olla kinke vääriline.
2-18-16534 Takistades lapse suhtlust hagejatega ja hagejate pojaga väljendab kostja samuti jämedat tänamatust. Ka hagejate pöördumistele vastamata jätmine ja hagejale 2 solvavate sõnumite saatmine on käsitatav ilmse lugupidamatusena ja seega ka jämeda tänamatusena. Seega on hagejatel õigus kinkelepingust taganeda. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb oma vastustes hagile täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et hagejad on oma hagiavalduses esitanud kohtule ebaõigeid andmeid. Samuti leiab kostja, et hagiavaldus on perspektiivitu ning hagejate nõue aegunud. Kostja leiab, et hagejad on püüdnud põhjendamatult luua muljet jämedast tänamatusest kostja poolt ning kostja hinnangul oli hagiavaldus esitatud eesmärgiga venitada menetlust tsiviilasjas nr xxxx, mis seisneb kaasomandi lõpetamise nõudes ja vältida kaasomandi lõpetamist oma poja jaoks ning kinnistu müüki enampakkumisel. Kostja põhjendab oma seisukohti järgmiselt.
9.Kostja selgitab, et väär on hagejate väide, et nad kinkisid oma pojale ja kostjale kinnistu selleks, et nende lapselaps saaks kasvada ja areneda värskes õhus. Tegelikkuses sellist kokkulepet poolte vahel ei olnud. Kostja kolis majja koos hagejate pojaga 2011. aastal, enne lapse sündi. Peale lapse sündi, 2012. aastal hagejate poeg J. E. läks tülli oma vanematega kinnistu pärast, sest vanemad tahtsid osta kinnistu, milles elas kostja koos hagejate pojaga. Konflikti lahendamiseks pooled leppisid kokku, et kostja ja hagejate poeg ostavad kinnistu hagejatelt 30 000 euro eest. Majal ei olnud kinkelepingu sõlmimise hetkel ega ka antud hetkel kasutusluba, mistõttu oli summa justnimelt selline, samuti kinnistu oli kinkelepingu sõlmimise hetkel koormatud hüpoteegiga panga kasuks. Seega, A. E. ja J. E. pidid tasuma hagejatele igaüks 15 000 eurot. Vastavalt panga väljavõtetele kostja kandis kokkuleppe tingimuste kohaselt üle hagejale 2 arveldusarvele 6 000 eurot enne tehingut ja peale tehingut kahe aasta jooksul alates 2012. aastast kuni 2014. aastani kostja tegi hagejale 2 ülekandeid kokku summas 14 999,97 eurot, seega on kostja täitnud oma osa kokkuleppest (vastuse lisa nr 1). Samuti pooled märkisid kinkelepingus p.8.2, et kinke ühe osa väärtuseks on 12 500 eurot ja teise osa väärtuseks on samuti 12 500 eurot. Seega, kinke summa tehingu hetkel ei olnud suurem summast, milles pooled kokku leppisid, vaid isegi veidi väiksem, sellepärast on kostja oma osa kinnistust hagejatele täies ulatuses tasunud. Ühtlasi tuleb võtta arvesse, et sõlmitud lepingus ei olnud ära toodud mingeid täiendavaid tingimusi hagejate poolt kinke osas, mistõttu kostjal ei olnud mingeid kohustusi ega kokkuleppeid, mille alusel hagejatel oleks alust leida, et kostja oleks käitunud tänamatult.
10.Kostja on seisukohal, et kinkelepingust taganemiseks ei ole täidetud ei formaalsed ega ka materiaalsed eeldused ning hagi on esitatud selleks, et venitada menetlust tsiviilasjas nr xxxx. Hagejad esitasid kostjale taganemisavalduse hilinemisega VÕS § 270 lg 1 järgi, mille kohaselt kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Hagejad oma hagiavalduses väidavad, et kostja pöördus kohtusse 2017.a hagiavaldusega J. E. vastu nende vahelise abielu lahutamiseks. Kostja selgitab, et ta pöördus kohtusse 17.07.2017 hagiavaldusega J. E. vastu hoopis abielulahutuse ja kaasomandi lõpetamise ning elatise väljamõistmise nõudes (vastuse lisa nr 2). Seega, kostja pöördus kohtusse nõudega kaasomandi lõpetamiseks 17.07.2017.a. Tol hetkel hagejad ei leidnud, et kostja käitub tänamatult. Hagejad olid teadlikud kostja kohtusse pöördumisest kaasomandi lõpetamise nõudega juba 1,5 aastat tagasi ning samuti püüdis kostja enne hagi kohtusse esitamist lahendada seda küsimust hagejate kaudu hagejate pojaga, kuid tulemusteta, hagejad ei soovinud kostjaga kontakteeruda. 17.01.2018 esitas kostja kohtule oma täpsustatud nõude, milles palus kaasomandi lõpetada, müües kinnistu enampakkumisel (vastuse lisa nr 3). Kostja leiab, et hagejad teadsid juba septembris 2017 (pärast seda, kui hagi võeti menetlusse), et kostja pöördus kohtusse kaasomandi lõpetamise nõudega, kuivõrd see toimus juulis 2017. aastal. Kostja on seisukohal, et hagejatel antud juhul ei ole õigust kinkelepingust taganemisavalduse esitamiseks, sest kostja poolt kohtusse pöördumise hetkest on möödunud juba rohkem kui aasta ja hagejad kogu selle aja
2-18-16534 jooksul teadsid, et kostja soovib lahendada küsimust kaasomandi lõpetamises ning omalt poolt ei teinud midagi.
