Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
09.juulil 2015.a., Tallinnas
Hagihind
2-14-57633 Osaühing XXX hagi XXXOÜ vastu 21.01.2014.a. lepingust nr. 685_14 tuleneva põhivõlgnevuse 6 157,73 euro, viivise 217,87 euro ja täiendava viivise nõudes 6 820,42 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepinguline esindaja Madis XXX (Lindorff Eesti AS, Sakala 10/ Kentmanni 4, 10141 Tallinn; e- post: [email protected]); Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja Kuldar Kirt (Õigusbüroo VK & Partnerid OÜ, Kentmanni 8b, 10116 Tallinn; e- post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
02.06.2015.a.
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslik esindaja XXX Hageja lepinguline esindaja Madis XXX Kostja lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXXOÜ-lt Osaühing XXX kasuks kokku 7 209,60 eurot, millest põhivõlgnevus 6 157,73 eurot, viivis 217,87 eurot ja menetluskulu summas 834 eurot.
3.Välja mõista XXXOÜ-lt Osaühing XXX kasuks alates 20.09.2014.a. viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras põhivõlgnevuselt, s.o 6 157,73 eurolt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse summa.
4.Välja mõista XXXOÜ-lt Osaühing XXX kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (834 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Osaühing XXX esitas kohtule hagi XXXOÜ vastu 21.01.2014.a. lepingust nr. 685_14 tuleneva põhivõlgnevuse 6 157,73 euro, viivise 217,87 euro ja viivise 0,02 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni, arvestusega alates 20.09.2014.a. väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 21.01.2014.a. koopiateenuste osutamise lepingu nr. 685_14. Hageja on kostjale lepingu alusel esitanud arveid kokku summas 6 157,73 eurot, mis on kostja poolt tasumata. Kostja esindaja XXX esitas kostja nimel tellimusi, märkides maksjaks kostja. Hageja toimetas kullerteenusega kauba XXX poolt nimetatud aadressidele. Kostja tasus 01.11.2013.a. hagejale arve nr. 213100262 alusel 78,00 eurot, 04.12.2013.a. arve nr. 213120024 alusel 11,14 eurot, 20.12.2013.a. arve nr. 213120147 alusel 85,18 eurot, 03.04.2014.a. arve nr. 214030009 alusel 87,58 eurot ning 03.04.2014.a. arve nr. 214020300 alusel 201,79 eurot, kokku 463,69 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja riigilõivu summas 450 eurot ja õigusabikulu kokku summas 384 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevate arvete suhtes pakkumise tegemist, kostja poolt nõustumise andmist ega kostjaga kokkuleppe sõlmimist. XXX ei ole pidanud hagejaga tellimuste ning nende tingimuste osas läbirääkimisi kostja esindajana vaid XXXesindajana. Samuti ei olnud XXX näol tegemist kostja töötajaga. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt välja menetluskulu summas 1 316,25 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistaja ütlused, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise
kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 25.11.2014.a. kohtumääruses (II köide t/l 1) kui ka 20.01.2015.a. kohtuistungil (II köide t/l 15-17).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 637 lg 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
6.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kohaselt on hageja ja kostja 21.01.2014.a. sõlminud koopiateenuste osutamise lepingu 685_14, millise punkt 2.1 kohaselt teostab täitja tellijalt saadud tellimuste alusel: a) jooniste ja dokumentide failide printimist paberkandjale; b) paberiltpaberile koopiate tegemist; c) koopiate kohaletoimetamist Tallinnas; d) muid printimise- ja kopeerimisega seotud töid (vajaduse korral failide töötlemine, köitmistööd, skaneerimistööd jne.) (I köide t/l 8-11).
7.Viidatud lepingu punkt 2.2 järgi leppisid pooled kokku lepingu alusel tehtavate tööde hageja poolseks koordinaatoriks XXX ja kostja poolseks koordinaatoriteks XXXja XXX(I köide t/l 8). Leping on sõlmitud tähtajatult vastavalt lepingu punkt 7.1 (I köide t/l 10).
8.Vaidlust ei ole, et eelpool osundatud leping on poolte vahel sõlmitud. Pooled on erimeelt selles, kes on hagejalt tööd tellinud. Kostja on seisukohal, et tööd on hagejalt tellinud XXXOÜ, kuivõrd XXXei olnud tellimuste esitamise ega kostja esindamise õigust. Hageja nimetatud kostja käsitlusega ei nõustu.
9.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 1 kohaselt volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele ja lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud.
