lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-38032/17

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 20.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-38032/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4803
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Maris Gilden OÜ10210187

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja avaldus)

Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Asja lahendamise menetlus Hageja Hageja sedauslik esindaja Hageja lepinguline esindaja Kostja

Kostja seaduslik esindaja Kostja lepinguline esindaja

Viljandi kohtumaja 20. oktoober 2014 nr 2-13-38032 Maris Gilden AS versus Foodtrade OÜ hagimenetlus kohustuse täitmise nõue 65 159,02 € kohtunik Toomas Lillsaar kohtuistung 01. oktoober 2014 Maris Gilden AS (registrikood 10210187, aadress Vasara 50b, Tartu, 50113, e-post: [email protected]) juhatuse liige Veiko Tromp vandeadvokaat Siim Roode (MAQS Law Firm Advokaadibüroo, e-post: [email protected]) Foodtrade OÜ (registrikood 11694394, aadress Linsi Hoidla, Vilimeeste küla, Tarvastu vald, Viljandi maakond, 69718) juhatuse liige Kristel Kesalo vandeadvokaadi vanemabi Sulev Tammemäe (AB Hansa Law Offices, e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis

1.Maris Gilden AS hagis Foodtrade OÜ vastu:
1.1.rahuldada põhinõue ja välja mõista Foodtrade OÜ-lt Maris Gilden AS kasuks 57 024 (viiskümmend seitse tuhat kakskümmend neli) €;
1.2.jätta viivise nõudes 0,15% tasumata summast iga viivitatud päeva eest alates 24.05.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 12 744,86 €, rahuldamata. Hagi lahendamisest tulenevad otsustused

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Seoses hagi lahendamisega:
2.1.jaotada menetluskulud ning jätta need 82 (kaheksakümne kahe) % ulatuses kostja ning 18 (kaheksateist) % ulatuses hageja kanda;
2.2.jätta hagi täitmist tagava abinõuna jõusse Tartu Maakohtu 27. augusti 2013 hagi tagamise määrus, millega on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi kinnistusjaoskonna kinnistusraamatusse registriossa nr 2105239 neljandasse jakku seatud kohtulik hüpoteek summas 57 024 € Maris Gilden AS kasuks;
2.3.toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Edasikaebe kord ja selgitused kohtuotsusele Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest; kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.2 menetlusosaline võib nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis; avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174); 3.3 menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

I Hageja esitatud asjaolud ja õiguslik argumentatsioon 1 Hageja nõuded ja tõendid Hagiavalduse kohaselt on kostja 14.09.2012 andnud hagejale digitaalselt allkirjastatud garantiikirja, et garanteerib Foodtrade Logistics OÜ-le (registrikood 12191985) tehtud ettemaksed kauba eest, juhul kui Foodtrade Logistics OÜ ei täida oma kohustusi. (tl 3, 14.09.2012 OÜ Foodtrade juhatuse liikme Kristel Kesalo digitaalselt allkirjastatud „garantiikiri“). Hageja tasus 03.05.2013 pangaülekandega AS Foodtrade Logistics OÜ-le saatelehe arve nr 1501/13 eest summas 56 529 € (tl 4 – Foodtrade Logistics OÜ 03.05.2013 saateleht-arve nr 1501/13 Maris Gilden AS-le, tl 5 – Danske Bank A/S Eesti filiaali 03.05.2013 maksekorraldus 56529 euro tasumise kohta Maris Gilden AS-lt Foodtrade Logistics OÜ-le). Hageja tasus 06.05.2013 pangaülekandega Foodtrade Logistics OÜ-le saatelehe arve nr 1502/13 eest summas 495 € (tl 6 – Foodtrade Logistics OÜ 06.05.2013 saateleht-arve nr 1502/13 Maris Gilden AS-le, tl 7 – Danske Bank A/S Eesti filiaali 07.05.2013 maksekorraldus 495 euro tasumise kohta Maris Gilden AS-lt Foodtrade Logistics OÜ-le). Suulise kokkuleppe kohaselt pidi arvete tasumise kuupäevast, hiljemalt kolme nädala pärast ehk 24.05.2013, hageja saama 72000 kg suhkrut koos alustega kogumaksumusega 57 024 €. Hageja ei ole hagiavalduse esitamise hetkeks kaupa saanud ning samuti ei ole tagastatud ettemaksuna saadud raha. Hageja on pöördunud kirjalikult ja telefoni teel korduvalt Foodtrade Logistics OÜ-lt poole kohustuste täitmiseks. Hageja pöördus 19.06.2013 kostja poole ning palus garantiikirja kohaselt hüvitada ettemakse kauba eest, mida hageja ei saanud. Kostja ei ole vastanud hageja poolt edastatud 19.06.2013, 12.07.2013 ja 09.08.2013 e-mailidele (tl 8 – Foodtrade OÜ juhatuse liikmele Kristel Kesalole 19.06.13 Maris Gilden AS-i tootmisjuhi Sergei Gorjunovi poolt saadetud e-mail; tl 9 – Foodtrade OÜ juhatuse liikmele Kristel Kesalole 12.07.13 Maris Gilden