11.Kostja toob välja, et ta püüdis lahendada antud kinnistu seotud küsimused hagejate ning nende pojaga kohtuväliselt, kuid hagejad ja nende poeg ei osalenud selles, et lahendada olukord, kuivõrd nad loobusid kostjaga suhtlemast. Hagejad esitasid hoopis sms-kirjavahetuse kostjaga 2018. aasta oktoobri kohta, planeerides pöörduda kohtusse kostja vastu ja esitada olukord selliselt, et kostja väidetavalt takistab hagejatel suhtlemist lapselapsega, mis tegelikkuses nii ei ole olnud. Hagejad kogu aja jooksul peale seda, kui kostja läks lahku hagejate pojast, ei üritanud näha lapselast ning see kirjavahetus (hagiavalduse lisa 4.8), mille hagejad esitasid kohtusse, ei ole täielik. Nimelt hagejad on tahtlikult eemaldanud osa sõnumitekstist ja esitasid kohtule ainult selle, mille pidasid vajalikuks. Kostja leiab, et antud juhul tegemist on võltsitud tõendiga, et kohut eksitada. Kostja esitas vastusega sõnumi tervikteksti (vastuse lisa nr 4) ning samuti täieliku sms-kirjavahetuse poolte vahel. Kostja selgitab, et kogu selle aja jooksul ei olnud hagejatel soovi kohtuda lapselapsega. Samuti ei ole hagejad pakkunud kostjale oma abi, kui lapselaps on haige olnud, vaid nende eesmärk on kasutada sms-kirjavahetust kohtu jaoks, et näidata, et neil ei lasta suhelda lapselapsega. Samas pole 1,5 aastat see küsimus neile muret ei teinud. Kostja omalt poolt esitab oma väidete tõendamiseks väljavõtte hoolduslehest, millest nähtub, et kui hagejad soovisid lapsega kohtuda, oli laps haige (vastuse lisa nr 5), seega kostja ei ole takistanud hagejatel suhtlemist. Pärast seda, kui kostja vastas hagejatele 05.11.2018, et nende lapselaps jäi haigeks, siis hagejad lapselapse tervise vastu huvi ei tundnud. Kostja leiab, et hagejatel ei ole materiaalset õigust lepingust taganemiseks, kuna hagejad esitasid kohtule ebaõiged faktid kostja tänamatu käitumise kohta, et varjata oma kohtusse pöördumise reaalset eesmärki. Lisaks hagejatel ei olnud kostjaga mingeid kokkuleppeid ega kohustusi ning selle tõttu ei saa olla juttu mingist kostjapoolsest tänamatust suhtumisest ja käitumisest. Arvestades asjaolu, et kostja tasus hagejatele kokkulepitud summa 14 999,97 eurot oma osa eest kinnistul, ei saa antud juhul olla juttu tasuta kinkest ega sellest, et kostja peale tehingut rikastus kinkijate arvel, vastupidi, kostja tasus hagejatele oma osa kinnistust ning samuti panustas täiendavalt maja remonti ja sisustamisse oma vahenditest veel vähemalt 15 000 eurot.
12.Samuti kostja on seisukohal, et hagejad ei ole täitnud materiaalseid eeldusi lepingust taganemiseks, nimelt hagejad ei ole tõendanud, et kostja käitumine hagejate suhtes oli jämedalt tänamatu. Olukorras, kus kostja tasus hagejatele kokkulepitud summa kinnistu eest ei ole hagejatel ei alust ega õigust viidata “jämedale tänamatusele”. Muuhulgas hagejad ei ole selgelt välja toonud ega tõendanud, et kostja käitumine võib viidata jämedale tänamatusele muus osas, nimelt pojapojaga suhtlemise osas. Kostja on seletanud ja tõendanud, et reaalsuses hagejad ei olnud huvitatud pojapojaga suhtlemisest ning ei ole sellest huvitatud ka praegu. Kostja on ka väga veenvalt seletanud ja tõendanud, et need paar korda, millal hagejad pöördusid kostja poole, oli mõjuv põhjus pojapojaga kokkusaamisest keelduda, sest laps oli kas haige või siis kohe peale haigust. Igale mõistlikule isikule peab olema mõistetav, et sellises olukorras ei pea kokkusaamine toimuma. Seda enam, kostja on seisukohal, et vaid paarist sms-sõnumist kindlasti ei piisa selleks, et tuvastada kostja keeldumist pojapojaga suhtlemiseks. Hagejad ei teinud enam midagi selleks, et pojapojaga, kellega nad omal initsiatiivil enne kohtumenetluse alustamist 1,5 aastat üleüldse ei suhelnud ega tundnud huvi lapse käekäigu vastu, luua taas sõbralikud ja usaldusväärsed suhted. Sellises olukorras rääkida kostjapoolsest “jämedast tänamatusest” ei ole võimalik.
13.Pärast seda, kui hagejad pöördusid kohtusse, nad lakkasid küsimast kohtumisi lapselapsega ja neid enam ei huvitanud tema tervis, seetõttu on arusaadav, et oma eesmärgi (näidata kohtule, et kostja väidetavalt ei võimalda suhelda lapselapsega) nad saavutasid ja rohkem neil ei ole midagi vaja. Samuti kostjale on arusaamatu, et kui hagejad niivõrd muretsevad lapselapse pärast ja tahavad tema jaoks parimat, siis nad suurepäraselt teavad, et kostja pärast seda, kui läks lahku nende pojast, läks ema juurde, jättes kõik asjad majja ja põhimõtteliselt kostja koos lapsega antud hetkel vajavad oma eluaset, millele nad omavad õigust peale kaasomandi lõpetamist maja
2-18-16534 müümist enampakkumisel. Kostja saab rahalised vahendid, mille eest saab osta endale eraldi eluaseme, kus hakkab elama koos hagejate lapselapsega. Sellepärast kostja antud juhul leiab, et arvestades kõiki asjaolusid ja hagejate käitumist, neil on ainult üks eesmärk – see on nende poja ja nende endi huvid ning neil põhimõtteliselt on ükskõik nende lapselapsest ja sellest asjaolust, kus ta hakkab elama ja millistes tingimustes arenema.
