XX avaldus lapse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks avaldajale YY avaldus lapse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks avaldajale
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08. detsembri 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik
XXXXXXXXXXX),
Lusmägi Puudutatud isik
XXXXXXXXXXX)
I: NN (isikukood määratud esindaja Andres
II:
YY
(isikukood
Eestkosteasutus I: Haabersti Linnaosa Valitsus (registrikood 75014244), esindaja Tiina Juurik Eestkosteasutus II: Põltsamaa Vallavalitsus (registrikood 75023496), esindaja Kätlin Kruus Menetluse liik
Jätta Harju Maakohtu 08. detsembri 2017 määrus muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud (v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) YY kanda.
5.Määruskaebemenetluse menetluskulude rahaline suurus jätta kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.XX (endine X) esitas 11.05.2016 Harju Maakohtule avalduse tema ja YY ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks nende lapse NN suhtes ning lapse viibimiskoha, koolivaliku ja ravivaliku osas hooldusõiguse lapse emale üleandmiseks.
2.Avalduse kohaselt sündis vanematel XX.XX.XXXX laps N. Alates 2011. aastast elas laps vaheldumisi kahe nädala kaupa ema juures Tallinnas ja isa juures Põltsamaal. Avaldaja soovis juba aastal 2012 saavutada olukorra, et laps elab ainult ema juures. Kohtumenetluse tulemusel jäi laps elama mõlema vanema juurde vaheldumisi. Seoses lapse kooliminekuga on vajalik ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada, kuna vanemad ei jõua üksmeelele lapse koolivaliku ja viibimiskoha osas.
3.Hooldusõiguse üleandmine emale ei ole lapse huvidega vastuolus. Ema juures elamine toetaks lapse stabiilsust, annaks talle emotsionaalse turvatunde ja võimaluse hea hariduse omandamiseks. Ema kasvatas last väikesest peale ja tal on selleks hea vaimne valmisolek. Ema on tasakaalukas, õiguskuulekas ja teda ei ole karistatud. Ta hoiab lähisuhteid ning on arvestav ja hooliv. Emal on lapsega tugev hingeline seotus. Ta märkab lapsest tulenevaid signaale ja suudab lapsele pakkuda vajalikku turvatunnet, aitab planeerida lapse tegevusi, et saada seeläbi parem ettevalmistus toimetulekuks täiskasvanuna. Ema on paindlik ja ta on püüdnud lapsele säilitada suhted mõlema vanemaga.
4.Laps saab varsti teismeliseks. Tütarlapsele on oluline, kui ta saab elada ja olla lähedal emale, sest isaga tüdruk arenguprobleeme ei aruta.
5.Emal on olemas materiaalne valmisolek lapse kasvatamiseks. Ta töötab samas ettevõttes alates aastast 2004. Tööandja iseloomustab ema korrektse ja kohusetundlikuna, ka klientide tagasiside on positiivne.
6.Ema elukohaks on väga heas korras 3-toaline korter. Lapsel on oma tuba. Elamistingimused on lapsele sobivad, sest need on tema ja lapse isa poolt ühiselt valitud. Kodus on ühiselt tehtud asju, mänguasju, raamatuid ja kaunistusi. Kodu lähedal on meri, loodus ja kergliiklusteed.
7.Nii Tallinna lasteaia kui ka võimlemisklubi antud iseloomustuse kohaselt suhtub laps õppimisse positiivselt, on heas tujus, liikuv ja energiline ning pingutab parima tulemuse saavutamiseks. Võimlemisklubi soovitab lapsel võimlemisega süvendatult edasi tegeleda.
8.Tallinna Haridusamet määras lapse elukohajärgseks kooliks XXXi. Laps käis kooli vaatamas ja see meeldis talle. Lasteaiarühmast läheb samasse kooli 4 või 5 last. Võimalus oleks astuda ka Järveotsa Gümnaasiumi. Koolides töötab I klassi õpilaste jaoks pikapäevarühm ja tegutsevad huviringid, õpiabi rühmad ning psühholoog. Lapsel on
võimalik kooli minna linnaliini bussiga nr 4, mis sõidab koduni. Lisaks asuvad bussi nr 4 teel kunstiring ja spordiklubid.