AS raamatupidaja-tootmisjuhi Karin Hõrraku poolt saadetud e-mail; tl 10 – Foodtrade OÜ juhatuse liikmele Kristel Kesalole 09.08.13 Maris Gilden AS-i raamatupidaja-tootmisjuhi Karin Hõrraku poolt saadetud e-mail.) Hageja on saanud ühendust kostjaga väidetavalt 02.07, kuid telefonikõnes andis kostja mõista, et nemad ei kavatse endale võetud kohustusi täita. Kostja käitumine viitab hageja arvates pahatahtlikkusele, et hoides kõrvale kohustuste täitmisest lõppeks garantiikirjas sätestatud vastutuse lõpptähtaeg. Hageja nõuab kostjalt hageja kasuks 57 024 euro väljamõistmist, millele lisandub viivis 0,15% tasumata summast iga viivitatud päeva eest, alates 24.05.2013. Hageja on taotlenud 16.08.2013 ka hagi tagamist Foodtrade OÜ-le kuuluvale kinnisasjale registrikoodiga 10210187 kohtuliku hüpoteegiga seadmisega summas 57 024 €.

2.Hageja täiendav argumentatsioon Hageja viitab oma 08.10.2013 vastuses kostja seisukohtadele (tl 35-37) täiendavalt, et ta on pikaajalise kogemusega magusatootja, kelle toodete üheks oluliseks tooraineks on suhkur. Hageja ja Foodtrade Logistics OÜ on teostanud mitmeid suhkru ostu-müügitehinguid alates septembrist 2012 kuni maini 2013 (tl 38 – väljavõte Maris Gilden AS-i arveldustest Foodtrade Logistics OÜ-ga). Kuni mai kuuni 2013 tarnis müüja (Foodtrade Logistics OÜ) kauba vastavalt kokkulepetele. Hageja ei vaidle vastu kostja poolt kostja vastuse lisana esitatud arvetele, kuid märgib üksnes, et nimetatud arved ja tarned puudutavad hageja ja Foodtrade Logistics OÜ tehinguid septembris 2012, mille üle vaidlust ei ole. Hageja hinnangul on kostja poolt kohtule esitatud arved ning maksekorraldused eksitavad. Kuivõrd tehingud Foodtrade Logistics OÜ ja hageja vahel toimusid ettemaksu alusel soovis hageja ettemakstud summade osas tagatist, milleks koostöö alguses väljastas kostja, kes oli sel ajal mh ka Foodtrade Logistics OÜ osanik (ettevõtetel oli ühine aadress ning sama juhatuse liige, tl 39-40 – äriregistri väljavõte Hansafarmer OÜ, endise Foodtrade Logistics OÜ, kohta) garantiikirja. Garantiikirja alusel kohustus kostja tagama Foodtrade Logistics OÜ kohustusi hageja ees, juhul kui Foodtrade Logistics OÜ rikub endale lepingu alusel võetud kohustusi. Kuivõrd nii hageja, kostja kui ka Foodtrade Logistics OÜ soovisid pikaajalist koostööd, ei olnud väljastatud garantiikiri piiratud vaid üheainsa tehinguga, vaid oli väljastatud hageja hinnangul selliselt, et sellega oleks kaetud kõik hageja ja Foodtrade Logistics OÜ vahel sõlmitud müügitehingud. Hageja viitab garantiikirja sõnastusele, mille järgi ei olnud tegemist ühekordseks tehinguks väljastatud garantiiga, vaid see hõlmas kõiki tehinguid hageja ja Foodtrade Logistics OÜ vahel kuni 1. oktoobrini 2013. Pärast ettemakse teostamist 3. mail 2013 kohustus Foodtrade Logistics OÜ tarnima kauba väidetavalt hiljemalt 24. maiks 2013. Tarnet ei teostatud. Kostja ei ole tarne teostamist tõendanud. Kuna tellitud kaupa ei tarnitud ütles hageja väidetavalt sõlmitud müügilepingu Foodtrade Logistics OÜ’ga juunis 2013 üles. Ülesütlemisavaldus esitati suuliselt Foodtrade Logistics OÜ esindajale hageja juhatuse liikme, Veikko Trompi poolt kostja juhatuse liikmele Kristel Kesalole. Samuti edastas vastavasisulise tahteavalduse hageja tootmisjuht Sergei Gorjunov Foodtrade Logistics OÜ kontaktisikule Aavo Ametmaale. Ülesütlemisele ja ettemaksu tagastamise nõude esitamisele järgnevalt edastas Foodtrade Logistics OÜ 8. juulil 2013 maksegraafiku, mille alusel lubas ettemaksu tagastada (tl 41 – Aavo Aetmaa poolt 08.07.2013 e-posti aadressilt [email protected] aadressile [email protected] edastatud maksegraafik 56160 euro osadena tasumise kohta perioodil 31.07.2013-18.09.2013). Ettemaksu ei ole tänaseni tagastatud. E-kirjast on hageja arvates ilmne, et leping on üles öeldud ja Foodtrade Logistics OÜ on aktsepteerinud ka ettemaksu tagastamise kohustust. Seega eeltoodu alusel järeldab hageja, et hageja leping Foodtrade Logistics OÜ’ga on lõppenud hageja poolt ülesütlemisega ja hagejal on kehtiv nõue Foodtrade Logistics OÜ vastu. Kostja poolt väljastatud garantii hõlmas kõiki hageja ja Foodtrade Logistics OÜ poolt sõlmitud

