Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 21.06.2014 esitas AS G4S Eesti (hageja) Harju Maakohtule hagi Aleksandr Apolinsky FIE (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 6550,71 eurot, viivise 0,15% päevas alates 22.06.2014 kuni põhinõude tasumiseni, hageja esinduskulud summas 225 eurot, riigilõivu 450 eurot ja jätta muud menetluskulud kostja kanda. Kostja tähtaegselt hagile vastamata jätmise puhul palus hageja teha tagaseljaotsuse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.04.2013 turvateenuse lepingu nr AP-13/00041. Lepingu alusel kohustus kostja tasuma osutatud teenuse eest hageja poolt teenuse osutamise kuu alguses esitatud arves näidatud summa 10 kalendripäeva jooksul, kuid mitte hiljem, kui teenuse osutamise kuu 15 kuupäevaks. Teenustasule lisandus käibemaks. Teenustasu tasumisega viivitamise korral kohustus kostja tasuma viivist 0,15% iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summalt (lepingu tingimus p. 4.1). Vastavalt lepingu p-le 7.4 kohustus kostja lepingu ülesütlemisel enne kliendikohustusperioodi lõppu ehk varem kui 3 aasta möödudes arvates lepingu sõlmimise hetkest või kui lepingu rikkumine tulenes kostjapoolsest lepingu tingimuste rikkumisest (võlgnevus) tasuma AS-ile G4S Eesti häireseadmestiku mahavõtmise eest kuue kuu kuutasu või häireseadmestiku maksumuse. Kostja häireseadmestiku ei tagastanud, mistõttu esitas hageja arve häireseadmestiku eest (arve nr 83214269, hagiavalduse lisa 2), mille tasumisel läheb häireseadmestiku omandiõigus üle kostjale. Hageja oli seisukohal, et kostja ei ole täitnud sõlmitud turvateenuse osutamise lepingut nõuetekohaselt. Kostja on rikkunud lepingus kokkulepitud teenustasu maksmise kohustust ehk jätnud tasumata talle osutatud teenuse eest. Tulenevalt asjaolust, et kostjaga ei olnud võimalik võlgnevuse tasumise osas kokkulepet saavutada ning kostja ei tasunud võlgnevust tähtaegselt, lõpetati pooltevaheline lepinguline suhe 01.04.2014. Edasine menetluse käik 15.08.2014 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse, kohustas pooli kohtule teatama, kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagiavaldusele 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 09.12.2014 avaldas maakohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, millega toimetas kostjale vastavalt TsMS § 317 lg 4 avalikult kätte hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude. Teates märkis kohus, et hagiavaldus ja vastamise ettepanek ning kohtukutse loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Samuti hoiatas kohus, et kohtu poolt määratud tähtajaks vastuse esitamata jätmise korral võib kohus teha asjas tagaseljaotsuse. 23.01.2015 tegi Harju Maakohus tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5667,90 eurot, viivise 882,81 eurot ja viivise 0,15%

päevas põhivõlgnevuselt (5667,90 eurot) alates 22.06.2014 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus määras, et kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 450 eurot, mis koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Kohus määras toimetada tagaseljaotsuse kostjale kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. 27.01.2015 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatega toimetas kohus tagaseljaotsuse kotjale avalikult kätte, märkides, et tagaseljaotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. 25.02.2015 esitas kostja kaja Harju Maakohtu 23.01.2015 tagaseljaotsuse peale, paludes taastada tsiviilasja menetluse, peatada täitemenetluse kuni otsuse jõustumiseni ja tagastada kajalt tasutud kautsjon. Kostja leidis, et kostjale ei ole kätte toimetatud (sh isiklikult allkirja vastu) ühtegi dokumenti antud asjas ning samuti ei ole kohus teatanud kostjale hagile vastamata jätmise või kohtuistungilt puudumise tagajärgedest. Seega vastavalt seadusele ei võinud kohus kostja hinnangul otsust teha. Viidates TsMS § 415 lg 1 p-dele 1-3 märkis kostja, et sellises olukorras võib kaja eitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Ühtlasi märkis kostja kajas, et vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja vastab hagile täpsemalt pärast hagiga tutvumist. 24.04.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja kaja ja taastas menetluse tsiviilasjas nr 2-14-23155. Kohus oli seisukohal, et kuivõrd kostjale toimetati hagimaterjalid kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu, võib kostja esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Toodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 415 lg 1 p-st 1 ja § 417 lg-st 2 oli kohus seisukohal, et kaja kuulub rahuldamisele ja menetlus antud asjas tuleb taastada. 