Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.07.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-13-44521
Kohtuasi
Versobank AS hagi MR vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.10.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MR apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
119 987,72 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja Versobank AS (registrikood 10586461, asukoht Pärnu mnt 12, 10148 Tallinn), esindaja Karita Nilp Kostja MR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXX XX XXXXX XXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda MR poolt ringkonnakohtule 29.06.2015 saadetud uute tõendite vastuvõtmisest ja tagastada need esitajale.
2.Jätta Harju Maakohtu 31.10.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud MR kanda.
4.
Mõista MR-lt riigituludesse välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 1250 eurot (TsMS § 190 lg 2). Menetluskulude tasumiseks vajalikud pangarekvisiidid ja viitenumber on kättesaadavad otsusele lisatud makseinfos.
5.Selgitada, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg-d 5 ja 9).
6.Saata kohtulahendi ärakiri pärast lahendi jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele (TsMS § 179 lg 4).
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.Versobank AS esitas 24.09.2013 Harju Maakohtule hagi MR vastu 127 823,30 euro saamiseks. 13.06.2014 vähendas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista 119 987,72 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (endiste ärinimedega AS SBM Pank; Marfin Pank Eesti AS) ning OÜ Puhkus ja Harrastus (kustutatud) 06.11.2007 laenulepingu nr 3421/01/07, mille alusel andis hageja osaühingule laenu 1 204 395 krooni (76 974,87 eurot), tagastamise tähtajaga 06.10.2015. Laenu kasutamise sihtotstarbeks oli Parex Pank laenu refinantseerimine.
3.30.09.2009 laenulepingu lisaga 2 andis hageja OÜ-le Puhkus ja Harrastus täiendavalt laenu 381 657 krooni (24 392,33 eurot). Seega kokku väljastas hageja laenu 1 586 052 krooni (101 367,20 eurot). Samuti lepiti lisaga 2 kokku, et kogu laen tuleb tagastada 06.10.2013.
4.Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati hageja kasuks esimese järjekoha hüpoteek kinnistule asukohaga XXXXXXXXX XXX X, Otepää (registriosa nr XXXXXXXX) summas 1 500 000 krooni (95 67,47 eurot) ning kinnistule asukohaga XXXX XX XX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXXX) summas 1 700 000 krooni (108 649,80 eurot). Laenulepingu pooled leppisid kokku, et hüpoteekidega on tagatud muuhulgas kõik nõuded, mis tulenevad poolte vahel 06.11.2007 sõlmitud laenulepingust nr 3421/01/07 ning selle kõigist muudatustest ja lisadest.
5.Hageja ja kostja sõlmisid laenu tagamiseks 30.09.2009 käenduslepingu nr 2008/129/02, mille kohaselt tagas kostja solidaarselt OÜ-ga Puhkus ja Harrastus laenulepingutest tulenevaid nõudeid vastutuse maksimumsummaga 2 000 000 krooni (127 823,30) eurot. Kostja oli OÜ Puhkus ja Harrastus juhatuse liige ja käendas ettevõtte kohustusi.
6.OÜ Puhkus ja Harrastus ei suutnud nõuetekohaselt täita laenulepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust ning hageja ütles 20.04.2011 lepingu erakorraliselt üles alates 05.05.2011. 12.05.2011 ning 07.05.2012 andis hageja laenusaajale ja kostjale veelkord täiendava tähtaja kogu võlgnevuse tasumiseks, kuid võlga ei tasutud.
7.Täiteasjas nr 084/2012/2975 laekus hagejale 30.10.2013 kinnistu XXXXXXXXX XXX X müügist 18 531,08 eurot. Lohu tn 10 kinnistule seatud hüpoteeke ei ole õnnestunud realiseerida.
8.23.09.2013 seisuga oli hageja nõue kostja vastu 133 863,19 eurot, millest põhivõlg on 86 037,40 eurot, intress 1000,60 eurot ja viivis 46 825,19 eurot.
9.Pooled ei ole käenduslepingus kokku leppinud, et kostja vastutab üksnes juhul, kui hageja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendusleping on sõlmitud konkreetsest huvist edendada kostja poolt omatud ning juhitud OÜ Puhkus ja Harrastus majandustegevust ning kostjale ei kohaldu käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 143 tarbijakäenduslepingu sätted, sest kostja puhul ei ole tegemist tarbijaga (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-89-08; 3-2-1-8-06; 3-2-1148-11).