suhkru müügitehinguid kaasa arvatud mais 2013 tehtud ettemakset. Garantiist tulenev kohustus ei lõppenud septembris 2012 tehtud tehingute alusel tarnete tegemisega ja on kehtiv ka tänasel päeval. Hageja hinnangul asjaolu, kas tegemist on garantii või käendusega ei oma tähtsust esiletoodud asjaolude valguses, kuivõrd mõlema tagatise liigi puhul on kostja kohustus kehtiv ja sissenõutav. Hageja hinnangul on garantiikirja sõnastusest ilmne ka see, et ei ole oluline, mis põhjusel Foodtrade Logistics OÜ oma kohustusi ei täida – seega garantiikirja alusel võetud kohustusi ei seatud sõltuvusse asjaolust, kas Foodtrade Logistics OÜ poolt kohustuse mittetäitmine on käsitatav lepingu rikkumisena ja kas see on sellisena ka etteheidetav. Sisuliselt välistab selline sõnastus mistahes garantiiga tagatud õigussuhtest tulenevad vastuväited. See hageja hinnangul üheselt mõista, et 14. septembril 2012 väljastatud „Garantiikirja“ näol on tegemist garantiiga VÕS § 155 tähenduses. Isegi juhul kui tegemist oleks käendusega, ei lõpetaks see kostja kohustust hagis esitatud nõude rahuldamiseks, kuivõrd Foodtrade Logistics OÜ kohustuse mittetäitmine on tõendatud ja Foodtrade Logistics OÜ poolt omaks võetud. Hageja arvates ei saa selles olla mingisugust kahtlust, et tagatav kohustus on üheselt ja selgelt garantiikirjas esitatud. Hageja leiab, et kostja oli täielikult teadlik, et hageja alustab koostööd Foodtrade Logistics OÜ-ga ja et selle koostöö raames tehakse suhkru müügitehinguid ning et need tehingud toimuvad ettemaksu alusel. Selline teadmine tuleneb mh asjaolust, et kostja oli Foodtrade Logistics OÜ emaettevõte ja kostja juhatuse liige oli ka Foodtrade Logistics OÜ juhatuse liige. Seega ei saanud tehingute täpsed asjaolud olla talle teadmata. Väljastatud garantiikiri vastab just hageja ja Foodtrade Logistics OÜ suhte spetsiifikale ja tagatav kohustus on kostja poolt garantiikirjas täpselt ja selgelt määratletud. Hageja on seisukohal, et viivise määr 0.15% päevas tuleneb hageja ja Foodtrade Logistics OÜ vahelisest suulisest kokkuleppest ja tõendab seda väidet Foodtrade Logistics OÜ poolt väljastatud arvetega. Hageja ja Foodtrade Logistics OÜ kokkuleppe kohaselt rakendasid pooled rahalise kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral viivise määra 0.15% päevas. Kuivõrd Foodtrade Logistics OÜ täitmata kohustus muutus sissenõutavaks 24. mail 2013 arvestab hageja viivist nimetatud päevast. Hageja on 31.10.2013 täiendavalt leidnud, et on ilmne ja selge, et suures mahus ettemakse tegemise korral on vajalik tehtud ettemakse tagada ning jätkuva koostöö puhul tuleb tagada ka kõik järgnevad ettemaksed. Tagamise eesmärgil andis kostja, kes oli isikute ja osaluse kaudu seotud ettemaksu saajaga, garantii ettemakstud summade tagamiseks. Garantiidokumendi punktist 2 tuleneb üheselt, et tegemist oli garantiiga, mis oli suunatud ka tulevikus hageja ja OÜ Foodtrade Logistics vahel sõlmitavatest lepingutest tulenevate OÜ Foodtrade Logistic kohustuste tagamisele. Hageja teeb sellise järelduse eelkõige sõna „igakordse“ kasutamisest garantiikirjas. Hageja on rõhutanud, et mõistete „garantii“ ja „garanteerima“ kasutamine garantiikirjas annab aluse tõlgendada kostja tahteavaldust just selliselt, et sooviti võtta garantiikohustus. Poolte tegeliku tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka terminoloogiat, mida pooled oma majandustegevuse raames sõlmitud lepingutes kasutavad (RKTKo 10. november 2003 nr 3-2-1127-03). TsÜS § 75 lõige 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Nagu eelnevalt märgitud oli nii hagejale kui ka kostjale selge, et hageja ja Foodtrade Logistics OÜ soovivad teha pikemaajalist koostööd ning seeläbi tuleb järeldada, et garantiikirjas väljendatud tahteavaldus oli suunatud garantii kohustuse võtmisele. Täiendavalt sätestab TsÜS § 138 lõige 1, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Sellest tuleneb ka keeld tõlgendada tehingut viisil, mis oleks vastuolus hea usu põhimõttega (RKTKo 15. märts 2002 nr 3-2-1-33-02).