9.Lapse läbisaamine ema elukaaslasega on soe. Elukaaslane õpetab lapsele inglise keelt. Laps tunneb end elukaaslase juuresolekul hästi.
10.Ema vanematega kohtub laps suviti pikemalt nende elukohas XXX. Tallinna lähedal elab ema vend perega, kellega on tihedad suhted. Ema õde elab perega Soomes, kuid ka nendega on tihedad suhted. Lisaks suhtlevad ema ja laps ema ema vennaga ning õega ja nende peredega, samuti isa õdedega. Veel elab lähedal emapoolne vanatädi, kes teise vanatädiga külastavad ema ja last. Põltsamaal elas laps isa, tema uue elukaaslase ja tema lapse ning vanaemaga. Kodu asub linnast mõne kilomeetri kaugusel suure maantee ääres. Nende peres on kõik peale vanaema vegani elustiiliga. Seal on lapsel oma tuba. Lapsel on maal kõige tugevam side vanaemaga, kes töötab graafiku alusel XXX.
11.Isa suhtleb Haabersti Linnaosa Valitsuse lastekaitsespetsialistiga, sest Põltsamaa lastekaitse ei toeta lapse Põltsamaale kooli saatmist. Tallinna lasteaia kasvatajad kinnitasid, et nad ei ole isa lasteaias või lasteaiaga seotud üritustel näinud. Ema on käinud mõlemas lasteaias. Vastuavaldus
12.Lapse isa vaidles avaldusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning esitas vastuavalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse elukoha ja kooli määramise õiguse isale jätmiseks.
13.Lapse ema avalduse aluseks toodud asjaolud on valed ja tõendamata. Lapse püsivaks elukohaks peaks jääma isa elukoht. Tegemist on linna lähedal asuva suure aiaga maamajaga. Lapsel on seal hea ja rahulik kasvada. Keskkond on lapsele tuttav ja turvaline. Lapsel on oma tuba ja kõik arenguks vajalik. Naabermajas veedab enamuse ajast lapse parim sõbranna. Lapsel on koolikoht ja ta käis eelkoolis Põltsamaal. Isa töötab kodus ja tal on võimalik last transportida kooli ja huviringi. Ema töötab graafiku alusel, mistõttu ei ole tal võimalik alati lapsega koos olla. Olukorras, kus lapse kasvamiseks ja arenguks vajalikke tingimusi suudavad tagada mõlemad vanemad, on oluline ka lapse arvamus. Laps avaldas soovi elada isa juures. Ema keeldus koostööst isa valitud psühholoogiga, et leida mõistlik kohtuväline lahendus. Samuti ei olnud ema nõus kasutama eestkosteasutuse II poolt pakutud tasuta perelepituse teenust. Eestkosteasutuse I seisukohad ei ole põhjendatud. Ema juuresolek vestluse ajal mõjutas lapse vastuseid. Eestkosteasutus II vestles lapsega ilma isa juuresolekuta. Puudutatud isikute seisukohad
14.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et kuna laps läheb sügisel kooli, siis ei ole enam võimalik jätkata kahenädalase vahelduva suhtlemiskorraga. Rahvastikuregistris märgitud lapse elukoha tõttu määras Tallinna Haridusamet elukohajärgseks kooliks XXXi. Laps soovib, et kahenädalane vahelduv elukorraldus jätkuks ka sügisel. Ilmselt ei kujuta laps oma arengutaseme tõttu endale ette, kuidas on võimalik õppida kahe nädala kaupa kahes erinevas koolis. Lapse huvides on vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine. Lapse huvides on tema viibimiskoha määramise osas hooldusõiguse üleandmine lapse emale. Tegemist on tütarlapsega, kelle jaoks on ema eeskuju tähtis. Kuivõrd lapse haridusküsimuste ja terviseküsimuste lahendamine toimub lapse elukoha naabruses, siis on ka nendes küsimustes põhjendatud hooldusõiguse üleandmine lapse emale.