14.Kostja leiab, et hagi on esitatud pahatahtlikult. Nimelt hagejad märgivad oma hagiavalduses, et väidetavalt pidasid kostjaga läbirääkimisi ja pakkusid kompromissina kostjale 5 000 eurot, kuid kostja keeldus ja nõudis hagejatelt 50 000 eurot. Kostja rõhutab, et mingeid läbirääkimisi hagejatega ta pidanud ei ole. Kompromissläbirääkimisi peeti tsiviilasjas nr xxxx, millega hagejatel ei ole mingit seost ning läbirääkimistes osales kostja J. E.. Tsiviilasjas nr xxxx toimunud kohtuistungil 15.10.2018 kohus andis kostja esindajale aega vastuse esitamiseks kuni 19.11.2018 ning kohus arvestas aja määramisel sellega, et pooled peavad selle aja jooksul läbirääkimisi ning püüavad sõlmida kompromissi. Käesolev hagiavaldus asjas nr 2-18-16534 oli esitatud kohtule 03.11.2018 ning on ilmselge see, et hagejate poeg J. E. ei kavatsenud vastata hagile ja sõlmida A. E.ga kompromissi, kuna J. E. juba plaanis oma vanematega hagi esitamist ja kavatses peatada menetluse teises tsiviilasjas. Nüüd on kostjale arusaadav hagejate ja nende poja plaan ja see, miks kostja esindaja soovis rohkem aega vastuse esitamiseks, kuivõrd kõik sms-sõnumid olid saadetud A. E.le lapsega kohtumise osas ainult oktoobris 2018. Hagejad püüavad kõikide vahenditega venitada menetlust asjas nr xxxx ja vältida oma poja jaoks kaasomandi lõpetamist, sest vastuse asemel kostja esindaja esitas 19.11.2018 kohtule asjas nr xxxx taotluse menetluse peatamiseks põhjusel, et TsMS § 356 lg 1 järgi sõltub otsus asja nr 2-18-16534 menetlusest, samuti oli seatud eelmärge tsiviilasja 2-18-16534 kohtuotsuse täitmise tagamiseks, mistõttu oleks kaasomandi lõpetamine võimatu isegi juhul, kui kohus teeks otsuse (vastuse lisa nr 6). Seega, hagejad püüavad venitada menetlust, mis toob kaasa kostjale A. E. negatiivsed tagajärjed seoses hagi kaasomandi lõpetamiseks läbivaatamise venitamisega.
15.Kostja leiab, et hagejad ja nende poeg käituvad pahatahtlikult, esitades kohtule ebaõigeid asjaolusid ning eksitades kohut. Isegi taganemisavaldus hagejate poolt oli esitatud e-toimiku kaudu tsiviilasjas nr xxxx, kus hagejad ei ole menetlusosalised ja A. E.le oli antud aega vastamiseks taganemisavaldusele kõigest üks päev, mida kuidagi ei saa pidada mõistlikuks ajaks vastuse esitamiseks (30.10.2018 oli tehtud taganemisavaldus ja 31.10.2018 pidi kostja juba esitama vastuse taganemisavaldusele), kuid kuna hagejatel oli vaja jõuda kiiresti esitada hagi kohtusse, see oli tehtud 04.11.2018 (pühapäeval), siis arusaadavatel põhjustel kostjal ei olnud mingit võimalust ajaliselt esitada oma vastuväiteid taganemisavaldusele.
16.Kostja on eelnevalt selgitanud, mis asjaoludel oli sõlmitud käesolev kinkeleping ning seda, et pooltel oli omavaheline kokkulepe, et kingisaajad tasuvad kinkijale oma osa eest kokkulepitud summa ning kostja A. E. on tasunud perioodil 2012 kuni 2014 oma osa kinnistust kokku 14 999,97 eurot (vastuse lisa nr 1 ). Seega, väita, et see oli tasuta leping, mille eesmärgiks oli kostja rikastumine hagejate arvel, ei ole antud juhul võimalik ega põhjendatud. Tegemist on vastusoorituse tehinguga, mistõttu ei saa hagejad väita, et nemad ei saanud vastusooritusena midagi. Seega ei ole hagejatel alust antud olukorras (vastusooritusel) kinkelepingust taganeda. Samuti on kostja A. E. ajal, mil ta elas majas, teinud omal kulul parendused ja sisustustööd (trepp, kasvuhoone, sisseehitatud kapid, olmetehnika ostmine, diivanid, laste toa sisustus ja mööbel, kardinad (ligi 1000 eurot), ehitusmaterjalide ostmine ja tasu maalritöö eest jne.) summas rohkem kui 15 000 eurot (vastuse lisa nr 8). Seega, A. E. on kulutanud kinnistule ja panustanud majja rohkem kui 30 000 eurot.
