Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. juuli 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-38032
Tsiviilasi
Maris Gilden AS-i hagi Foodtrade OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
57 024 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Foodtrade OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Foodtrade OÜ (registrikood: 11694394; asukoht: Viljandi maakond Tarvastu vald Vilimeeste küla Linsi Hoidla), esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Sulev Tammemäe Vastustaja (hageja): Maris Gilden AS (registrikood: 10210187; asukoht: Tartu Vasara 50b), esindaja vandeadvokaat Siim Roode
1.Jätta Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2014. a otsus
esindajad
RESOLUTSIOON
muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus kantud menetluskulud 82% ulatuses Foodtrade OÜ kanda ja 18% ulatuses Maris Gilden AS kanda. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Foodtrade OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Maris Gilden AS esitas 16.08.2013. a hagi Foodtrade OÜ vastu võlgnevuse 57 024 euro ja viivise 0,15% päevas kuni kohtuotsuse tegemiseni, väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt andis kostja 14.09.2012. a hagejale digitaalselt allkirjastatud garantiikirja, et garanteerib Foodtrade Logistics OÜ-le tehtud ettemaksed kauba eest juhul, kui Foodtrade Logistics OÜ ei täida oma kohustusi. Hageja tasus 03.05.2013. ja 06.05.2013. a pangaülekannetega AS Foodtrade Logistics OÜ-le arvete alusel kokku 57 024 eurot. Suulise kokkuleppe kohaselt pidi hageja arvete tasumise kuupäevast hiljemalt kolme nädala pärast saama 72 000 kg suhkrut koos alustega kogumaksumuses 57 024 eurot. Hageja ei ole kaupa saanud. Hageja oli seisukohal, et hageja leping Foodtrade Logistics OÜ-ga on lõppenud hageja poolt üles ütlemisega ja hagejal on kehtiv nõue Foodtrade Logistics OÜ vastu. Kostja poolt väljastatud garantii hõlmas kõiki hageja ja Foodtrade Logistics OÜ poolt sõlmitud suhkru müügitehinguid, kaasa arvatud mais 2013 tehtud ettemakset. Garantiist tulenev kohustus ei lõppenud septembris 2012 tehtud tehingute alusel tarnete tegemisega ja on kehtiv ka tänasel päeval. Sõlmitud garantiikirja näol on tegu garantiiga VÕS § 155 tähenduses. Viivise määr tuleneb hageja ja Foodtrade Logistics OÜ vahelisest suulisest kokkuleppest.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja oli seisukohal, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet, kuivõrd hagejal on lepingu täitmise nõue kolmanda isiku Hansafarmer OÜ (endise nimega Foodtrade Logistics OÜ) vastu. Kostja on hageja kasuks väljastanud käenduse, mitte garantii ja seetõttu tuleb tuvastada, kas Hansafarmer OÜ on rikkunud hageja ja viimase vahel sõlmitud lepingut. Hageja ei ole rikkumist tõendanud. Kostja leidis, et kostja poolt väljastatud garantii ei hõlma hagiavalduses esitatud nõuet, garantiist tulenev kohustus on lõppenud. Viivisenõue on alusetu ja põhjendamatu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 20.10.2014. a otsusega hagi põhinõude osas. Viivisenõude osas jättis kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus 82% ulatuses kostja kanda ja 18% ulatuses hageja kanda. Kohus jättis hagi täitmist tagava abinõuna jõusse Tartu Maakohtu 27.08.2013. a hagi tagamise määruse. Maakohus leidis, et kostja väljastatud garantiikiri on garantii tagamaks Foodtrade Logistics OÜ poolset tarnekohustuse mittetäitmist, mitte käendusleping. Kohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt. Valdavalt allkirjastatakse käenduslepingud kahepoolsete lepingutena, millele kirjutavad alla nii käendaja kui ka võlausaldaja. Garantiikiri on allkirjastatud üksnes OÜ Foodtrade esindaja poolt ning vastavalt selle p-ile 3 on tegemist ühes originaaleksemplaris koostatud ja allkirjastatud dokumendiga, mis on ilmselt esitatud hagejale. Selline tegevus vastab pigem garantii andmisele kui käenduslepingu sõlmimisele. Käenduslepinguga on tulevaste kohustuste käendamine võimalik vaid juhul, kui need kohustused on piisavalt määratletud (VÕS § 144 lg 2). Kuivõrd hageja ning Foodtrade Logistics OÜ vahel oli sõlmitud pikaajaline müügileping, mille olemasolu pooled ei vaidlusta ja mida saab kohtu arvates vaadelda kestvuslepinguna, ei ole garantiikirja p-is 1 sätestatud sõnastus „juhul kui OÜ oma kohustusi ei täida“ kohtu hinnangul piisavalt individualiseeritud ning konkreetselt määratletud, et 14.09.2012. a dokumenti saaks käsitleda käenduslepinguna. Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, mille järgi ei saa ettemakset garanteerida ega tagada ning garanteerida/tagada saab üksnes mingist õigussuhtest tuleneva kohustuse täitmist. Kohus oli seisukohal, et tuleb eristada garantiilepingust tulenevaid kohustusi ja põhivõlasuhtest tulenevaid kohustusi, mis ei pruugi olla omavahelises otseses seoses. Garantiilepingu puhul peab järgima üksnes garantiilepingust tulenevaid kohustusi. Kohtu hinnangul on usutav hageja väide, et kuivõrd koostöö hageja ja Foodtrade Logistics OÜ vahel oli oma olemuselt pikaajaline, siis sellega seonduv Foodtrade Logistics OÜ kohustuste täitmise tagamine oli mõeldud pikaajaliseks kohustuse täitmise tagamiseks, mitte üksnes üksikute kaubatarnete tagamiseks, millele on osutanud kostja. 14.09.2012. a garantiid tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi mõistliku isiku arusaama kohaselt tõlgendada selliselt, et kui OÜ Foodtrade Logistics ettemakse tasumise järgselt hagejale suhkrut õigeaegselt ei tarninud, kohustus kostja tasuma hagejale summa, mis vastab hageja poolt varasemalt vastusoorituseta tasutud ettemaksule. Kohtu hinnangul on menetluses tõendatud, et hageja ei ole ettemaksu 57 024 euro vastu OÜ-lt Foodtrade Logistics suhkrut saanud, mistõttu tuleb hageja nõue kostja vastu põhinõudes rahuldada. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja viivisenõue kostja vastu, seda eelkõige põhjusel, et vastavat kõrvalnõuete tasumise kohustust ei ole kostjast garant endale garantiilepinguga võtnud. Kuna hageja ei ole avaldanud vastupidist soovi, tuleb hagi täitmist tagava abinõuna jätta TsMS § 445 lg 2 alusel jõusse hagi tagamise määrus.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Foodtrade esitas 18.11.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei avaldanud kohus menetluse käigus kordagi, et garantiikirjast tuleneva õigussuhte kvalifitseerimisel võib määravaks saada see, kuidas pooled oma õigussuhte dokumenteerisid, s.o kas kahepoolse lepinguna või ühepoolse kohustusena. Seetõttu on kohtuotsus üllatava iseloomuga; 2) oleks kohus pidanud käendus- ja garantiisuhete vormistamise üksikasju üldiselt teadaolevaks asjaks lugedes eelnevalt andma pooltele võimaluse selle kohta arvamust avaldada;
3) on kohtu seisukohad vastuolulised ja ei vasta seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuetele (TsMS § 436 lg 1). Esmalt viitas kohus VÕS § 144 lg-le 1, mille mõtte kohaselt võib käendussuhe olla vormistatud ka ühepoolse kohustumisena, kuid seejärel leidis kohus, et käendussuhte vormistamine ühepoolse kohustusena on siiski omane garantiisuhtele; 4) on kohus tuginenud oma otsuses asjaolule, millele ükski pool menetluses ei viidanud. Nimelt leidis kohus, et hageja ja Foodtrade Logistics OÜ vahel oli pikaajaline müügileping, sellise müügilepingu olemasolu ei väitnud hageja ega kostja; 5) on kohtu järeldused garantiikirja piisava määratletuse ja individualiseerituse osas vastuolulised ja põhjendamata; 6) ei ole veenev kohtu lähenemine, millega kohus garantiikirjast tuleneva õigussuhte kvalifitseeris. Apellant on seisukohal, et garantiikirjas seati kostja vastutus sõltuvusse Foodtrade Logistics OÜ poolt põhivõlasuhtes kohustuse rikkumisest ehk tegu oli käendusega; 7) ei saa kostja kohustuste ulatust tuletada asjaolust, kui pikka aega tegid koostööd hageja ja Foodtrade Logistics OÜ; 8) ei ole kohus hageja ja kostja juhatuse liikmete ütluste kohta otsuses arvamust avaldanud, kuigi nende ütlustest on võimalik tuvastada, et garantiikirja alusel tekkis käendussuhe.