II Kostja põhjendused tõendid ja õiguslik argumentatsioon 1 Kostja seisukohad hageja esitatud asjaoludes ja nõuetes Kostja vaielnud oma 18.09.2013 vastuses (tl 24-27) hagiavaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja on leidnud, et OÜga Foodtrade Logistics ei ole müügilepingut tänaseni lõpetatud, mistõttu hagejal on OÜ Foodtrade Logistics vastu täitmisnõue. Lisaks aga üritab hageja saada kostjalt raha. Sellest järelduvalt üritab hageja saavutada „topelttäitmist“. Nimelt isegi juhul, kui kostja tasuks hagejale tema poolt nõutava rahasumma, ei lõpetaks see müügilepingut ega sellest tulenevat hageja täitmisnõuet. Järelikult lisaks raha saamisele säiliks hagejal kehtivast müügilepingust tulenev täitmisnõue, mida on samuti võimalik maksma panna. Ebaselge on ka see, kas hageja on garantiikirja pidanud garantiikohustuseks (VÕS § 155) või käenduskohustuseks (VÕS § 142). Kostja osundab, et ainuüksi dokumendi pealkirjast ei järeldu dokumendi tegelik õiguslik sisu. Garantiikirja sisust tuleneb, et selles peeti kostja arvates silmas käenduskohustust. Nimelt viidatakse garantiikirja p-s 1 olulisele tingimusele, milleks on OÜ Foodtrade Logistics poolt oma kohustuste mittetäitmine. See asjaolu on määrav kvalifitseerimaks garantiikirja sisu käenduseks, kuivõrd garantii puhul ei sõltuks garantiikohustus põhivõlgniku poolt lepingulise kohustuse rikkumisest (VÕS § 155 lg 2). Küll aga sõltub käendaja vastutus põhivõlgniku poolt kohustuse rikkumisest (VÕS § 145 lg 1), nagu on viidatud ka garantiikirjas. Eeltoodut arvestades on garantiikirja näol siiski tegemist käenduse, mitte garantiiga. Kuivõrd tegu on käendusega, tuleb VÕS § 145 lg 1 järgi tuvastada, kas põhivõlgnik on kohustust rikkunud. Paraku on ka kohustuse rikkumine OÜ Foodtrade Logistics poolt kõike muud kui selge. On täiesti arusaamatu, millest järeldab hageja OÜ Foodtrade Logistics poolt lepingu rikkumist ning mis seda väidetavat rikkumist tõendab. Hagiavalduse p-s 4 on hageja poolt esitatud üksnes temale endale meelepärane müügilepingu sisu. Tegelikkuses aga puuduvad müügilepingu tingimuste kohta mistahes tõendid. Kostja ei ole müügilepingu pool ega saa tõendada OÜ Foodtrade Logistics poolt müügilepingu täitmist või mittetäitmist. Seda saab ja peab tõendama hageja. Hageja tõendeid lisanud ei ole, ehkki teda kohustab selleks TsMS § 230. Teadmata müügilepingu tingimusi, ei ole võimalik hinnata, kas OÜ Foodtrade Logistics on müügilepingut rikkunud või ei. Hageja väide, et kaupa ei ole saadud, ei tähenda iseenesest müügilepingu tingimuste rikkumist. Lepingu rikkumine tehakse kindlaks faktilise olukorra ja lepingu järgse olukorra võrdluse kaudu. Kui aga OÜ Foodtrade Logistics rikkumine ei ole tõendatud, siis vähemalt hagis esitatud loogikat ja käsitlust arvestades ei ole võimalik ka kostjalt raha välja mõistmine. Kostjale on täiesti arusaamatu ka see, kas ja kuidas seondub kostja poolt väljastatud garantiikiri lepinguga, mis sõlmiti hageja ja OÜ Foodtrade Logistics vahel. Oluline on viidata, et garantiikirjas puudub viide sellele õigussuhtele hageja ja OÜ Foodtrade Logistics vahel, mida kirjeldatakse hagiavalduses. Garantiikirjas on viidatud üksnes OÜ-le Foodtrade Logistics tehtud ettemaksele mingi kauba eest. Samas ei ole võimalik tuvastada, et kostja kohustus (kui käenduskohustus oleks üldse tekkinud) oleks seotud just hageja poolt viidatud müügilepinguga suhkru ostmiseks ning selle alusel tehtud ettemaksetega. Kostja osundab, et tegelikkuses ei ole garantiikirja ja hagis märgitud põhivõlasuhte vahel mingit seost. Garantiikiri väljastati 14.09.2012. Samal päeval aga tehti OÜ Foodtrade Logistics ja hageja vahel ka tehing, millega seoses garantiikiri väljastati. Tehingu sisuks oli vastavalt 11.10.2013 kostja täiendavalt vastusele (tl 42) 72000 kg suhkru ostmine. Tehingu tegemist tõendavad OÜ Foodtrade Logistics poolt väljastatud arved nr 1130/12 (tl 28 – Foodtrade Logistics OÜ 14.09.2012 saateleht-arve nr 1130/12 Maris Gilden AS-le summas 63504 €, kirjeldus: “ -suhkur 25 kg (kogus 72 000 kg), -kaubaalused (kogus 72)“; tl 29 – Foodtrade Logistics OÜ 14.09.2012 saateleht-arve nr 1130/12 Maris Gilden AS-le summas 63504 €, kirjeldus: „-suhkur 25 kg (kogus 48 000 kg), -kaubaalused (kogus 72), suhkur 50 kg (kogus 24

