Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 24.09.2013 esitas Versobank AS Harju Maakohtusse hagi ja palus XXXilt välja mõista 127 823,30 eurot. 13.06.2014 vähendas hageja nõuet ja palus kostjalt välja mõista 119987,72 eurot. Hagi kohaselt sõlmisid 06.11.2007 hageja (endiste ärinimedega AS SBM Pank; Marfin Pank Eesti AS) ning OÜ XXXlaenulepingu nr XXX, mille alusel andis hageja osaühingule laenu 1 204 395 krooni ehk 76 974,87 eurot, tagastamise tähtajaga 06.10.2015. Laenu kasutamise sihtotstarbeks oli Parex Pank laenu refinantseerimine. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati hageja kasuks esimese järjekoha hüpoteek kinnistule asukohaga XXX(registriosa nr XXX) summas 1 500 000 krooni (kehtivas vääringus 95 67,47 eurot) ning kinnistule asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr 4559801) summas 1 700 000 krooni (108 649,80 eurot). Laenulepingu pooled leppisid kokku, et hüpoteekidega on tagatud muuhulgas kõik nõuded, mis tulenevad poolte vahel 06.11.2007 sõlmitud laenulepingust nr XXX ning selle kõigist muudatustest ja lisadest. 30.09.2009 laenulepingu lisaga 2 andis hageja OÜ-le XXX täiendavalt laenu 381 657 krooni (24 392,33 eurot). Seega kokku väljastas hageja laenu 1 586 052 krooni (101 367,20 eurot). Samuti lepiti lisaga 2 kokku, et kogu laen tuleb tagastada 06.10.2013. Seoses laenusumma suurendamisega sõlmisid hageja ja kostja 30.09.2009 käenduslepingu nr 2009/129/02, mille kohaselt tagas kostja solidaarselt OÜ XXX laenulepingutest tulenevaid nõudeid kuni 2 000 000 krooni ehk 127 823,30 euro ulatuses. Kostja oli selle äriühingu juhatuse liige ja käendas enda kontrolli all oleva ettevõtte kohustusi. Käenduslepingust tulenevalt tagab käendus täies ulatuses nii põhi- kui ka kõrvalkohustuste kohast täitmist, sealhulgas intresside, viiviste ja trahvide tasumise kohustust, samuti laenulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, laenulepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulude ja võla sissenõudmise kulude tasumise kohustusi ja teiste laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumise tagajärjel tekkivaid nõudeid. Laenulepingu punkti järgi 5.3. kohustus laenusaaja tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu

2(8)

EURIBOR ́i muutused järgnevaks kuue kuuliseks perioodiks kaks korda aastas 06. novembril ning 06. mail. 30.09.2009 sõlmitud laenulepingu lisaga nr 2 lepiti kokku uues intressimääras alates 30.09.2009 panga baasintress + 5% aastas. Baasintressi muutused fikseeris hageja laenulepingu suhtes järgnevaks ühe-kuuliseks perioodiks 1 kord kuus iga kuu 06. päeval. Intressi kohustus võlgnik tasuma samuti iga kuu 06. päeval. Vastavalt laenulepingu punktile

3(8)