17.Kostja hinnangul ei ole antud asjas asjakohane see asjaolu, mis põhjusel kostja läks lahku hagejate pojast ning sellega seoses märgib kostja, et see polnud tingitud käitumisest, vaid J. E. käitumisest ja suhtumisest. Nimelt J. E.l tekkisid kooselu ajal suhted teiste naisterahvastega, mis oli lahkumineku põhjuseks. Hagejate väited, et hagejate pojal oli depressioon, ei ole kuidagi
2-18-16534 otseselt seotud kostjaga, sest J. E.l oli kogu aeg ebastabiilne psühholoogiline seisund ja see võib olla seotud millega iganes.
KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
18.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, poolte täiendavad seisukohad, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hagejate kanda ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
19.Hagejad paluvad kostjalt A. E.lt välja mõista 1⁄2 mõttelist osa kinnistust Xxxx.
20.Pooled ei vaidle hagis esitatud asjaolude üle ning seetõttu loeb kohus TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud: -
Hagejad on kostja abikaasa J. E. vanemad.
-
J. E.l ja kostjal sündis xxxx laps L. E., kes elab koos kostjaga.
-
Hagejad kinkisid 22.11.2012 sõlmitud kinkelepinguga kostjale ja J. E.le kinnistu (registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx), millest kummagi omandisse läks 1⁄2 mõtteline osa.
-
17.07.2017 esitas kostja hagi J. E. vastu abielu lahutamise ja kaasomandi lõpetamise ning elatise väljamõistmise nõudes.
-
30.10.2018 esitasid hagejad kostjale kinkelepingust taganemise avalduse vastamistähtajaga 31.10.2018.
-
04.11.2018 esitasid väljanõudmiseks.
hagejad
kohtusse
hagi
kostja
vastu
vaidlusaluse
kinnistu
21.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: (i) hageja nõude aegumine ning (i) hagejate poolt kinkelepingust taganemise kehtivus – kostja käitumise tänamatus (sh kostja osa J. E.lil depressiooni tekkimisel; hagejate võimatus suhelda lapselapsega; kostja hagiavaldus kaasomandi lõpetamiseks näitab, et kostja ei soovi tagada hagejate lapselapsele paremaid elutingimusi).
22.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejad on õigustatud nõudma kostjalt 1⁄2 mõttelist osa kinnistust Xxxx. Hagejad on seisukohal, et neil on õigus kinkelepingust taganeda ning nõuda kinnistu osa kostjalt välja, kuivõrd kostja on käitunud nende suhtes tänamatult. Tänamatu käitumine seisneb alljärgnevas: kostja käitumise tõttu tekkis hagejate pojal J. E.l raske depressioon; kostja ei luba hagejatel lapselapsega suhelda; kostja on jaanuaris 2018.a esitanud kohtusse hagiavalduse kaasomandi lõpetamiseks ning järelikult kostja ei soovi tagada paremaid elamistingimusi hagejate lapselapsele. Kostja leiab, et ta ei pea hagejatele vaidlusalusest kinnistust 1⁄2 osa üle andma. Kostja on seisukohal, et hagejatel pole õigust kinkelepingust taganeda, kuivõrd hagejad esitasid kostjale taganemisavalduse kinkelepingust taganemiseks hilinenult ning hagejad ei ole tõendanud kostja tänamatust.
23.Järgnevalt analüüsib kohus hagejate nõude, s.o kostjalt A. E.lt 1⁄2 mõttelise osa kinnistust asukohaga Xxxx (edaspidi ka kinnistu) väljanõudmise põhjendatust. Ühtlasi analüüsib kohus kostja esitatud vastuväiteid. (i) aegumine
24.Esmalt analüüsib kohus, kas hagejate nõue kostja vastu võib olla aegunud. Nimelt kostja on oma 06.12.2018 määruskaebuses Harju Maakohtu 08.11.2018 hagi tagamise määrusele ning 06.12.2018 hagivastuses esitanud aegumise vastuväite hagejate nõudele. Kostja samastas aegumistähtaja õigustlõpetava tähtajaga. Kostja väitel ei ole hagejad täitnud formaalseid eeldusi kinkelepingust taganemiseks, kuivõrd kinkelepingust võib taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, kui kinkija sai teada või pidi teada saama taganemise õiguse tekkimisest. Kostja hinnangul
2-18-16534 esitasid hagejad kinkelepingust taganemise avalduse hilinenult, kuna hagejatele oli väidetav õiguste rikkumine kostja poolt varem teada.
25.Tsiviilasjas esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt selgub, et hagejate ning J. E. ja kostja vahel on 22.11.2012 sõlmitud VÕS § 259 lg 1 mõttes kinkeleping, mille esemeks on kinnistu registriosa numbriga xxxx ja mis asub aadressil Xxxx. Nimelt sätestab VÕS § 259 lg 1, et kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Antud juhul on kinkelepingust tulenevalt hagejad kui kinkijad tasuta andnud kingisaajatele J. E.le ning kostjale (A. E.le) üle kummalegi 1⁄2 mõttelise osa hagejatele (Juri ja A. V. ühisvarasse) kuulunud kinnistust registriosa numbriga xxxx ja mis asub aadressil Xxxx. Hagejad on esitanud kostjale kinkelepingust taganemise avalduse 30.10.2018.
26.VÕS § 268 lg 1 kohaselt, kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 sätestab, et kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui: 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. VÕS § 270 lg 1 sätestab, et kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast kingisaaja surma.
27.Eelnevalt sai tuvastatud, et vaidlusalune kinkeleping sõlmiti 22.11.2012.a, 30.10.2018 esitasid hagejad kostjale lepingust taganemise avalduse ning 31.10.2018 seisuga lugesid hagejad end kinkelepingust taganenuks. Kostja on 06.12.2018 esitanud kinkelepingust taganemisele aegumise vastuväite.