000 kg)“. Arvete osas selgitab kostja seda, et mõlemad arved kannavad küll ühte ja sama numbrit, kuid see oli tingitud eksitusest arve järgse kaubakoguse märkimisel. Algselt edastati hagejale arve kõigest 25 kg suhkru osas maksumusega 63 504 €. Eksimuse ilmsikstulekul täiendati selleks arve järgset kaupa selliselt, et väljastades täiendav arve veel 75 kg suhkru peale. Kokku sai hageja väidetavalt 100 kg suhkrut 63 504 euro eest. Suhkur on kolme akti alusel hagejale üle antud. Hageja aga üritab väita, et 14.09.2012. a garantiikiri peaks tagama hoopis 03.05.2013. tehtud tehingust tuleneva kohustuse täitmist. See väide ei ole usutav, sest tavapäraselt tehakse põhivõlasuhte tehing ning käendustehing ajaliselt külgnevalt. Hagis viidatud tehingute ja garantiikirja vahel on aga ca 4,5 kuud (mai, juuni, juuli, august ja pool septembrit). Isegi kui lugeda, et garantiikiri on seostatav siiski hagis märgitud põhivõlasuhtega, ei oleks hagejal sellest garantiikirjast tulenevat nõuet. Nimelt on garantiikirja sisu kõike muud kui selge. Garantiikirja p-s 1 on kostja garanteerinud OÜ-le Foodtrade Logistics tehtud ettemakse kauba eest. Kostja on seisukohal, et ettemakset ei saa garanteerida ega tagada. Garanteerida/tagada saab üksnes mingist õigussuhtest tuleneva kohustuse täitmist. Samas ei ole kostja sellist tahet garantiikirjas väljendanud. Järelikult on garantiikiri, millega garanteeritakse ettemakset, õiguslikult sisutu ega saa tekitada tsiviilõigussuhteid. VÕS § 2 lg 1 järgi iseloomustab võlasuhteid määratletavus, s.t peab olema selge, milline tegu on võlakohustuse täitmise sisuks. Sealhulgas tähendab määratletavus, et võlgnetavat tegu peab saama sunniviisiliselt teostada. Ettemakse garanteerimine ei ole sunniviisiliselt võimalik. Muud kohustust aga võetud ei ole. Ka hagejale endale valmistab olulisi raskusi kostja väidetava kohustuse ühene ning vastuoludeta käsitlemine. Hagiavalduses omistatakse garantiikirjale sisu, mille järgi võttis kostja rahalise kohustuse. Samas nähtub hageja poolt lisatud tõendist nr 6, et varasemalt on hageja käsitluses garantiikirja sisuks olnud kauba tarne kohustuse võtmine. Sellest järelduvalt on garantiikirja sisu hageja käsitluses „ujuva“ iseloomuga