10.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 2.2 on käsitletav välise volitusega ehk volitus on antud kolmandale isikule suunatud tahteavaldusega. Õiguskirjanduses on leitud, et volituse andmine võib toimuda ka vastavasisulise tahteavalduse tegemisega isikule, kellega esindaja peab tehingu tegema. Selline volitus muutub kehtivaks esindatava vastavasisulise tahteavalduse kättesaamisel kolmanda isiku poolt. Sisuliselt on tegemist esindatava tahteavaldusega, milles ta teatab kolmandale isikule, et tema poolt nimetatud esindajal on volitus kolmanda isikuga teatud tehingu või tehingute tegemiseks. (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 354).
11.Riigikohus on kohtuasjas nr. 3-2-1-49-15 leidnud, et TsÜS § 118 lg 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud.
12.Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingust tulenes, et kostja nimel võis tellimusi teha nii XXXkui ka XXX. Samuti on kohus seisukohal, et antud juhul tuleb lähtuda lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest kooskõlas VÕS § 29 lg 1. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma.
13.Kostja ei ole esile toonud asjaolu, et TsÜS § 127 lg 1 alusel on XXX antud volitus tagasi võetud. Kohtule esitatud hageja ja XXX vahel toimunud e- kirjavahetusest ei nähtu, et XXXtegutses tehingute tegemisel XXXOÜ esindajana nagu on kostja kohtule esitatud seisukohtades avaldanud.
14.Samuti on õiguskirjanduses leitud, et mõistlik eeldus esindusõiguse olemasolu kohta võib tekkida ka juhul, kui tehingu teinud isik või muud isikud on väidetava esindajaga juba eelnevalt sarnaseid tehinguid teinud ning esindatav on sellist tegevust talunud ning on vastavad tehingud täitnud (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne, lk 356).
15.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on tasunud hageja poolt 01.11.2013.a. arve nr. 213100262 summas 78 eurot (I köide t/l 143, 147), 04.12.2013.a. arve nr. 21312002 summas 11,14 eurot (I köide t/l 140, 151), 20.12.2013.a. arve nr. 213120147 summas 85,18 eurot (I köide 136, 152), 03.04.2014.a. arve nr. 214030009 summas 87,58 eurot (I köide t/l 129, 149) ja 03.04.2014.a. arve nr. 214020300 summas 201,79 eurot (I köide t/l 126, 148).
16.Seega on kohtu hinnangul nimetatud arvete kostja poolt tasumisega tõendatud, et kostja aktsepteeris XXX poolt kostja nimel tehtud tellimusi. Kohtu ette ei ole toodud asjaolu, et kostja oleks hagejat teavitanud esindusõiguse puudumisest või muudest lepingu muudatustest.
17.Hageja on oma nõude esitanud vastavalt arvetele nr. 213100232 summas 114,48 eurot (I köide t/l 12), nr. 213100240 summas 3,58 eurot (I köide t/l 13), nr. 213120439 summas 23,14 eurot (I köide t/l 18), nr. 214010044 summas 3,58 eurot (I köide t/l 22), nr. 214020163 summas 135,58 eurot (I köide t/l 23), nr. 214020293 summas 181,20 eurot (I köide t/l 24), nr. 214030255 summas 46,12 eurot (I köide t/l 25), arve nr. 214030254 summas 1 788,45 eurot (I köide t/l 26, 48), arve nr. 214030253 summas 3 861,60 eurot (I köide t/l 70). Seega kogusummas 6 157,73 eurot.
18.Kohtule hageja poolt esitatud e- kirjavahetusest nähtub, et XXX on pöördunud kostja poole erinevate trükiste tellimiseks ajavahemikul oktoober 2013.a. kuni veebruar 2014.a. ning seega on kostja esitanud hagejale omapoolse tellimuse, millistele hageja on esitanud omapoolse pakkumise ning kostja on neid aktsepteerinud (I köide t/l 15-17, 20-21, 32-37, 39-42, 44-45, 47, 54-59, 61-64, 66-67, 69, 76-88, 90-94, 97-100, 105-108, 114, 118-119, 121-123, 132-134, 137139, 141-142, 144-146).
19.XXX poolt hagejale edastatud 22.10.2013.a. e- kirjas on palutud arved koostada kostja nimele ning samuti edastada XXX e- posti aadressile (I köide t/ 15). Kostja on alles 17.02.2014.a. hagejale edastatud e- kirjas märkinud, et arved nr. 214010494 ja 214010478 peaks tegema ümber XXXOÜ nimele (I köide t/l 110). Samuti on XXX edastanud hagejale 17.02.2014.a. ekirja, millises palub edastada arve ka enda e- posti aadressile (I köide t/l 111). 04.03.2014.a. on XXX palunud hagejal teha ümber arve nr. 214010072 XXXOÜ-le (I köide t/l 135).