06.05.2015 saatis harju Maakohus kostja e-posti aadressile xxx@xxx kirja, millega edastas kostjale hagimaterjalid ja hoiatas kostjat, et kui kostja kohtudokumentide kättesaamist ei kinnita, loeb kohus dokumendi kostjale TsMS § 3141 lg-st 2 ja §-st 200 tulenevalt kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel, mille järgselt hakkab kulgema hagile vastuse esitamise tähtaeg 20 päeva. Maakohtu otsus 30.06.2015 tegi Harju Maakohus teistkordse tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5667,90 eurot, viivise 882,81 eurot ja viivise 0,15% päevas põhivõlgnevuselt (5667,90 eurot) alates 22.06.2014 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohus määras, et kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 450 eurot, mis koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust. Kohus tugines otsuses TsMS § 444 lg-le 3, mille järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Samuti tugines kohus TsMS § 173 lg-le 1, mille kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus ei pea põhjendatuks õigusabikulu välja mõista, kuivõrd antud juhul ei ole põhjendatud õigusabiteenuse tellimine hageja poolt, arvestades asjaolu, et nii hageja kui hageja esindaja kuuluvad äriregistri andmetel samasse gruppi (hageja AS G4S Eesti ja hageja esindaja AS G4S Grupp on AS G4S BALTICS tütarettevõtted. Tütarettevõtjat loetakse emaettevõtja kontrolli all olevaks, kui emaettevõtja omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat. Antud juhul omab emaettevõtja 100% hageja ja hageja esindaja osadest, seejuures on ka majandusaasta aruannetes hageja ja hageja esindaja kajastatud kui grupi tütarettevõtted), millest tekib kohtu hinnangul põhjendatud küsimus, miks ei võinud nõuet omandada ja võla sissenõudmisega tegeleda otse esindajana tegutsev grupi liige, kuivõrd seeläbi oleks võinud vältida õigusabikulu teket, mis võlgnikku koormama hakkab. Kohus leiab, et vastava tegevusega, millega luuakse kunstlikult ja põhjuseta võlgnevusele lisanduvaid tasusid, tekitatakse võlgnikule põhjendamatul määral lisakohustusi, mis ei ole antud juhul kuidagi õigustatud. Kohus leiab, et kuivõrd antud juhul ei ole millegagi põhjendatud võlgnikule lisakohustuste tekitamine, ei ole põhjendatud ka hageja õigusabikulude välja mõistmine kostjalt. TsMS § 420 lg 1 kohaselt ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 420 lg 2 kohaselt kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Apellatsioonkaebus 02.07.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 30.06.2015 tagaseljaotsuse ja saata asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Samuti palub kostja peatada täitemenetluse kuni tsiviilasja lahendava otsuse jõustumiseni. Kaebuses märgib kostja, et esitas kaja ja samas dokumendis vastas hagile, et vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kohus taastas menetluse ja ei ole enam teinud ühtegi toimingut ega saatnud ühtegi kirja või kutset. Harju Maakohtu 30.06.2015 teistkordses tagaseljaotsuses pole märgitud ja kostjale pole selge, mis alusel on kohus uue tagaseljaotsuse teinud. Kostja ei saa seda tuletada: hagile on vastatud, kohtuistungeid ei korraldatud. Kohus ei ole kostjale kätte toimetanud (sh isiklikult allkirja vastu) ühtegi dokumenti antud asjas (sh hagiavaldust, menetlusse võtmise määrust või kohtukutset). Samuti kohus ei ole teatatud kostjale hagile vastamata jätmise või kohtuistungilt puudumise tagajärgedest. Seega vastavalt seadusele kohus ei võinud kohtuotsust teha. Sellises olukorras võib esitada kaja ja seda ilma mõjuva põhjuse olemasolust (TsMS § 415 lg 1 p 1, 2, 3). Et tegemist on korduva tagaseljaotsusega,

esiab kostja apellatsioonkaebuse. Samuti palub kostja kohtul hinnata, kas asjas ei esine kohtuniku distsiplinaarsüüteo tunnuseid ja teha vajadusel esildis distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 30.06.2015 teistkordne tagaseljaotsus tuleb TsMS § 646 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asja lahendamisega teistkordse tagaseljaotsusega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. TsMS § 646 kohaselt võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg. 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Kolleegium lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest tegemist ongi taolise olukorraga. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Osundatud sättest tulenevalt on kohtu poolt tagaseljaotsuse tegemise eelduseks asjaolu, et kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata asjaolule, et kostja ei ole vastuseks kohtu poolt 06.05.2015 e-kirjaga kostja kui ettevõtja ametlikule e-posti aadressile edastatud hagimaterjalidele esitanud täpsustatud vastust hagiavaldusele, puudus kohtul seadusest tulenev alus teistkordse tagaseljaotsuse tegemiseks. Seda põhjusel, et käesolevas asjas on kostja kohtule 25.02.2015 esitatud kajas esitanud ka esialgse vastuse hagile, märkides, et vaidleb hagile täies ulatuses vastu koos lühivormis esitatud põhjendustega. Samuti on tehtud viide tasaarvestusele (t.l.67). Hageja on käsitlenud kostja poolt kajas esitatud seisukohti vastuväidetena hagile ja esitanud oma seisukoha vastuväidete osas (t.l. 70-73). Seega ei ole käesoleval juhul tegemist TsMS §-S 407 sätestatud olukorraga, kus kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Eeltoodud menetlusõiguse normi rikkumise tõttu on maakohus teinud teistkordse tagaseljaotuse olukorras, kus alus tagaseljaotsuse tegemiseks puudub. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva menetluse raames ei saa maakohtu otsuse tühistamise aluseks olevaid puudusi ringkonnakohtus kõrvaldada, mistõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud tuleb TsMS § 173 lg-st 3 tulenevalt poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.