ning sõltub ilmselt sellest, mis parasjagu kasulikum on. Seda enam on kaheldav garantiikirja alusel rahanõude rahuldamine, kui garantiikirja täpne sisu on ka hagejale endale arusaamatu. Täiesti arusaamatu on kostjale ka viivisnõue. Hagis palutakse viivise väljamõistmist määras 0,15%, samas kui hagi sisu osas ei vaevu hageja üldse selgitamagi, millest viivis tuleneb, kus kohast on võetud viivis just 0,15% määras ning miks tuleks viivist hakata arvutama just alates 24.05.2013. a. Hageja poolt viidatud viivise määra suurus viitab asjaolule, et hageja ei nõua seadusest tulenevat viivist, samas jälle ei ole hageja tuginenud asjaolule, et hageja ja kostja vahel oleks viivise tasumise kokkulepe. Ka see asjaolu tingib viivisnõude rahuldamata jätmise. Hageja väited kostja pahatahtlikule käitumisele on samuti arusaamatud. Kostja käitumine ei saa olla pahatahtlik, kui ta jätab tähelepanuta ning täitmata õiguslikku alust mitteomavad nõuded. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud lisaks suhkru üleandmis-vastuvõtmisaktid (tl 31 – vastuvõtmis-üleandmisakt nr 26.09.2012 Foodtrade Logistics OÜ poolt Maris Gilden ASle 24000 kg suhkru üleandmise kohta; tl 32 – vastuvõtmis-üleandmisakt nr 28.09.2012 Foodtrade Logistics OÜ poolt Maris Gilden AS-le 24000 kg suhkru üleandmise kohta; tl 33 – vastuvõtmisüleandmisakt nr 01.10.2012 Foodtrade Logistics OÜ poolt Maris Gilden AS-le 24000 kg suhkru üleandmise kohta). 2 Kostja täiendavad seisukohad Kostja on 11.10.2013 esitatud seisukohtades avaldanud täiendavalt, et garantiikirja saab seostada vaid 14.09.2012 tehinguga (mis jaotati erinevateks tarneteks suhkru suure koguse tõttu). Ühekordset tehingut ning selle tagamist näitab kostja hinnangul garantiikirja p 2, mille järgi kui OÜ Foodtrade Logistics teostab tehingu järgse tarne, siis selle tarne võrra väheneb kostja vastutus. OÜ Foodtrade Logistics täitis 14.09.2012 tehingu kolme erineva tarnega ning kostja vastutus on sellest tulenevalt lõppenud. Garantiikirja üheski punktis ei ole kostja hinnangul esitatud poolte tahet vastutada ka nn tulevikus tehtavate tehingute eest. Ka garantiikirja kehtivusajast ei saa tuletada vastupidist, sest garantiikirja kehtivuse kokkulepe ei asenda kostja