6.Maris Gilden OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastustaja jääb kõikide maakohtus esitatud väidete juurde ning on seisukohal, et maakohus on õigesti tuvastanud, et poolte vahel on garantiisuhe. Vastustaja toob välja, et apellant ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, miks tuleb hagi juhul, kui tegu on käendusega, rahuldamata jätta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
20.oktoobri 2014. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu otsuse tühistamisele.
8.Käesolevas tsiviilasjas vaidlevad pooled peamiselt 14.09.2012. a Foodtrade OÜ poolt AS-ile Maris Gilden kohustuste täitmise tagamise eesmärgil antud garantii sisu tõlgendamise üle. Ringkonnakohus märgib, et ehkki OÜ Foodtrade Logistics kohustuste täitmisele antud tagatise on OÜ Foodtrade pealkirjastanud garantiina, ei takista see iseenesest kvalifitseerimast pooltevahelist õigussuhet ka teisiti kui garantiivõlasuhtena. Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks muuta käesolevas asjas vaidlusaluse õigussuhte kvalifikatsiooni, kuivõrd pooltevaheline suhe vastab oma olemuselt garantii tunnustele. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses toonud välja selliseid asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et poolte tahe oli garantiis kajastatuga võrreldes teistsugune. Apellant väidab, et kohtuotsus oli üllatav, kuna maakohus ei avaldanud menetluse käigus kordagi, et garantiikirjast tuleneva õigussuhte kvalifitseerimisel võib määravaks saada see, kuidas pooled oma õigussuhte dokumenteerisid. Ringkonnakohus märgib vastuseks apellandi väitele, et maakohus ei lähtunud poolte õigussuhte kvalifitseerimisel pelgalt sellest, kuidas on pooled dokumendi pealkirjastanud. Maakohus on pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel tõlgendanud 14.09.2012. a allkirjastatud dokumenti ja selles sisalduvaid tingimusi ning asunud õigele seisukohale, et 14.09.2012. a antud dokument vastab garantii tunnustele.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et garantiiga võib tagada ka ettemakset. VÕS § 155 on dispositiivne säte. Kostja poolt antud garantii tagas OÜ-le Foodtrade Logistics tehtud ettemakse kauba eest. Garantii andmist reguleerivate sätete dispositiivsus ja poolte lepinguvabadus tähendab, et pooltel on võimalik kujundada garantii tingimusi paindlikult.