28.Hagejad on hagiavalduses ja oma seisukohtades toonud lepingust taganemise alustena välja järgmised asjaolud: -
-
-
„Kostja on oma käitumisega näidanud, et hagejate eesmärgid tagada eluase poja perekonnale ja arenguvõimalused lapselapsele teda ei huvita ja tema sooviks on kingitud asja enampakkumisega kas ebamugavuste tekitamine või ükskõiksus hagejate olukorra suhtes ja soov rikastuda, seda ka siis kui hagejad kaotavad selle tulemusena kodu. Kostjal on küll õigus mitte elada hagejate pojaga ja kolida kingitud majast ära, kuid teostades oma sellist õigust peab kostja arvestama, et sellise käitumise esinemisel ei pruugi ta olla kinkevääriline. Takistades lapse suhtlust hagejatega ja hagejate pojaga, väljendab kostja samuti jämedat tänamatust. Ka hagejate pöördumistele vastamata jätmine ja hagejale 2 solvavate sõnumite saatmine on käsitatav ilmse lugupidamatusena ja seega ka jämeda tänamatusena.“
29.Hagejad on hagiavalduses märkinud, et kostja esitas 2017. aasta juulis hagi kostja ja hagejate poja J. E. vahelise abielu lahutamiseks. Kohtu andmebaasist nähtuvalt on A. E. esitanud 17.07.2017.a tsiviilasjas nr 2-17-10898 hagiavalduse J. E. vastu abielu lahutamise, kaasomandi lõpetamise ja lapsele elatise nõudes. J. E. sai hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte 19.02.2018.a. Abielu lahutamise hagiavalduses tsiviilasjas nr 2-17-10898 on A. E. kirjeldanud, et pooled elavad eraldi alates aasta enne hagi esitamist s.o on alates juulist 2016.a. Kostja J. E. ei ole vastuses abielu lahutamise hagile hageja nimetatud väitele vastu vaielnud, samuti on kostja J. E. olnud nõus temalt A. E. ja J. E. ühise poja L. E. kasuks elatise väljamõistmisega alates 2016.
2-18-16534 aasta juulist. Käesolevas asjas on hagejad väitnud, et hagejate pojal J. E.l tekkis raske depressioon perekonna purunemise tagajärjel. Hagejad on esitanud kirjaliku tõendi, millest nähtuvalt on J. E.l 17.12.2017.a diagnoositud raske depressioon, sh depressiivne seisund on kestnud 6 kuud ning selle on vallandanud töölt koondamine ja lahkuminek abikaasast.
30.Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et hagejad pidid olema teadlikud kinkelepingust taganemise aluseks olevatest asjaoludest, s.o kostja väidetavast tänamatusest, varem kui 31.10.2017.a, ehkki A. E. esitas hagi abielu lahutamise, kaasomandi lõpetamise ja elatise nõudes 17.07.2017 ning J. E. sai hagiavalduse kätte 19.02.2018. Nimelt on tsiviilasjas nr 2-17-10898 kindlaks tehtud, et J. E. ja kostja A. E. elasid lahus juba alates 2016. aasta juulist ning J. E. raske depressioon, mis oli mh tingitud abikaasast lahkuminekust, oli 17.12.2017 seisuga kestnud juba 6 kuud. Seega, kuivõrd hagejad on käesolevas asjas esitanud kinkelepingust taganemise avalduse kostjale 30.10.2018.a (kostja sai avalduse kätte 31.10.2018.a), on taganemisavaldus esitatud hilinenult arvestades VÕS § 270 lg 1. Nimelt pidi hagejatele olema teada kostja väidetav tänamatus juba enne 31.10.2017. Lisaks so hagejad kinkelepingust taganenud 5 aasta ja 11 kuud peale kinke tegemist ning ei ole eluliselt usutav, et kostja väidetav tänamatus sellise aja peale ei olnud hagejatele teada. Kohus selgitab, et õigus kinkelepingust taganeda ei saa olla selline, et kinkija mingil ajahetkel soovib oma asja tagasi ning paneb oma õiguse lepingust taganeda maksma. Kohtu hinnangul on hagi aegumistähtaeg käesolevas asjas samastatav õigustlõpetava tähtajaga. Muu aegumistähtaja kohaldamine muudaks kohtu arvates sisutuks kinkelepingust taganemise tähtaja.
31.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejate õigus kinkelepingust taganemiseks VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 1 toodud alustel on VÕS § 270 lg 1 kohaselt aegunud.
32.Kohus selgitab, et isegi kui asuda õiguslikule seisukohale, et hagejate õigus kinkelepingust taganeda polnud VÕS § 270 lg 1 kohaselt möödunud, jääks hagi siiski rahuldamata, kuivõrd kinkelepingust taganemise eeldused ei ole täidetud. (ii) hagejate poolt kinkelepingust taganemise kehtivus – kostja tänamatus
33.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hagejate poolt kinkelepingust taganemise eeldused olid täidetud. Eelnevalt sai tuvastatud, et poolte (hagejate ning J. E. ja kostja) vahel oli sõlmitud VÕS § 259 lg 1 mõttes kehtiv kinkeleping kinnistu (registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx) kinkimiseks hagejatelt J. E.le ja kostjale kummalegi 1⁄2 mõttelises osas. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejad on õigustatud nõudma kostjalt 1⁄2 mõttelist osa kinnistust Xxxx.