20.Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud XXX väitis, et ta oli kostjaga seotud 2014.a alguses, kuna osutas teenust koordinaatorina ning võis võtta hagejalt pakkumisi ja tal oli tellimuste esitamise õigus (II köide t/l 125-126). Seega on nimetatud tunnistaja ütlustega ümber lükatud kostja väited selle kohta, et XXX ei olnud tellimuste esitamise ega kostja esindamise õigust.
21.Samuti on kostja tasunud valikuliselt XXX poolt tehtud tellimuste alusel esitatud arveid. Kostja ning XXXOÜ või XXX omavahelised kokkulepped ning kohustused hagejat ei puuduta. Lepingujärgselt oli hageja ees kohustatuks isikuks kostja. Seega lasub kostjal kohustus hageja poolt teostatud tööde eest tasuda.
22.Hageja on esitanud kostjale arve nr. 213100232 summas 114,48 eurot, millise kohaselt on tellimusobjektiks olnud XXX menüüd (I köide t/l 12). Poolte e- kirjavahetusest nähtub, et XXX on pöördunud hageja poole XXXmenüüde tellimiseks ning hageja on nimetatud menüüd valmistanud vastavalt kostja poolt esitatule (I köide t/l 15-16).
23.Hageja on kostjale esitanud arve nr. 213100240 summas 3,58 eurot, millise kohaselt on teenuseks kullerteenus (I köide t/l 13). Kostja on palunud 23.10.2013.a. e- kirjas viia eelpool nimetatud menüüd XXX, Tallinn XXX nimele (I köide t/l 15). Hageja on nimetatut ka teinud (I köide t/l 14). Seda kinnitab ka XXXpoolt edastatud e- kiri hagejale (II köide t/l 38-40).
24.Hageja on kostjale esitanud 31.12.2013.a. arve nr. 213120439 summas 23,14 eurot, millise kohaselt on tellimuse objektiks XXX menüüd (I köide t/l 18). Kostja on hagejale edastanud 31.12.2013.a. e- kirja, millises palub välja lasta e- kirja manuses olev XXX menüü ning viia need XXX, Tallinn XXX nimele (I köide t/l 20-21). Hageja on nimetatud tellimusele teinud hinnapakkumise kokku summas 16,30 eurot + käibemaks (I köide t/l 20). Kostja on nimetatut aktsepteerinud ning tööde tellija on menüüd saanud kätte (II köide t/l 38-40).
25.Hageja on kostjale esitanud 13.01.2014.a. arve nr. 214010044 summas 3,58 eurot, millise kohaselt on teenuseks kullerteenus (I köide t/l 22). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on tellinud hagejalt alati ka kullerteenuse tellimuste kätte toimetamiseks. Samuti on ka pooltevahelises lepingus punkt 2.1 c kokkulepitud koopiate kohale toimetamine Tallinnas (I köide t/l 8). Seega leiab kohus, et kostja poolt kuulub tasumisele kullerteenuse arve summas 3,58 eurot, kuivõrd pooltevahelisest e- kirjavahetusest nähtub, et kostja on hagejalt tellinud EBA liikmekaardid (I köide t/l 101, 132-134).
26.Hageja on kostjale esitanud 18.02.2014.a. arve nr. 214020163 summas 135,58 eurot, millise kohaselt on hageja poolt osutatud teenuseks paberkleebised ja kullerteenus (I köide t/l 23). Tõendatud on, et hageja on paberkleebised toimetanud tellijale kätte ning seega leiab kohus, et tõendatud on kostja poolt hageja käest teenuse tellimine (I köide t/l 102).
27.Hageja on kostjale esitanud arve nr. 214020293 summas 181,20 eurot (I köide t/l 24). Hageja ja kostja vahelisest e- kirjavahetusest nähtub, et kostja on pöördunud hageja poole 03.02.2014.a. XXX jaoks voldikute pakkumise saamiseks. Hageja on nimetatud päringu peale teinud omapoolse pakkumise, mida kostja on aktsepteerinud 06.02.2014.a. (I köide t/l 106-108). Vaidlust ei ole, et XXX on hageja poolt teostatud tooted kätte saanud (II köide t/l 41).