10.Apellandi väide, et maakohtu järeldused on garantiikirja piisava määratletuse ja individualiseerituse osas vastuolulised ja põhjendamata, ei ole õige. Kuigi garantiis ei ole tagatud kohustusena märgitud konkreetset hageja ja kostja vahelist lepingut, ei tähenda see garantii tühisust või seda, et pooltevahelise suhte puhul ei ole tegemist garantiisuhtega. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga selles, et konkreetsete viidete puudumise tõttu tagatavate kohustuste mahule ei saa hagejale tuleneda garantiivõlasuhtest tulenevat nõuet. Garantii on 14.09.2012. a allkirjastatud OÜ Foodtrade juhatuse liikme poolt. Garantii on antud AS-ile Maris Gilden. Garantiis on märgitud, et OÜ Foodtrade garanteerib OÜ-le Foodtrade Logistics tehtud ettemakse kauba eest juhul, kui OÜ Foodtrade Logistics oma kohustusi ei täida ning ettevõtte garantiikirjast tulenev kohustus lõpeb igakordse tarnekohustuse täitmisega partneri ees. Dokumendis on märgitud, et garantiikiri on tähtajaline, mis jõustub garantiikirja allkirjastamisest ja lõpeb 01.10.2013. a. Neid asjaolusid koos tõlgendades on maakohus asunud õigele seisukohale, et garantiiga olid kaetud Maris Gilden AS-i poolt 03.05.2013. a ja 06.05.2013. a tasutud ettemaksed Foodtrade Logistics OÜ-le. Kostja on andnud hagejale nõudegarantii, millega on loodud abstraktne põhikohustusest sõltumatu nõue garantii andja vastu, mille viimane peab nõudmisel välja maksma (RKTKo 3-2-1-9-03 p 30).
11.Vastuseks apellandi väitele, et kohus on omaalgatuslikult leidnud, et hageja ja kostja vahel oli pikaajaline koostöö, märgib ringkonnakohus järgmist. Kostja on ise vastuses hagiavaldusele märkinud, et OÜ-ga Foodtrade Logistics ei ole müügilepingut tänaseni lõpetatud. Järelikult on kostja ise tunnistanud, et hagejal ja Foodtrade Logistics OÜ-l oli pikaajaline koostöö. Ringkonnakohus lisab, et asjaolu, kas hagejal ja Foodtrade Logistics OÜ-l oli pikaajaline koostöö või mitte, ei ole käesoleval juhul määrava tähendusega. Ringkonnakohus leidis eespool, et 14.09.2012. a antud garantii tingimusi tõlgendades on garantiiga kaetud Maris Gilden AS-i poolt tehtud ettemaksed hagiavalduses toodud ulatuses.
12.Maakohus märkis otsuses, et levinud majandus- ja kutsealases praktikas toimub garantii andmine pigem selliselt, et võlgniku ülesandel ning võlgniku ja garandi vahelisest sisesuhtest tulenevate kohustuste täitmiseks tegutsev garant koostab kirjaliku dokumendi, milles on koostatud tema poolt antava garantii tingimused. Apellant heidab maakohtule ette seda, et kohus oleks pidanud eelnevalt enne asjaolu üldiselt teadaolevaks asjaks lugedes andma pooltele võimaluse avaldada oma arvamust. Ringkonnakohus märgib, et VÕS §-s 155 ei sätestata garantiilepingu sõlmimise kohustuslikku vormi. Kuna võlausaldaja nõustumist garantiiga seaduse kohaselt eeldatakse, ei ole garantiilepingu sõlmimiseks vajalik võlausaldajapoolne otsese tahteavaldusega väljendatud nõusolek või garantiidokumenti allkirjastamine võlausaldaja poolt. Erialakirjanduse kohaselt (Varul jt, VÕS I. Kommenteeritud vln, Tallinn 2006, lk 526 p 4.2.2) on garantiilepingu sõlmimine garantiikirja väljastamise teel praktikas küll tavaline, kuid sellest ei tulene, nagu ei oleks garantiilepingu sõlmimine muul viisil võimalik ega lubatav. Maakohtu järeldus, et garantii üheks tunnuseks on see, et garant koostab ja allkirjastab dokumendi, milles on koostatud tema poolt antava garantii tingimused, on õige. Apellandi väide, et kohus oleks pidanud andma pooltele võimaluse esitada selles osas oma arvamus, ei ole põhjendatud.
13.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta
kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.