15.Eestkosteasutus I leiab, et avaldaja taotlus tuleb rahuldada ja ühine hooldusõigus lõpetada viibimiskoha määramise, koolivaliku ja ravivaliku osas ning anda selles osas ainuhooldusõigus emale. Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-12-4515 tehtud määruses ei ole lähtutud lapse parimatest huvidest ja seoses kohtumäärusest tuleneva ebastabiilse eluviisiga on lapse emotsionaalne ja kognitiivne areng häiritud. Laps on avatud ja rõõmsameelne, kuid sisemiselt segaduses ja kurvameelne. Kuueaastane laps ei peaks võtma vastu selliseid otsuseid, mida lapse isa soovib lapsele kohustuseks panna – otsustama koolivaliku üle ja kaaluma erinevaid võimalusi vaba aja veetmiseks. Lapsel on õigus muretule ja häid mälestusi tulvil lapsepõlvele, mis osaliselt on juba rikutud logistiliste probleemide tõttu. Laps on taibukas ja teadlik oma viibimisgraafikust. Selles vanuses laps peaks nautima suve ja ootama põnevusega kooliminekut, mitte vaevama end koolivaliku murega.
16.Eestkosteasutus II selgitas välja lapse arvamuse nimetatud küsimuses. Laps oli vestlusel suhtlemisaldis ja avatud. Ta oli teadlik vanematevahelisest vaidlusest, kuid ei väljendanud vestluse käigus, et ta tunneks endal vastutuse koormat. Ta väljendas vestlusel soovi elada isa juures, samas on talle oluline suhe emaga ja sooviks kohtuda temaga nädalavahetustel, koolivaheaegadel ja puhkuse ajal. Vestluse põhjal saab öelda, et lapsel on oluline suhe mõlema vanemaga ning ta on vanemate poolt hoitud ja hoolitsetud laps. Mõlemad vanemad on loonud lapsele head arengu- ja kasvutingimused. Eestkosteasutus II ei toeta ema avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Lapse huvidest lähtuvalt tuleb vanematel saavutada kokkulepe lapse elukoha, hariduse jm küsimustes, mis arvestaks lapse isikuomadusi ja arenguvajadust ning vajadusel kasutada perelepitusteenust. Maakohtu määrus
17.Maakohus rahuldas osaliselt ema avalduse ja jättis isa avalduse rahuldamata. Kohus lõpetas osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse ning andis emale üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha- ja koolivaliku osas. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jättis kohus Eesti Vabariigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
18.Määruse kohaselt on mõlemad vanemad võimelised last kasvatama ja tema eest hoolitsema. Mõlemal vanemal on lapsega lähedased suhted. Vanemad ei ole võimelised kokku leppima lapse koolivaliku ja viibimiskoha osas ning teostama selles osas ühiselt hooldusõigust. Vanemate ühine hooldusõigus tuleb nimetatud osas lõpetada. Kuna vanemad ei ole esile toonud asjaolusid, mis tingiksid ühise hooldusõiguse lõpetamise terviseküsimustes, siis selles osas jääb vanematele ühine hooldusõigus.
19.Laps õpib alates sügisest 2016 XXX ja suhtleb isaga nädalalõppudel. Sellele korrale on toetava hinnangu andnud läbi määruskaebemenetluse kahel korral ka Tallinna Ringkonnakohus. Laps on koolis kohanenud, tal on tekkinud oma rutiin ja stabiilsus. Lapse huve kaitsvad isikud, samuti perega tegelenud koolipsühholoogid ei toonud esile asjaolusid, mis tingiksid kehtiva korra muutmist. Laps on sama olukorra jätkumisel hooldatud ja hoitud. Menetluse ajal on spetsialistid suunanud vanemaid nõustamisele ja koolitustele. Kui perelepituse lõpetasid vanemad üksmeelel suvel 2017, siis sellele järgneval koolitusel nõustus ema osalema, isa aga mitte. Isa sõnul on ta valmis jätkama koolitusega, sh koolitusega „Dialoog lapse nimel“ pärast kohtulahendi tegemist. Sellist käitumist ei saa pidada lapse huvidest lähtuvalt edasiviivaks. Samuti on isal pidevalt etteheiteid XXX töökorralduse kohta, kuid lapse edusammude vastu õpingutes ta huvi ei tunne. Selline käitumine ei arvesta lapse huvidega. Seega tuleb vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes osaliselt lõpetada ning anda emale ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha- ja koolivaliku osas.