34.Hagejad on seisukohal, et neil on õigus kinkelepingust taganeda ning nõuda kinnistu osa kostjalt välja, kuivõrd kostja on käitunud nende suhtes tänamatult. Tänamatu käitumine seisneb järgnevas: a) kostja on jaanuaris 2018.a esitanud kohtusse hagiavalduse kaasomandi lõpetamiseks ning järelikult kostja ei soovi tagada paremaid elamistingimusi hagejate lapselapsele; b) kostja käitumise tõttu tekkis hagejate pojal J. E.l raske depressioon; c) kostja ei luba hagejatel lapselapsega suhelda. Kostja leiab, et ta ei pea hagejatele vaidlusalusest kinnistust 1⁄2 osa üle andma. Kostja on seisukohal, et hagejatel pole õigust kinkelepingust taganeda, kuivõrd hagejad esitasid kostjale taganemisavalduse kinkelepingust taganemiseks hilinenult ning hagejad ei ole tõendanud kostja tänamatust.
35.VÕS § 268 lg 1 kohaselt, kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 sätestab, et kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui: 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda
2-18-16534 asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
36.Järgnevalt käsitleb kohus hagejate poolt kinkelepingust taganemise aluseks välja toodud väiteid. a) Kostja hagiavaldus kaasomandi lõpetamiseks Esmalt on hagejad toonud välja, et kinkelepingust taganemine on põhjendatud, kuivõrd kostja on jaanuaris 2018.a esitanud kohtusse hagiavalduse kaasomandi lõpetamiseks ning järelikult kostja ei soovi tagada paremaid elamistingimusi hagejate lapselapsele. Kostja on oma käitumisega näidanud, et hagejate eesmärgid tagada eluase poja perekonnale ja arenguvõimalused lapselapsele teda ei huvita ja tema sooviks on kingitud asja enampakkumisega, kas ebamugavuste tekitamine või ükskõiksus hagejate olukorra suhtes ja soov rikastuda, seda ka siis kui hagejad kaotavad selle tulemusena kodu. Hagejad toovad välja, et soovides tagada oma poja perekonnale paremad elutingimused ja vastsündinud lapselapsele turvalise võimaluse kasvada ja areneda mitte linnakorteris vaid omaette maatükil värske õhu käes, kinkisid hagejad lapselapse vanematele kinnistu. Enne kinkimist tegid hagejad kinnistu parendamiseks ja arendamiseks olulised rahapaigutused. Hageja 2 müüs 2009. aastal oma korteriomandi (registriosa xxxx) hinnaga 450 000 krooni ja suunas kõik vahendid kinnistul asuva maja laiendamiseks ja renoveerimiseks ja selle kõrvale sauna ehitamiseks. Rahast ei piisanud ja tuli võtta laenu, hagejad seadsid selleks hüpoteegi 100 000 krooni oma eluasemeks olevale korteriomandile (registriosa numbriga xxxx, milline asub aadressil Xxxx). Jaanuaris 2018 esitas kostja kohtusse nõude, milles taotles kingitud kinnistu müüki enampakkumisel ja et kostjale oleks välja makstud pool saadud rahast ning kinnistu arendamisega ja elamu renoveerimisega seotud laenud jääksid tasuda hagejate pojale kuuluvast osast enampakkumise tulemist. Hagejad selgitasid kostjale, et kinnistusse on investeeritud ca 100 000 eurot, kinnistut koormab hüpoteek, laen on tagastamata, seega kinkeese õnnestuks müüa vaid sümboolse raha eest, millest ei piisa kinnistu parendamisega seotud laenude tagastamiseks, ja see tingib omakorda sissenõude pööramist hagejate eluasemele. Hagejad palusid kostjal tagastada kinnistu mõtteline osa hagejatele. Hagejad pakkusid ka hüvitist 5000 eurot. Kostja vastas, et soovib vähemalt 50 000 eurot ja kui ei sobi, siis ei ole üldse vaja läbirääkimisi pidada. Kostja selgitab, et väär on hagejate väide, et nad kinkisid oma pojale ja kostjale kinnistu selleks, et nende lapselaps saaks kasvada ja areneda värskes õhus. Kostja kolis majja koos hagejate pojaga 2011. aastal, enne lapse sündi. Kostja leiab, et tegelikkuses sellist kokkulepet poolte vahel ei olnud. Kohus nõustub hagejatega, et jämeda tänamatuse hindamisel tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki asjaolusid. Kohus, tutvunud poolte vahel sõlmitud kinkelepinguga, ei leia, et sõlmitud lepingus oleks hagejate poolt toodud täiendavaid tingimusi kinke osas. Nimelt pole pooled kinkelepingus kokku leppinud, et kinnistu kingitakse kostjale ja J. E.le selleks, et nende laps (hagejate lapselaps) saaks kasvada ja areneda värskes õhus. Seega ei saanud kohtu hinnangul kostjal olla kohustusi või kokkuleppeid, mida kostja saanuks rikkuda ja mis annaks hagejatele alust väita, et kostja oleks käitunud jämedalt tänamatult VÕS § 267 p 1 mõttes. Vastavalt eeltoodule on hagejate väide, et kostja oleks rikkunud mingisugust kokkulepet, põhjendamatu. Kostja toob välja, et peale lapse sündi, xxxx. aastal hagejate poeg J. E. läks tülli oma vanematega (hagejatega) kinnistu