Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Tsiviilasi nr 2-14-17003

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui aga menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hageja nõudeks on põhivõlg summas 743,28 € ja viivis summas 743,28 €, seega antud asja hagihind on 1 486,56 €. Kuna haginõue on varaline ja hagihind moodustab 1 486,56 €, teeb kohus vastavalt TsMS §-dele 405 ja 444 otsust kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 2(8)

Tsiviilasi nr 2-14-17003

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Kohus on tuvastanud 25.06.2015 kohtuistungil (tl 67-69) hageja esindaja antud seletustega (tl 67 pöördel), et hageja müüb erinevat ehituskaupa, s.h soojuspumpasid. Interneti kaudu saab esitada tellimuse ja hagejal on enamasti laos kaup olemas. Kohus on tuvastanud 11.11.2013 arvega nr 1302418 (tl 21), et hageja ostis kostjalt õhk-õhk soojuspumba MSZN-9HRFN1 NORDIC 2160_MSZN-9HRFN1 ning kostja pidi 11.11.2013 ettemaksena tasuma 840,01 €. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on nimetatud kauba kätte saanud. Samuti puudub vaidlus, et 840,01 eurost kostja on tasunud 96,73 eurot ning et kostja võlgnevuse jääk on käesoleva ajani 743,28 eurot. Vastavalt 11.11.2013 arvele nr 1302418 (tl 21) on hagejal arve tasumisega viivitamise korral õigus nõuda viivist 0,50% iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata arve summast. Hageja esitas 11.03.2014 viivise arve nr 1400394 summas 445,00 eurot (tl 22). Võlgnevuse sissenõudmiseks on hageja esitanud kostjale 17.03.2014 pretensiooni (tl 24), kuid kostja ei ole käesoleva hetkeni võlgnevust tasunud ega viiviste tasumise kohustust täitnud. Hagiavalduse esitamise seisuga on hageja viiviste nõude kostja vastu kokku 926,28 eurot. Arvestades aga kohtupraktikat ja head tava ei nõua hageja kostjalt viiviseid hageja põhinõuet ületavas määras. Hageja viivise nõude kostja vastu on 743,28 eurot. Kostja on nõus, et peab tasuma kokkulepitud summa, kuid palub sellest maha arvata transpordikulud, mis seisnesid kostja kuludest katki läinud pumba detaili Tallinna ja tagasi viimisest summas kokku 60 €. Hageja sellega ei nõustu, kuna selleks saab kasutada kulleriteenust, kuid kostja ütles neile, et nagunii sõidab Tallinnase ja toob detaili ise. Ei saa transpordikulude suurust tuvastada ka kohtuistungil esitatud poolte kirjavahetusest (tl 70-76). Pooled ei vaidle vastu, et nende vahel oli sõlmitud müügileping. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 208 lg-le 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 222 lg 4 kohaselt müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kostja ei tõendanud oma vastuväidet, et ta kandis transpordikulud summas 60 €. Tema kohustus esitama kõik taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks oli kostjale selgitatud kohtu poolt Viru Maakohtu 21.08.2014 määruse põhjenduste p-s 4 (tl 30). Seega kohtul ei ole alust vähendada kostjalt nõutud summat. Jäi paljasõnaliseks ka kostja väide, et 11.11.2013 arve esitamise päeval kostja arvelduskontol oli vastav summa (840,01 €), kuid mingi vea tõttu kontolt oli võetud ainult 96,73 €. 3(8)

Tsiviilasi nr 2-14-17003

Vastavalt VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja on rikkunud oma kohustust tasuma kokkulepitud summat, hageja aga täitis oma kohustust andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, on hagejal õigus nõuda kostjalt tema kohustuse täitmist ja kohustuse täitmise viivitamise eest viivise tasumist. Hagiavalduse esitamise seisuga viivis moodustas juba 926,28 €, kuid hageja, lähtudes hea usu põhimõttest, nõuab viivist põhinõude summa ulatuses ehk summas 743,28 €. Kuna kostja on jätnud hagejale tasumata müügisummast 743,28 € käesoleva ajani, on põhjendatud hageja nõude tasumata müügisumma ja samas suuruses viivise tasumiseks ning kohus rahuldab hagi täies ulatuses.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud (lg 3). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (lg 4). Hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks. Lähtudes TsMS 162 lg-st 1 jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda.