Määruskaebus
20.Lapse isa palub maakohtu määruse tühistada, v.a riigi õigusabi kulude riigi kanda jätmise osas, ja teha uue määruse, millega rahuldada isa avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja anda hooldusõigus osaliselt üle isale lapse viibimiskoha ning koolivaliku osas ning jätta ema avaldus rahuldamata või saata asi tagasi uueks arutamiseks maakohtule. Määruskaebuse mitterahuldamise korral palub isa teha täiendavad menetlustoimingud või saata asi tagasi maakohtusse uueks läbivaatamiseks. Isa taotleb lapse ärakuulamist.
21.Kohus tugines tõendamata asjaoludele, jättis tähelepanuta olulised asjaolud ja tõendid, hindas tõendeid valikuliselt ning pooli ebavõrdselt koheldes. Lapse parimad huvid tuleb otsuse tegemisel seada esikohale, kuid neid ei ole kohtu, eestkosteasutuste ja lapsele määratud esindaja poolt analüüsitud ega välja toodud.
22.Kaebuse kohaselt ei arvestanud kohus lapse arvamusega. Lapse ärakuulamata jätmine on oluline menetlusnormi rikkumine. Eestkosteasutus II ja KM kinnitasid korduvalt, et tegemist on eakohaselt arenenud ja taibuka lapsega, kes suve hakul saab juba 9-aastaseks, mistõttu oleks lapse ärakuulamine olnud võimalik ja vajalik. Kohtu väide, et lapse seisukohta väljendasid lepinguline esindaja ja eestkosteasutused, ei ole antud juhul asjakohane, sest need ei saa väljendada lapse vahetut soovi. Iga otsus, mis ei võta arvesse lapse arvamust või ei ole kaalutletud vastavalt lapse vanusele ja eluküpsusele, ei austa lapse võimalust mõjutada tema parimate huvide väljaselgitamist. Kohus ei põhjendanud lapse 07.11.2017 kohtule saadetud kirja arvestamata jätmist. Kuna on leitud, et mõlema vanema juures on lapse jaoks head tingimused, siis pidanuks määravaks osutuma lapse soov.
23.Lapse esindaja seisukohti ei saa arvestada. Last esindav isik kohtus kogu menetluse jooksul ühel korral isa ja lapsega ning tema seisukohad põhinevad isiklikul arvamusel ja tõekspidamistel, mitte asjas kogutud tõenditel, sest neid esindaja ei kogunud. Lapse esindaja isiklik arvamus, et tütarlaps peab elama emaga, ei ole põhistatud ega asjakohane. Kui lapse esindaja ei suhtle lapsega, ei saa ta anda objektiivset ja lapse parimaid huve arvestavat seisukohta. Kohus ei analüüsinud isa 27.11.2017 vastuväidet lapse esindaja seisukohale ja tugines määruses sellele.
24.Lapse elukorraldus ei peaks praegusel viisil jätkuma. Väidetav stabiilne elukorraldus on tekitatud sunniviisiliselt läbi esialgse õiguskaitse määruse. Eestkosteasutus I ja lapse esindaja ei põhistanud, miks on laps senise korraldusega kohanenud. Laps avaldab soovi elada ja käia koolis isa juures Põltsamaal emale mitu korda nädalas. Lapse elama asumine isa juurde ei oleks lapse elukorralduse ebasoovitav muutumine.
25.Asjaolu, et ringkonnakohus kiitis heaks senise korra, ei ole asjakohane, sest peale seda on edastatud täiendavaid tõendeid ja seisukohti. Samuti oli ringkonnakohtus vaidlusesemeks esialgne õiguskaitse ning isal puudus edasikaebeõigus.
26.Seisukoht, et lapse soovi võib mõjutada asjaolu, et Põltsamaa kooli XXX klassis on õppimine teistmoodi, lastele lihtsam ja ei pea pabereid täitma, on ebaõiglane. Kohus andis hinnangu, et õppimine ei tohikski lihtsam ega lapse jaoks meeldivam olla. Kohtu väide, et kuna ema on nõudlikum, siis läheb laps lihtsama valiku teed, on meelevaldne ja ei arvesta reaalsust ega lapse huve. Ema nõudlikkus väljendus selles, et ta pidas vajalikuks kodus lisaülesannete lahendamist.