summade ja kolmanda isiku XXX poolt tasutu arvelt. Täitemenetluses laekunud 18 531,08 euro arvelt kustutas hageja võlgnevust intressi ja põhiosa katteks ja 07.05.2014 kolmanda isiku XXX poolt tasutud summast 633,28 eurot viivise katteks. 13.06.2014 seisuga on kostja võlgnevus 119 987,72 eurot, milles põhivõlg 68 389,11 eurot, viivis 51 562,61 eurot ja teenustasu võlg 36 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Täitemenetluses müüdi kinnistu XXX ja täitemenetluses laekus hagejale 18 531,08 eurot ja selle võrra on hageja nõue põhjendamatu. Samuti on teinud kostja ja ka kostja ema makseid võla katteks. Kostja andis käenduse füüsilise isikuna ja tegemist on tarbijakäendusega. Hageja ei ole kinni pidanud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Kostja pidas käenduse andmist ettevõttele normaalseks. Hageja oleks pidanud teavitama, et seoses majanduslangusega võivad äriühingul tekkida majandusraskused. Ka oleks pidanud pank kontrollima äriühingu rahalist võimekust. Pooled pidasid läbirääkimisi, et äriühingu laen vormistataks kostja nimele ja hageja seda ka lubas, kui hiljem taganes sellest. Hagi on esitatud vale isiku vastu, laenuleping on sõlmitud äriühinguga. Hageja nõue on aegunud. Hageja sõnul esitas ta 08.07.2010 teavituse võla kustutamiseks, hagi on esitatud aga 24.09.2013, mis on 3 aasta möödumisel. 18.07.2014 menetlusdokumendis leidis kostja, et kuna laenu anti äriühingule, ei ole tegemist tarbijalaenuga. Kostjale ei ole võla, sh viivise kujunemine selge. Asjas nähtub, et viimane suurem laekumine arvestati põhiosa katteks. Sellest järeldab kostja, et muid kohustusi ei olnud või et pank loobus neist, kuivõrd lepingu järgi loeti maksed põhiosa katteks kõige viimases järjekorras. Esimese astme kohtu otsus Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Maakohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud: • 06.11.2007 sõlmisid hageja ja OÜ XXX(kustutatud) laenulepingu nr XXX, mille p 3 järgi andis hageja viimasele laenu 1 204 395 krooni ehk 76 974,87 eurot, tagastamise tähtajaga 06.10.2015 (I kd lk 9 p 5.2). • 30.09.2009 laenulepingu lisaga 2 andis hageja OÜ-le XXX(kustutatud) täiendavalt laenu 381 657 krooni (24 392,33 eurot). Seega kokku väljastas hageja laenu 1 586 052 krooni (101 367,20 eurot). Samuti lepiti lisaga 2 (p 5.2) kokku, et laen tuleb tagastada 06.10.2013 (I kd lk 24). • Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati hageja kasuks esimese järjekoha hüpoteek kinnistule asukohaga XXX(registriosa nr XXX) summas 1 500 000 krooni (95 67,47 eurot) ning kinnistule asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr 4559801) summas 1 700 000 krooni s.o 108 649,80 eurot (I kd lk 19).

4(8)

• Pooled sõlmisid laenu tagamiseks 30.09.2009 käenduslepingu nr XXX, mille kohaselt tagas kostja solidaarselt OÜ XXX(kustutatud) laenulepingutest tulenevaid nõudeid vastutuse maksimumsummaga 2 000 000 krooni ehk 127 823,30 eurot (I kd lk 26). • Täiteasjas nr 084/2012/2975 laekus hagejale 30.10.2013 kinnistu XXX müügist 18 531,08 eurot (II kd lk 7). • Tallinnas XXX asuva kinnistule seatud hüpoteeke ei ole õnnestunud realiseerida. Pooled vaidlevad selle üle, kas: • kostja on käenduslepingud allkirjastanud tarbijana; • hageja on kinni pidanud vastutustundliku laenamise põhimõtetest; • hageja on esitanud hagi vale isiku vastu; • hageja nõue on aegunud; • hageja on arvestanud kostjalt nõuet esitades täitemenetlusest ja kostja ning kostja emalt laekunud summasid ja võlgnevuse kujunemine on selge. Kas hageja on õigeks kostjaks Kostja on seisukohal (I kd lk 144), et hageja on pöördunud kohtusse vale isiku vastu. Laenuleping sõlmiti OÜ-ga XXX(kustutatud), kellelt oleks pidanud esmalt võlgnevust nõudma ning alles põhivõlgniku maksejõuetuse korral oleks hageja saanud pöörduda hagiga kostja kui käendaja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kooskõlas VÕS § 145 lõikega 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt teisele lõikele vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Eeltoodud sätetest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kui solidaarvõlgnikult põhivõlgniku OÜ-ga XXX(kustutatud) laenulepingutest tulenevat kohustust. Käenduslepinguga (I kd lk 26-27) ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesolevaks hetkeks on OÜ XXX kustutatud ning võla sissenõudmine põhivõlgnikult ei oleks enam võimalik. Käenduslepingust Kostja on seisukohal, et andis käenduse füüsilise isikuna ja on seega tarbijast käendaja. Hageja leiab, et kostjaga sõlmitud käendusleping on sõlmitud konkreetsest huvist edendada kostja poolt omatud ning juhitud OÜ XXX majandustegevust ning kostjale ei kohaldu käenduslepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 143 tarbijakäenduslepingu sätted, sest kostja puhul ei ole tegemist tarbijaga. Enne 5. aprilli 2011 kehtinud VÕS § 143 lõike 1 redaktsiooni kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on tarbija. VÕS § 34 järgi on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevusega. 5(8)

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23. märtsi 2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-10 leidnud, et kokkulepe, millega äriühingu juhatuse liige võtab endale kohustuse vastutada äriühingu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, ei ole praktikas ebaharilik. Seega on Riigikohus leidnud, et äriühingu osanikule ja juhatuse liikmele ei laiene võlaõigusseaduse tarbijakaitsesätted. Käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja käendaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli OÜ XXX(kustutatud) juhatuse liige ja osanik (I kd lk 30). Seega võib teha järelduse, et kostja käendas OÜ XXX(kustutatud) laenukohustust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu ning kostja ei vaja käendaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. Aegumisest Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud, kuna esitas teavituse võlgnevuse kustutamiseks