pärast, sest vanemad tahtsid osta kinnistu, milles elas kostja koos hagejate pojaga. Pooled leppisid kokku, et kostja ja hagejate poeg ostavad kinnistu hagejatelt 30 000 euro eest (majal puudus kasutusluba). Seega, A. E. ja J. E. pidid tasuma hagejatele igaüks 15 000 eurot. Kostja on lisanud oma vastusega pangaväljavõtted (vastuse lisa nr 1), millest nähtub, et kostja kandis kokkuleppe tingimuste kohaselt üle hageja 2 arveldusarvele kokku 14 999,97 eurot (6 000 eurot enne tehingut ja peale tehingut kahe aasta jooksul alates 2012. aastast kuni 2014. aastani ülejäänud summa). Samuti nähtub kinkelepingus p-st 8.2, et kinke kummagi osa väärtuseks on 12 500 eurot. Seega oli kinnistu 1⁄2 osa väärtus väiksem poolte vahel hiljem kokku lepitud
2-18-16534 summast, kuivõrd kinkelepingu järgi oli 1⁄2 osa väärtuseks 12 500 eurot, kuid hilisema kokkuleppe kohaselt 15 000 eurot. Kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et tema on oma osa kinnistust hagejatele täies ulatuses tasunud. Samuti on kostja esitanud kohtule tõendi selle kohta, et ta on teinud majale kulutusi enam kui 15 000 eurot (hagivastuse lisa nr 8). Eeltoodust selgub, et kostja on panustanud vaidlusalusele kinnistule ja sellel asuvale majale ca 30 000 eurot. Seega kuivõrd kostja on oma osa sisuliselt välja ostnud, ei saa hagejad nõuda seda osa kostjalt enam tagasi. Lisaks olukorras, kus kostja on tasunud hagejatele kokkulepitud summa kinnistu eest, ei ole hagejatel alust viidata kostjapoolsele jämedale tänamatusele. Lisaks rõhutab kostja, et mingeid läbirääkimisi, mille kohaselt hagejad pakkusid kostjale kompromissina 5 000 eurot, kuid kostja keeldus ja nõudis hagejatelt 50 000 eurot, toimunud ei ole. Kostja selgitas, et kompromissläbirääkimisi peeti tsiviilasjas nr xxxx, millega hagejatel ei ole mingit seost ning läbirääkimistes osales kostja J. E.. Kostja on seisukohal, et läbirääkimiste eesmärk tsiviilasjas nr xxxx oli vältida oma poja jaoks kaasomandi lõpetamist menetluse venitamise ja lõpuks menetluse peatamise kaudu käesoleva tsiviilasja menetluse tõttu. Nimelt esitas J. E. 19.11.2018 kohtule asjas nr xxxx taotluse menetluse peatamiseks põhjusel, et TsMS § 356 lg 1 järgi sõltub otsus asja nr 2-18-16534 menetlusest. Kostja leiab, et hagejad ja nende poeg käituvad pahatahtlikult, kuivõrd isegi taganemisavaldus hagejate poolt oli esitatud etoimiku kaudu tsiviilasjas nr xxxx, kus hagejad ei ole menetlusosalised ja A. E.le oli antud aega vastamiseks taganemisavaldusele kõigest üks päev, mis ei ole mõistlik aeg vastuse esitamiseks (30.10.2018 oli tehtud taganemisavaldus ja 31.10.2018 pidi kostja juba esitama vastuse taganemisavaldusele), kuid kostjal ei olnud mingit võimalust ajaliselt esitada oma vastuväiteid taganemisavaldusele. Kohtute infosüsteemist on näha, et tsiviilasja nr xxxx on J. E. esitanud 30.10.2018 hagejatepoolse kinkelepingust taganemise avalduse ning 20.11.2018 taotluse menetluse peatamiseks kuni tsiviilasja nr 2-18-16534 lahendi jõustumiseni. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist on pahatahtliku käitumisega, kui lepingust taganemise avaldus esitatakse kostjale hagejate poolt e-toimiku kaudu tsiviilasjas nr xxxx, kus hagejad ei ole isegi menetlusosalised ja seda enam, et A. E.le oli antud aega taganemisavaldusele vastamiseks kõigest üks päev, mis ei ole mõistlik aeg vastuse esitamiseks. Samuti ei ole hagejad tõendanud, et käesolevas asjas oleksid pooled pidanud läbirääkimisi, mille kohaselt hagejad pakkusid kostja 5 000 eurot, kuid kostja nõudis 50 000 eurot. Vastavalt eeltoodule on kohtu hinnangul tegemist põhjendamatu ja tõendamata väidetega hagejate poolt, mis ei anna alust pidada kostjat käitunuks tänamatult hagejate suhtes. b) Kostja käitumise osa J. E.l depressiooni tekkimisel Teiseks on hagejad toonud välja, et kinkelepingust taganemine on põhjendatud, kuivõrd kostja käitumise tõttu tekkis hagejate pojal J. E.l raske depressioon. Hagejate hinnangul on J. E.l depressiooni tekkimise põhjuseks perekonna purunemine. Nimelt kostjal tekkisid kõrvalsuhted, kostja kolis koos lapsega kingitud majast ära ning esitas 2017. aasta juulis hagi abielu lahutamiseks. Hagejad on seisukohal, et kostjal on küll õigus mitte elada hagejate pojaga ja kolida kingitud majast ära, kuid teostades oma sellist õigust peab kostja arvestama, et sellise käitumise esinemisel ei pruugi ta olla kinkevääriline. Kohus leiab, et ee hagejate väide, et justkui kostja käitumise tõttu on J. E.l tekkinud depressioon, on põhjendamatu ega saa olla aluseks pidada kostjat käitunuks tänamatult VÕS § 267 p 1 mõttes. Kohus märgib esmalt, et hagejad ei ole tõendanud asjaolu, et just kostja käitumise (väidetavate kõrvalsuhete) tõttu on perekond purunenud. Hagejad on esitanud kirjaliku tõendi, millest nähtuvalt on J. E.l 17.12.2017.a diagnoositud raske depressioon, sh depressiivne seisund on kestnud 6 kuud ning selle on vallandanud töölt koondamine ja lahkuminek abikaasast. Lisaks on üldteadaolevalt depressioonil palju muid põhjuseid (nt pärilikkus, pikaajaline stressiseisundis elamine) peale konkreetsete sündmuste, mis depressiooni vallandavad. c) Hagejate suhtlus kostja ja lapselapsega