27.Kohus ei põhjendanud eestkosteasutuse II seisukohtadega arvestamata jätmist, mis põhinevad mitmetel vestlustel lapsega ja lapse vanematega, kodukülastustel mõlema
vanema elukohas, lapsega tegelenud Põltsamaa koolipsühholoogi hinnangutel ja viibimistel konfliktiolukordade juures, mille tulemusena leiti, et laps soovib elada isa juures ja käia Põltsamaal koolis. Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega.
28.Kohus jättis tähelepanuta eestkosteasutuse II 26.09.2016 ja 01.10.2017 seisukohad ning PPA 21.04.2017 seisukoha. Tegemist on tõendatud asjaoludega, mis ilmestavad lapse ja ema tegelikku suhtlemist ning eeltoodu ei saa olla lapse huvides. Kohus tugines oluliselt rohkem eestkosteasutuse I hinnangutele.
29.Kohtu seisukoht, et lapse huvides ei ole isa keeldumine programmis „Dialoog laste nimel“ osalemisest, ei saa olla asjaoluks, et teha otsus lapse huve arvestamata või teha see ema kasuks. Kohus ei arvestanud järgnevaga: ema keeldus perelepitusel osalema juba suvel 2015; ema jättis pooleli vabatahtliku lepituse perelepitaja HN juures; ema ei läinud KM nõustamisele; ema ei vastanud pakkumisele saada tasuta teraapiat ja EELK teraapia lõppes, kuna ema oli endiselt seisukohal, et tema ei pea vajalikuks lapse sooviga arvestada. Eelduslikult ei ole tulemuslik osaleda veel ühes teraapilise eesmärgiga programmis, kuna avaldaja ütles juba enne kohtusse pöördumist, et ta ei lepiks lapse sooviga elada ja käia koolis isa juures Põltsamaal ning käitub sellest lähtuvalt.
30.See, kuidas isa suhtleb senise kooliga, ei saa olla otsuse tegemisel oluliseks või seda mõjutavaks asjaoluks. Otsuse keskmeks on laps. Isa on kursis lapse edusammudega läbi e-kooli, suhtleb lapsega telefoni teel ning osaleb kooli üritustel ja projektides.
31.Lapsel on tugevam hingeline side isaga. Isa peres elavad ka isa elukaaslase lapsed, kellega laps hästi läbi saab. Naabermajas elab lapse sõbranna. Emaga elades ei saa laps ema uue abikaasaga suhelda keelebarjääri tõttu. Ta väärkohtles last ja viibib palju Eestist eemal. Vastused määruskaebusele
32.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et kohus tegi põhjendatud määruse ja lahendas vaidluse õigesti. Kohus hindas isa poolt viidatud täiendavaid tõendeid ja seisukohti piisavalt ning küllaldaselt. Lapse isa etteheited on alusetud ja ei anna põhjust vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleks jätta rahuldamata.
33.Eestkosteasutus II jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja nõustub osaliselt määruskaebuses väljatooduga, kus kohtu järelduste kujunemine ei ole üheselt jälgitav – näiteks vanemate tegutsemine lapse huvides erinevates lepitusteraapiaprotsessides menetluse kestel. Kohus peaks juhinduma lapse huvidest. Üheks lapse huvide väljaselgitamise võimaluseks on tema ärakuulamine. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb muu hulgas selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Menetluse käigus soovis laps ennast kuuldavaks teha oma vanematele ning lõpuks kasutas ebaharilikku moodust – saatis omal initsiatiivil kohtule kirja.
34.Lapse ema esitas vastuse määruskaebusele 29.01.2018 ringkonnakohtule. Eestkosteasutus I määruskaebusele ei vastanud.
Menetluse edasine käik
35.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Maakohtu määrus jääb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
37.Ühise hooldusõiguse lõpetamist reguleerib perekonnaseaduse (PKS) § 137, mille kolmanda lõike kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt nt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-159-15).
38.Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus otsustust tehes diskretsiooni piire, ei rikkunud oluliselt menetlusnorme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjenduste ja järeldustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Iseenesest asjaolu, et lapse isa maakohtu järeldustega ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks.