28.Hageja on kostjale esitanud arve nr. 214030255 summas 46,12 eurot (I köide t/l 25). Kostja on pöördunud 18.02.2014.a. hageja poole ning palunud täpsustada, kas hagejal on võimalik välja printida Bacardi kokteilialbum ning see köita (I köide t/l 123). Hageja on teinud omapoolse pakkumise ning kostja on selle aktsepteerinud (I köide t/l 122). Hageja on nimetatud töö toimetanud Restoranile XXX kätte (I köide t/l 120, II köide t/l 38-40).
29.Hageja on kostjale esitanud 28.03.2014.a. arve nr. 214030254 summas 1 788,45 eurot (I köide t/l 26). Nimetatud arve alusel on hageja teinud kostjale menüükaardid, flaierid, XXXlahenduse ja XXXlaservärvi printimistöö. Poolte vahel toimunud e- kirjavahetusest nähtub, et kostja on pöördunud hageja poole menüükaartide ja kullerteenuse saamiseks ning hageja on teinud omapoolse pakkumise, millisega kostja on nõustunud (I köide t/l 39-42). Samuti nähtub ekirjavahetusest, et kostja on pöördunud hageja poole flaierite ning kullerteenuse saamiseks, millise osas on hageja teinud omapoolse pakkumise ning kostja on sellega nõustunud (I köide t/l 44-45). Ka nähtub e- kirjavahetusest, et kostja on palunud XXXreklaami väljatrükke (I köide t/l 47).
30.Kohtule esitatud e- kirjavahetusest nähtub, et kostja on pöördunud hageja poole XXX messilahenduse hinnapäringu saamiseks ning hageja on teinud omapoolse pakkumise. Kostja on hagejapoolse hinnapakkumisega nõustunud (I köide t/l 57-59). Kostja on hageja poolt XXX messilahendusega seotud tooted saanud kätte (I köide t/l 53, 54-66).
31.Hageja on kostjale esitanud 28.03.2014.a. arve 214030253 summas 3 861,60 eurot. Nimetatud arve on seotud XXX 2014.a. Turismikataloogiga (I köide t/l 70). Algselt on arve koostatud XXXOÜ-le, kuid nimetatu osas on hageja poolt koostatud kreeditarve (I köide t/l 72-73).
32.Poolte vahel toimunud e- kirjavahetusest nähtub, et kostja on pöördunud 31.10.2013.a. hageja poole XXX turismikataloogi ja imagotrükis 2014 hinnapäringuga ning hageja on teinud omapoolse pakkumise. Kostja on 29.01.2014.a. palunud tarnida XXX kataloogid XXX Turismiinfokeskusesse (I köide t/l 82-83) ning seda on hageja ka teinud (I köide t/l 75).
33.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd tellitud tööd on hageja poolt teostatud, vastavalt kostja korraldusele ka üle antud, siis on tasunõue muutunud sissenõutavaks ning tuleb VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel kostja poolt hagejale tasuda kogusummas 6 157,73 eurot.
34.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
35.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
36.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 217,87 eurot ja alates 20.09.2014.a. viivise 0,02 % päevas põhinõudelt, s.o 6 157,73 eurolt kuni kohase täitmiseni. Kostja hageja poolt esitatud viivisenõudele ja selle arvutuskäigule vastuväiteid esitanud ei ole. Kuivõrd hageja palub välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, tuleb see taotlus ka vastavalt rahuldada.
37.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt kokku 6 375,60 eurot, millest põhivõlgnevus summas 6 157,73 eurot, viivis 217,87 eurot ja alates 20.09.2014.a. viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudelt, s.o 6 157,73 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
38.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
39.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 6 820,42 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
40.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja XXXOÜ kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
41.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 450 eurot ja õigusabikulu summas 384 eurot (koos käibemaksuga).
42.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 450 eurot (I köide t/l 169). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 450 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada vastavalt TsMS § 138 lg 2.
43.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu kokku summas 384 eurot (I köide t/l 181-182, II köide t/l 123, 130-131). Kostja hageja õigusabikulule vastuväiteid esitanud ei ole ning leiab, et tunnitasu on mõistlik (II köide t/l 124).
44.Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabikulu, mis on tekkinud seoses hagiavalduse koostamise ja menetlemisega kohtus, s.h lepingulise esindaja osalemine kohtuistungil on põhjendatud täies ulatuses ning vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning kohtusse esitatud menetlusdokumentidele. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu kogusummas 384 eurot (koos käibemaksuga).
45.Eelnevast tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku summas 834 eurot (450 + 384).
46.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.