10.03.06.2014 istungil selgitas hageja, et laenuleping öeldi erakorraliselt üles 05.05.2011. Avaldus edastati kostjale tähitud kirjaga. Üles jäi põhivõlg tagastamata laenusumma osas summas 75 166,62 eurot. Laen maksti välja mitmes osas, esimene võlgnevus tekkis 06.12.2010. Õige võla tagastamise teavituse kuupäev on 08.07.2011. Kinnistu XXXXXXXXX XXX X müügist laekus 18 531,08 eurot. Sellest summast kustutati intressivõlg 890,70 eurot, ülejäänud summa 17 640,38 eurot läks põhivõla katteks. 07.05.2014 laekus 633,28 eurot viivise katteks. Hageja arvestusel koosneb võlgnevus põhivõlast 68 389,11 eurot ja viivisevõlast 51 562,61 eurot. Viiviseks on kolmekordne intressimäär, see on muutuv, hetkel on see 21% aastas. Intressivõlga ei ole.
11.13.06.2014 menetlusdokumendis selgitas hageja, et lepingu erakorralise ülesütlemise päeva seisuga (05.05.2011) oli kostja võlg koos põhiosa, intressi ja viivisega 87 899,56 eurot. Ajavahemikul 06.06.2011-02.04.2012 on teostatud makseid summas 200 eurot, see on läinud viivise katteks. Pärast 02.04.2012 on toimunud võla kustutamine täitemenetluses laekunud summade ja kolmanda isiku VR poolt tasutu arvelt. Täitemenetluses laekunud 18 531,08 euro arvelt kustutas hageja võlgnevust intressi ja põhiosa katteks ja 07.05.2014 kolmanda isiku VR poolt tasutud summast 633,28 eurot viivise katteks. 13.06.2014 seisuga on kostja võlgnevus 119 987,72 eurot, milles põhivõlg on 68 389,11 eurot, viivis 51 562,61 eurot ja teenustasu võlg 36 eurot. Kostja vastuväited
12.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
13.Hagi on esitatud vale isiku vastu. Laenuleping sõlmiti OÜ-ga Puhkus ja Harrastus, kellelt oleks pidanud esmalt võlgnevust nõudma ning alles põhivõlgniku maksejõuetuse korral oleks hageja saanud pöörduda hagiga kostja kui käendaja vastu.
14.Hageja nõue on vales suuruses ja põhjendamata. Täitemenetluses müüdi kinnistu XXXXXXXXX XXX X, Otepää ja täitemenetluses laekus hagejale 18 531,08 eurot ja selle võrra on hageja nõue põhjendamatu. Samuti on teinud kostja ja ka kostja ema makseid võla katteks.
15.Kostja andis käenduse füüsilise isikuna ja tegemist on tarbijakäendusega.
16.Hageja ei ole kinni pidanud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Kostja pidas käenduse andmist ettevõttele normaalseks. Hageja oleks pidanud teavitama, et seoses majanduslangusega võivad äriühingul tekkida majandusraskused. Ka oleks pidanud pank kontrollima äriühingu rahalist võimekust. Kostja oli laenu võtmise ajal positiivselt meelestatud ja ei teadnud, et võib tulla majanduslangus.
17.Pooled pidasid läbirääkimisi, et äriühingu laen vormistataks kostja nimele ja hageja seda ka lubas, kui hiljem taganes sellest.
18.Hageja nõue on aegunud. Hageja sõnul esitas ta 08.07.2010 teavituse võla kustutamiseks, kuid esitas hagi alles 24.09.2013 ning seega on 3-aastane tähtaeg möödunud.
19.18.07.2014 menetlusdokumendis leidis kostja, et kuna laenu anti äriühingule, ei ole tegemist tarbijalaenuga. Kostjale ei ole võla, sh viivise kujunemine selge. Asjas nähtub, et viimane suurem laekumine arvestati põhiosa katteks. Sellest järeldab kostja, et muid kohustusi ei olnud või et pank loobus neist, kuivõrd lepingu järgi loeti maksed põhiosa katteks kõige viimases järjekorras. Esimese astme kohtu otsus
20.Harju Maakohtu 31.10.2014 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 119 987,72 eurot, millest põhiosa võlgnevus on 68 389,11 eurot, viivise võlgnevus 51 562,61 eurot ja teenustasu võlgnevus 36 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning rahuldas hageja taotluse hagihinna vähendamiseks ning luges uueks hagihinnaks 119 987,72 eurot.
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on käenduslepingud allkirjastanud tarbijana; kas hageja on kinni pidanud vastutustundliku laenamise põhimõtetest; kas hageja on esitanud hagi vale isiku vastu; kas hageja nõue on aegunud; kas hageja on arvestanud kostjalt nõuet esitades täitemenetlusest ja kostja ning kostja emalt laekunud summasid ja kas võlgnevuse kujunemine on selge.
22.Tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1, § 145 lg-test 1 ja 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt kui solidaarvõlgnikult põhivõlgniku OÜ Puhkus ja Harrastus laenulepingutest tulenevat kohustust. Käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesolevaks hetkeks on OÜ Puhkus ja Harrastus kustutatud ning võla sissenõudmine põhivõlgnikult ei oleks enam võimalik.