39.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et asjas esile toodud asjaolude ja tõendite alusel ei saa teha järeldust, et maakohus ei lähtunud otsustuse tegemisel lapse parimatest huvidest, nagu lapse isa väidab. Maakohus leidis, et mõlema vanema soov on pakkuda lapsele parimat, nad on võimelised last kasvatama, tema eest hoolitsema ja armastavad oma last. Mõlema vanema kodus on lapsele sobivad elutingimused ja kasvukeskkond. Kuna aga lapse vanematel on olnud tõsised ja korduvad erimeelsused lapsega seotud küsimuste lahendamisel, pidi maakohus tegema otsustuse, kummale vanemale jääb ainuhooldusõigus kõige olulisemates küsimustes (lapse viibimiskoht ja koolivalik). Maakohus põhjendas määruses piisavas ulatuses, miks ta jättis ainuhooldusõiguse eelmärgitud osas lapse emale.
40.Alusetu on lapse isa etteheide, et maakohus kohtles vanemaid ebavõrdselt. Kui vanemad ei ole üksmeelel selles, kumb vanematest võib teha otsustusi lapse viibimiskoha- ja koolivaliku kohta, peab vastava otsustuse tegema kohus. Sellises olukorras ei ole kohtul võimalik vanemaid võrdselt kohelda, tehes otsustuse mõlema vanema kasuks.
41.Ringkonnakohus ei nõustu lapse isa väitega, et lapse ärakuulamata jätmine oli oluline menetlusnormi rikkumine. TsMS § 5521 lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult. Sellest vanusest noorema lapse ärakuulamine ei ole kohtule kohustuslik, kuid kohus võib seda teha, kui peab seda vajalikuks. Käesolevas asjas ei pidanud maakohus seda vajalikuks. Arvestades asjaolusid, et laps on pidanud korduvalt avaldama erinevatele lastekaitsespetsialistidele, psühholoogidele jt isikutele oma arvamusi selle kohta, kumma vanema juures ta sooviks elada ja millises koolis käia ning asja materjalist nähtuvalt see olnud tema jaoks emotsionaalselt väga raske, nende isikute
seisukohad ja arvamused on kohtule kirjalikult esitatud, oli lapse ärakuulamata jätmine ringkonnakohtu hinnangul last säästev ja kooskõlas lapse huvidega.
42.Õige on määruskaebuse väide, et maakohus ei põhjendanud lapse poolt 07.11.2017 kohtule saadetud kirja arvestamata jätmist. Samas ei ole see oluline menetlusnormi rikkumine, mis tooks kaasa kohtumääruse tühistamise.
43.Ringkonnakohtu hinnangul leiab lapse isa ebaõigesti, et see kiri on vaidluse lahendamisel määrava tähendusega. Kuigi last puudutavas asjas tuleb võimaluse korral arvestada ka tema soovidega, ei saa lapse arvamust seada vaidluse keskmesse ja tugineda otsustuse tegemisel üksnes sellele. Kohtule kirja saatmise asjaolusid kirjeldas XXX sotsiaalpedagoog KT (III kd lk 127). Olukorra kirjelduse ja kirja teksti (III kd lk 125A) põhjal saab järeldada, et kirja saatmise initsieeris lapse isa, mistõttu ei pruugi selles kajastuda lapse enda seisukoht. XXX psühholoog MV kirjas märgitu kohaselt on lapse eelistuste osas lapse ja isa arvamust väga raske eristada (III kd lk 81). Asja materjalist nähtub isa püüd kujundada lapse negatiivset meelestatust nii Tallinnas ema juures elamise kui ka XXX õppimise suhtes.
44.Maakohus pidi asja lahendamisel arvestama kõikide oluliste asjaolude, tõendite ja seisukohtadega ning ei saanud otsustust tehes eelistada eestkosteasutuse II seisukohta, milles on märgitud lapse soov elada isa juures ja käia Põltsamaal koolis.
45.Maakohus tugines põhjendatult muu hulgas lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohtadele. Asja materjali alusel ei saa teha järeldust selle kohta, et riigi õigusabi korras määratud esindaja oleks rikkunud kutsenõudeid või ta ei oleks pädev last esindama. Iseenesest asjaolu, et lapse isa lapse esindaja seisukohtadega ei nõustu, ei anna alust jätta esindaja seisukohad arvestamata.