4(8)

Tsiviilasi nr 2-14-17003

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1, 2, 8-10 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad (tl 37, 62-63, 90) ja palus menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Kokku on hageja menetluskulud 1 066 eurot (ilma käibemaksuta) ja nendeks on:  maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 45 eurot  hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv summas 155 eurot  õigusabikulu 736 eurot. Hageja esindaja on seoses käesoleva menetlusega teostanud järgmised tööd, millistele on kokku kulunud 6 tundi ja 8 minutit:  11.04.2014, maksekäsu kiirmenetluse avalduse riigilõivu tasumise andmete edastamine kliendile, volikiri - 11 m  24.04.2014, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine kohtule etoimiku kaudu - 42 m  12.05.2014, maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitatud vastuväidetega tutvumine ja edastamine kliendile - 5 m  14.07.2014, hagiavalduse koostamine - 34 m  16.07.2014, hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine ja esitamine kohtule - 1 h 39 m  21.08.2014, Viru Maakohtu 21.08.2014 määrusega tutvumine - 6 m  01.09.2014, hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine kohtule - 31 m  22.09.2014, vastus kostja 03.09.2014.a vastusele - 50 m  19.06.2015, 25.06.2015.a kohtuistungiks valmistumine - 1h 30 m KOKKU 6 h 8 min. Arvestades, et Hagejat esindav õigusbüroo esindustasuks eelnimetatud tööde teostamise ajahetkel oli 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, siis on kulutus õigusabile kokku 736,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 147,20 eurot. Seega kokku on kulutus õigusabile 883,20 eurot. Kuivõrd Hageja on käibemaksukohustuslane, siis kuulub õigusabi vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele ilma käibemaksuta summades. Kokku on Hageja menetluskulud 936,00 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja märgib, et nimetatud kulule lisandub veel 25.06.2015.a kohtuistungil osalemise kulu. Hageja kinnitab, et ülalnimetatud kulutused on seotud käesoleva tsiviilasja menetlemisega. Eelnevast tulenevalt palub hageja 5(8)

Tsiviilasi nr 2-14-17003

Tsiviilasi nr 2-14-17003

TsMS § 144 p-de 1, 2 ja 7 kohaselt kohtuvälisteks kuludeks on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidu-, posti-, side, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega, maksekäsu kiirmenetluse kulud. Lähtudes TsMS § 175 lg-st 11 kohus ei pea analüüsima hageja esindaja menetluskulusid, kohus kontrollib vaid nende vajalikkust ja põhjendatust. Riigilõivu tasumine üldsummas 200 eurot oli vajalik ja põhjendatud. Vastavalt hageja menetluskulude spetsifikatsioonile tema menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja maksekäsu kiirmenetluse avalduse riigilõivu tasumise andmete edastamine kliendile, volikiri 11 minuti jooksul; maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine kohtule etoimiku kaudu - 42 m; maksekäsu kiirmenetluse avaldusele esitatud vastuväidetega tutvumine ja edastamine kliendile - 5 m; hagiavalduse koostamine - 34 m; hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine ja esitamine kohtule - 1 h 39 m; Viru Maakohtu 21.08.2014 määrusega tutvumine - 6 m; hageja menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine kohtule - 31 m; vastus kostja 03.09.2014.a vastusele - 50 m; 25.06.2015.a kohtuistungiks valmistumine - 1h 30 m; menetluses 25.06.2015.a toimunud kohtuistungil osalemine 1 tund ja 5 minutit (kohtuistungi kestvus). KOKKU 7 tundi ja 13 minutit. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 4-5, sisuliselt 2 lk), hagiavalduse (tl 17-19, sisuliselt 4 lk), menetluskulude nimekirjad (tl 37, 62-63, 90, sisuliselt 7 lk), seisukoht hagi vastusele (tl 50, sisuliselt 2 lk). Kokku on hageja esindaja esitanud kohtule 6 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 15 lk. Lisaks on hageja esindaja esitanud kohtule väikesemahulisi menetlusdokumente (teatised, kaaskirjad esitatavatele dokumentidele). Hageja esindaja viibis ka Viru Maakohtu 25.06.2015 kohtuistungil (istung kestis 1 tund ja 5 minutit, tl 67-69). Kohus leiab, et kohtuistungiks valmistumine 1h 30 m on ülepaisutatud ja kohus arvestab põhjendatuks kohtuistungile ettevalmistamise ajaks 1 tunni. Samuti leiab kohus, et on põhjendamatu panna kostjale kohustuse hüvitada hageja poolt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud 31 m. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 11.11.2014 otsuse nr 3-2-177-14 p-s 12 nõustus menetlusosalise väitega, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seetõttu on õige hageja seisukoht, et ta ei pea hüvitama kostja II esitatud arvel nr 1303025 kajastatud õigusabiteenuse eest tasutut. Seega loeb kohus hageja esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks menetlusdokumentide esitamisel ja kohtuistungil osalemisel kokku 6,20 tundi.

kohtule

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Seega on kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, siis kuulub õigusabi vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 hüvitamisele ilma käibemaksuta summades.

7(8)

Tsiviilasi nr 2-14-17003

Kohus rahuldab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja määrab kostjalt hagejale hüvitamiseks menetluskulud kokku summas 744 eurot (6,20 tundi x 120 €). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles kohustada kostjat menetluskulude hüvitamisega viitamisel tasuma menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotlust. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 ja 2 menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.