23.Tegemist ei ole tarbijakäendusega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-177-10 leidnud, et äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted. Käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja käendaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Kuna kostja oli OÜ Puhkus ja Harrastus juhatuse liige ja osanik, siis võib teha järelduse, et kostja käendas OÜ Puhkus ja Harrastus laenukohustust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu ning kostja ei vaja käendaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset.
24.Hageja nõue ei ole aegunud. Laenu tagastamise kohustus muutub sissenõutavaks laenulepingute ülesütlemisel, mitte hageja esimese võlgnevuse teate kostjale esitamisel (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 147 lg-d 1 ja 2). Riigikohtu 20.04.2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-33-09 p 10 kohaselt muutuvad võlausaldaja nõuded käendaja vastu sissenõutavaks ja hakkavad aeguma samal ajal kui samad nõuded põhivõlgniku vastu. Hageja ütles laenulepingu üles 05.05.2011. Seega muutus hageja nõue kostja vastu sissenõutavaks 06.05.2011. Nõude aegumistähtaeg lõppenuks 05.05.2014. Kuivõrd hageja esitas hagi kohtusse 24.09.2013, siis ei olnud hageja nõue kohtusse hagi esitamisel aegunud.
25.Kostja tuginemine vastutustundliku laenamise põhimõttele on alusetu. Finantsinspektsiooni juhatuse 01.12.2010 otsusega nr 1.1-7/61 kehtestatud ja 27.02.2013 otsusega nr 1.1-7/21 täiendatud “Vastutustundliku laenamise nõuete“ p 3.1 järgi kohaldub vastutustundliku laenamise põhimõte üksnes tarbijakrediidi ja eluasemelaenu lepingute sõlmimisel. Käesoleval juhul ei ole tegemist tarbijakrediidiga, vaid äriühingule antud laenuga (Parex Pank laenu refinantseerimisega) ning seetõttu ei tule hinnata, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Nii laenaja, kui ka laenuandja on tegutsenud majandus- ja
kutsetegevuses ning kostja käendajana ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhivõlgniku (laenaja) majandustegevuse vastu.
26.Kostja on toonud välja, et hageja nõue on vales suuruses. Maakohus märkis, et hageja täpsustas nõuet 13.05.2014 ja selgitas, et hagiavalduses esitatud nõue ei kajasta täitemenetlusest 31.10.2013 laekunud summat ning 07.05.2014 kolmanda isiku VR poolt tasutud summat. Seisuga 13.06.2014 on kostja võlgnevus hageja ees 119 987,72 eurot, millest moodustab põhiosa võlgnevus 68 389,11 eurot, viivise võlgnevus 51 562,61 eurot ja teenustasu võlgnevus 36 eurot. Eeltoodud summasid ei saanud hageja hagiavalduse esitamise seisuga arvestada, kuna need ei olnud hagiavalduse esitamise hetkeks laekunud. 30.09.2014 toimunud kohtuistungil uuris kohus pooltega hageja esitatud võlgnevuse arvestust. Maakohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Arvestusest nähtub täpne võlgnevuse kujunemine. Kostja ei esitanud vastuses hagile või istungil ühtegi konkreetset selgitust, millest ta aru ei saa või kus on arvestuses viga.
27.Maakohus jättis kostja 12.10.2014 esitatud tõendid tähelepanuta, kuna dokumendid on esitatud hilinenult.
28.Kuna hagi hind muutus menetluse kestel, määras maakohus uueks hagihinnaks 119 987,72 eurot.
29.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebus
30.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada.
31.Hageja nõude on arusaamatu ja segane.
32.Maakohus ei võtnud vastu kostja poolt esitatud dokumente, põhjendades seda sellega, et aeg dokumentide esitamiseks on läbi. Kostja seda ei teadnud. Kohus ei selgitanud kostjale, millal on dokumentide esitamise tähtaeg ning millal dokumente enam esitada ei saa.
33.Maakohus on ebaõigesti lahendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte küsimuse. Hageja ei ole eitanud, et 2009. aastal olid OÜ Puhkus ja Harrastus pangakontod arestitud. Seda teades andis hageja ikkagi äriühingule laenu ja sõlmis kostjaga käenduslepingu. Kui hageja ei oleks täiendavat laenu väljastanud ning oleks kontrollinud OÜ Puhkus ja Harrastus tausta, ei oleks ka kostjal hageja ees kohustusi tekkinud.
34.Käendusleping on tühine, kuna hageja kasutas ära kostja rasket olukorda. Kostja soovis ettevõtet päästa, kuid hageja ei hoiatanud kostjat, et käenduslepingut sõlmides kaotab kostja kõik, mis tal on ning et suure tõenäosusega ei ole võimalik ettevõttel võlgasid tasuda ning kostja peab kõik võetud laenud ise tagasi maksma.