46.Lapse isa suhtub menetluse käigus esitatud materjalidest nähtuvalt negatiivselt EELK pereteraapia terapeutidesse, XXX psühholoogi, lapse esindajasse, lapse kooli ja klassijuhatajasse. Lapse isa on kohtumenetluse jooksul esitanud vastuväited kõikide isikute seisukohtadele, mis erinevad tema omadest. Maakohus ei saanud otsustust tehes lähtuda üksnes lapse isa ning tema seisukohti toetavate isikute seisukohtadest, nagu lapse isa soovib.
47.Lapse huvidele vastab eelkõige stabiilse elukorralduse tagamine, s.h õppimise jätkamine koolis, kus ta on senini õppinud. Maakohus leidis põhjendatult, et laps on praeguse elukorraldusega kohanenud. XXX psühholoog MV 22.09.2017 kirjast maakohtule nähtub, et õpingud andsid lapsele stabiilsuse väljaspool kodu, laps suhtleb klassikaaslaste ja õpetajatega, saab koolis väga edukalt hakkama ja identifitseerib end XXX õpilasena (III kd lk 81). Sellele arvamusele viitas ka maakohus oma määruses. Lapse kohanemisele viitab ka eestkosteasutuse I poolt väljatoodu, et laps tundis end õppeaasta esimesel poolel rusutuna, mis võis tuleneda asjaolust, et kooli algus oli lapsele emotsionaalselt pingeline ja ta sai alustada stabiilseid õpinguid alles 16.11.2016, kuid õppeaasta teises pooles oli laps koolis püüdlik, rõõmsameelne ja ei muutunud enam kurvaks, kui rääkis Põltsamaast või Tallinnast. Lisaks näitab lapse head kohanemist see, et laps lõpetas esimese klassi kiituskirjaga (III kd lk 63,64).
48.Maakohtu määruse ühes lauses tehtud viide ringkonnakohtu määrustele, millega lahendati määruskaebusi esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta, ei oma vaidluse lahendamisel tähendust, sest kohus lahendas hooldusõiguse vaidluse tõendite ja seisukohtade alusel, mis esitati kohtule pärast viidatud määruste tegemist. Lapse isa vastuväited nendes määrustes esitatud ringkonnakohtu seisukohtadele jäävad tähelepanuta, kuna praegu kontrollib ringkonnakohus maakohtu lõpplahendi õigsust.
49.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et lapse huvides ei ole isa keeldumine programmis „Dialoog laste nimel“ osalemisest. Programmis osalemist pidas YYY
psühholoog KM vajalikuks mõlema vanema puhul. Määruskaebuses leiab lapse isa, et teraapilise eesmärgiga programmis osalemine ei ole eelduslikult tulemuslik. Sellest järeldub, et ta ei ole oma seisukohta muutnud. Lapse ema 12.10.2017 seisukohtadest nähtub, et lapse ema on nõus jätkama pereteraapiaga ja osalema programmis „Dialoog laste nimel“.
50.Lapse huvides on see, et mõlemad vanemad toetavad last tema tegevustes, sh hariduse omandamises ja teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Kuigi mõlemad vanemad kahtlemata armastavad oma last, ei käitu nad kahjuks nii omavahelises suhtluses kui ka ametkondade ja spetsialistidega suheldes lapse huve arvestavalt. Vanematel tuleks mõista, et nende käitumine mõjutab oluliselt lapse emotsioone ja psüühikat ning praegu lapse ümber toimuv võib jätta lapsele jälje kogu eluks.
51.Maakohtu otsustuse põhisisuks oli lapsele stabiilse elukorralduse tagamine ja ringkonnakohus ei pea võimalikuks seda otsustust määruskaebuse väidete alusel muuta.
52.Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud poolte endi kanda (va lapse esindaja tasu ja kulu) ning ringkonnakohus seda otsustust ei muuda. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS 171 lg 1 alusel lapse isa kanda (v.a lapse esindaja tasu ja kulu, mis jäävad riigi kanda).
53.Lapse ema poolt 24.01.2018 ringkonnakohtule edastatud menetluskulude nimekiri määruskaebemenetlusega seotud kulusid ei sisalda. Samuti ei ole määruskaebemenetlusega seostatavad nimekirjale lisatud kuludokumendid. Asja materjalist hüvitatavate kulude kandmist ei nähtu. Menetluskulude puudumise tõttu jätab ringkonnakohus need rahaliselt kindlaks määramata.
54.TsMS § 667 lg 3 alusel lahendas ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses. Reet Allikvere