2-18-16534 Kolmandaks on hagejad toonud välja, et kinkelepingust taganemine on põhjendatud, kuivõrd kostja ei lubanud hagejatel lapselapsega suhelda. hagejad väidavad, et kostja katkestas lapse absoluutselt kõik kontaktid hagejate poja ja hagejatega. Hagejad saatsid korduvalt kostjale e-posti ja SMS kujul sõnumeid (hagiavalduse lisad 4.1-4.9), paludes kokkusaamist lapselapsega, kuid kostja vastas, et laps alles lõpetas küsimast hagejatest ja nende pojast ja milleks minevikus sorida. Edaspidi kostja hagejate pöördumisi ignoreeris. Hagejate hinnangul on hagejate pöördumistele vastamata jätmine ja hagejale 2 solvavate sõnumite saatmine käsitatav ilmse lugupidamatusena ja seega ka jämeda tänamatusena. Nimelt hagejad väidavad, et kostja hakkas saatma hagejate pojale ja hagejale 2 äärmiselt ebaviisakaid sõnumeid, näiteks novembri lõpus 2017.a kirjutas kostja hagejale 2: „et sa kärvaksid”. Kostja toob välja, et ta püüdis lahendada antud kinnistuga seotud küsimused hagejate ning nende pojaga kohtuväliselt, kuid hagejad ja nende poeg ei osalenud selles, et lahendada olukord, kuivõrd hoopis nemad loobusid kostjaga suhtlemast. Kostja hinnangul esitasid hagejad sms-kirjavahetuse kostjaga 2018. aasta oktoobri kohta, planeerides pöörduda kohtusse kostja vastu ja esitada olukord selliselt, et kostja väidetavalt takistab hagejatel suhtlemist lapselapsega, mis tegelikkuses nii ei olnud. Kostja väidab, et hagejad polnud tegelikkuses ise avaldanud soovi lapselapsega kohtumiseks ning hagejate esitatud kirjavahetus (hagiavalduse lisa 4.8) on esitatud kohtu eksitamiseks, kuivõrd see ei ole täielik. Kohus, tutvunud poolte esitatud väljavõtetega kirjavahetusest (s.o hagiavalduse lisa nr 4.8 ja hagivastuse lisa nr 4), leiab, et sellest nähtub tõepoolest, et hagejad ise pole näidanud huvi oma lapselapse vastu üles. Lisaks nähtub kostja poolt esitatud hoolduslehe väljavõttest (hagivastuse lisa nr 5), et laps on olnud haige, mistõttu oli kostjal mõjuv põhjus keelduda ja mitte võimaldada hagejatel lapsega kohtuda. Seega kohtu hinnangul ei ole võimalik hagejate poolt esitatud asjaoludest ja kirjavahetusest järeldada, et kostja oleks kuidagi tahtlikult takistanud hagejatel lapselapsega suhelda. Vastupidi, kostja ei võimaldanud lapselapsega suhelda ajutiselt põhjusel, et laps oli haige. Lisaks on hagejad esitanud kohtule kirjavahetuse üksnes 2018.aasta oktoobri kohta, mil kostja väidetavalt takistas lapselapsega suhtlemist, kuid samas pole hagejad näidanud üles huvi lapselapsega suhtlemiseks muul ajal, so enne ja peale 2018. aasta oktoobrit. Kohus selgitab täiendavalt, et mõnest smssõnumist, mis oli kostjale saadetud üksnes 2018. aasta oktoobris, ei piisa järeldamaks, et kostja oleks takistanud põhjuseta hagejatel oma lapselapsega suhelda ning seda enam, kui on olemas kahtlus, et ca 1,5 aastat enne kohtumenetluse alustamist hagejad ei tundnudki huvi lapselapse vastu. Kohtu hinnangul ei ole võimalik pidada sellises olukorras kostja käitumist jämedalt tänamatuks. Vastavalt eeltoodule ei ole hagejad tõendanud, et kostja oleks oma käitumisega näidanud hagejate või J. E. suhtes üles jämedat tänamatust VÕS § 267 p 1 mõttes, mistõttu oleks hagejatel olnud õigus kinkelepingust taganeda VÕS § 268 lg 1 alusel.
37.Eelpooltoodud asjaoludel ja õiguslikel alustel jätab kohus hagejate hagi rahuldamata. Nimelt pole kinkelepingust taganemiseks täidetud VÕS § 268 lg-s 1, § 267 p-s 1 ja § 270 lg lg-s 1 toodud eeldused. Eelnevalt sai tuvastatud, et hagejad pole kinkelepingust taganenud VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ning samuti pole hagejad tõendanud väidetavat tänamatut käitumist kostja poolt, mistõttu pole võimalik hagejatele kinnistu mõttelise osa tagastamine VÕS § 189 lg 1 ja VÕS § 1028 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis kannab hageja oma menetluskulud ise ja kostja menetluskulud jäävad hageja kanda.
2-18-16534 TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.