6(8)

Krediidiasutuse seaduse § 83 lõike 3 esimese lause kohaselt on krediidiasutus kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Finantsinspektsiooni juhatuse 01.12.2010 otsusega nr 1.1-7/61 kehtestatud ja 27.02.2013 otsusega nr 1.1-7/21 täiendatud “Vastutustundliku laenamise nõuete“ punkti 3.1 järgi kohaldub vastutustundliku laenamise põhimõte üksnes tarbijakrediidi ja eluasemelaenu lepingute sõlmimisel. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist olnud tarbijakrediidiga, vaid äriühingule antud laenuga (Parex Pank laenu refinantseerimisega; I kd lk 9) ning seetõttu ei tule hinnata, kas on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Nii laenaja kui ka laenuandja on tegutsenud majandus- ja kutsetegevuses ning kostja käendajana ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhivõlgniku (laenaja) majandustegevuse vastu. Võlgnevuse kujunemisest Kostja leiab 11.04.2014, et hageja nõue on vales suuruses ja põhjendamata. Konkreetse vastuväitena on kostja leidnud, et hageja ei ole nõude esitamisel arvestanud täitemenetluses Otepää kinnistu müügist saaduga ja kostja ning tema ema poolt tehtud maksetega. Hageja täpsustas nõuet 13.05.2014 (II kd lk 1-2) ja selgitas, et hagiavalduses esitatud nõue ei kajasta täitemenetlusest 31.10.2013 laekunud summat ning 07.05.2014 kolmanda isiku XXX poolt tasutud summat. Seisuga 13.06.2014 on kostja võlgnevus hageja ees 119 987,72 eurot, millest moodustab põhiosa võlgnevus 68 389,11 eurot, viivise võlgnevus 51 562,61 eurot ja teenustasu võlgnevus 36 eurot. Kohus leiab, et kostja viidatud summasid ei saanud hageja hagiavalduse esitamise seisuga arvestada, kuna need ei olnud hagiavalduse esitamise hetkeks laekunud. 30.09.2014 toimunud kohtuistungil uuris kohus pooltega hageja esitatud võlgnevuse arvestust (II kd lk 4-8). Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul nähtub arvestusest täpne võlgnevuse kujunemine. Kostja ei esitanud vastuses hagile või istungil ühtegi konkreetset selgitust, millest ta aru ei saa või kus on arvestuses viga. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 119 987,72 eurot, millest moodustab põhiosa võlgnevus 68 389,11 eurot, viivise võlgnevus 51 562,61 eurot ja teenustasu võlgnevus 36 eurot. 12.10.2014 kostja esitatud tõenditest Kohus jätab kostja 12.10.2014 esitatud tõendid tähelepanuta, kuna dokumendid on esitatud hilinenult. Hagihinnast Kohus määras 25.09.2013 tsiviilasja hinnaks 127 823,30 eurot (I kd lk 91). Hageja esitas 13.05.2014 taotluse hagihinna muutmiseks. Hageja märkis, et 13.06.2014 seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 119 987,72 eurot, millest moodustab põhiosa võlgnevus 68 389,11 eurot, viivise võlgnevus 51 562,61 eurot ja teenustasu võlgnevus 36 eurot. Hageja põhjendas hagihinna muutmist asjaoluga, et ei kajastanud hagiavaluse esitamise (hagiavalduse lisa 19 – I kd lk 84) põhivõlgniku vara täitemenetluse tulemina saadud summat 18 531,08 eurot, mille arvelt hageja kustutas võlgnevust intressi ja põhiosa katteks ning

7(8)

07.05.2014 kolmanda isiku XXX poolt tasutud summat 633,28 eurot, mille hageja arvestas viivise katteks. TsMS § 136 lõike 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust kohus muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Hagiavalduse esitamisega samal päeval s.o 24.09.2013, toimus kostjale kuuluva kinnistu enampakkumine (I kd lk 3). Hageja võlgnevuse arvestusest (II kd lk 7) nähtub, et hagejale laekus 30.10.2013 täitemenetlusest 18 531,08 eurot. Seega on hagihind menetluse kestel muutunud. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hageja hagihinna muutmise taotlus ning määrab uueks hagihinnaks 119 987,72 eurot. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatult arvestanud uue hinna nimetamisel täitemenetluses vara realiseerimisest saadud ja kolmanda isiku poolt tasutud summasid. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.