35.Kõikide menetluskulude kostja kanda jätmine on ebaõiglane. Menetluskulud peaks jaotama poolte vahel võrdselt, sest hageja nõudis hagiavalduses 127 823,30 eurot, kuid kohus mõistis välja vaid 119 987,72 eurot (TsMS § 163 lg 1). Vastustaja seisukoht
36.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
37.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.
Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
38.Kostja ainus sisuline vastuväide hagile on see, et pank on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna pank ei oleks tohtinud põhivõlgnikule laenu anda olukorras, kus äriühingul olid juba makseraskused, pank kasutas ära kostja rasket olukorda ning seetõttu on kostjaga sõlmitud käendusleping tühine. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Finantsinspektsiooni juhatuse 01.12.2010 otsusega nr 1.1-7/61 kehtestatud ja 27.02.2013 otsusega nr 1.1-7/21 täiendatud “Vastutustundliku laenamise nõuete“ p 3.1 järgi kohaldub vastutustundliku laenamise põhimõte üksnes tarbijakrediidi ja eluasemelaenu lepingute sõlmimisel. Antud juhul pole kummagagi tegemist, mille üle pole vaidlust. Nii laenusaaja kui laenuandja tegutsesid majandusja kutsetegevuses ning kostja käendajana tegutses ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhivõlgniku majandustegevuse vastu. Kostjal, kes oli OÜ Puhkus ja Harrastus ainuosanik ja juhatuse liige, pidi endal olema kõige parem ülevaade ettevõtte majandustegevusest, finantsseisundist ja ettevõtte võimekusest täita endale võetud kohustusi. Seega oli kostja teadlik endale võetavast riskist.
39.Kostja on üldsõnaliselt märkinud, et hageja nõue on arusaamatu ja segane, kuid mis konkreetselt võla arvestuses on ebaõige, ei ole kostja välja toonud. 30.09.2014 kohtuistungil uuris kohus pooltega hageja esitatud võlgnevuse arvestust. Maakohus jõudis järeldusele, et arvestusest nähtub täpne võlgnevuse kujunemine. Kostja ei ole selgitanud, millest ta aru ei saa või kus on arvestuses viga.
40.Maakohus jättis õigesti kostja poolt 12.10.2014 esitatud tõendid tähelepanuta, kui hilinenult esitatud. Need tõendid on esitatud peale asja läbivaatamise lõpetamist, mistõttu ei ole küsimus tõendite esitamiseks tähtaja määramises. 30.09.2014 istungi protokollist nähtub, et pooled ei soovinud asja sisulisele arutamisele midagi lisada, kohus lõpetas asja sisulise arutamise ja teatas pooltele otsuse teatavakstegemise aja (II kd, lk 5). Seetõttu ei saanud kostjale kuidagi jääda muljet, et tõendeid on võimalik jätkuvalt esitada. Kostja saatis nimetatud tõendid 29.06.2015 uuesti ringkonnakohtule. Ringkonnakohus keeldub tõendite vastuvõtmisest eelpooltoodud põhjustel ja tagastab tõendid kostjale.
41.Kostja poolt 03.07.2015 ringkonnakohtule saadetud teade selle kohta, et hageja on saanud suures osas võlga tagasi XXXX XX XX kinnistu müügist laekunud vahenditest, ei mõjuta maakohtu otsuse õigsust. Tegemist on peale kohtuotsuse tegemist laekunud summaga, mis kuulub arvesse võtmisele käesoleva otsuse täitmisel. Laekunud summa osas on otsust juba täidetud. Menetluskulude jaotus ja selgitus
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta.
43.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda vaatamata sellele, et esialgne hagi oli esitatud suuremas summas kui otsusega välja mõisteti, kuna menetluse kestel hageja sisuliselt vähendas nõuet (loobus osaliselt nõudest), ehkki nimetas seda ekslikult hagihinna vähendamiseks. Hageja vähendas oma nõuet täitemenetluses vara realiseerimisest saadud ja kolmanda isiku poolt tasutud summade võrra. Nõude osaline rahuldamine toimus peale hagi esitamist. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Seega on maakohus lõppkokkuvõttes jätnud õigesti kõik menetluskulud kostja kanda.
44.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsiooniastme menetluskulud samuti kostja kanda.
45.Kuna maakohus on otsuse teinud enne 01.01.2015, milles on määranud kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) vastavalt Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 p-s 22 antud juhistele.
46.Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2015 määrusega rahuldati kostja taotlus menetlusabi saamiseks osaliselt ning vabastati ta riigilõivu tasumisest 1250 euro ulatuses apellatsioonkaebuse esitamisel.
47.Vastavalt TsMS § 190 lg-le 5, kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Seega tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse riigilõiv summas 1250 eurot.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.