hinnangul seda kokkulepet, millega pooled määratlevad, millistest tehingutest tulenevad kohustused on garantiikirjaga tagatud. Garantiikirja ajalise kehtivuse kokkulepe tähendab poolte poolt määratud aega, mille jooksul on õigustatud isikul võimalik esitada täitmisnõue tehingu osas, mida garantiiga tagati. Seega puudutab ajalise kehtivuse kokkulepe üksnes tähtaja küsimus (TsÜS § 134 lg 1). Kokkulepe tähtajas aga ei ütle midagi veel selle kohta, milliseid tehinguid tagatakse. Järelikult ei saa kokku lepitud tähtajast tuletada, et garantiikohustusega on hõlmatud mistahes tehingud, mis tehakse garantiikirja ajalise kehtivuse kokkuleppe piires. Garantiikirja kehtivusaja kokkuleppest tuleb aga eristada nn tagatiskokkulepet, mille sisuks on poolte määratlus, milliseid tehinguid tagatakse. Sellise kokkuleppe sisuks ei ole enam vastutuse ajaline küsimus, vaid see, milliste põhivõlgniku tehingutega seoses peab käendaja omale riski ja vastutuse võtma. Selliste tehingute määratlus on poolte kujundada selge kokkuleppe kaudu (VÕS § 9 lg 1) ning pooled on vabad leppima kokku ka selles, et tagatiskokkuleppega hõlmatakse ka tulevikus tehtavad tehingud, kui need on VÕS § 142 lg 2 lause 2 järgi piisavalt selgelt määratletavad. Kui aga pooled ei ole tagatiskokkuleppes väljendanud tahet vastutada ka tulevikus tehtavate tehingute eest, siis kohaldub VÕS § 145 lg-st 4, mis selgelt ütleb, et tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Kokkuvõtvalt leiab kostja seda, et kokkulepe garantiikirja kehtivuse ning tagatavate tehingute osas on siiski kaks eri asja ning ühest ei saa tuletada teist. Ajaline kehtivuskokkulepe on suunatud vastutuse kestuse määratlemisele, tagatiskokkulepe on suunatud sellele, millised tehingud on tagatud. Käesolevas asjas ei ole garantiikirjas väljendatud tahet, et vastutatakse ka tulevikus tehtavate tehingute eest. Asjaolust, et käendussuhte kehtivus on pikaaegne, ei järeldu, et selle käendussuhtega oleks tagatud kõik käenduse kehtivuse ajal tehtud tehingud. Meelevaldselt ning vastuolus garantiikirjas sätestatud tingimustega ei ole võimalik laiendada kostja vastutust. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud müügilepingu ülesütlemist. Kostja leiab, et hageja esitatud maksegraafikust ei nähtu mingilgi määral, millist raha on OÜ Hansafarmer lubanud tagastada, st ei ole tuvastatav, et selle järgi lubas OÜ Hansafarmer tagastada just 03.05.2013. a ning 06.05.2013 arvete järgse müügitehingu alusel ettemaksuna saadud raha. Maksegraafik on seostamatu 03.05.2013. a ning 06.05.2013. a arvete järgse müügitehinguga. Seega puuduvad tõendid, millest nähtuks OÜ-ga Foodtrade Logistics sõlmitud müügitehingu ülesütlemine hageja poolt. Kostja jaoks omab määravat tähtsust, et garantiikirja p-s 1 on kostja vastutus seatud sõltuvusse OÜ Foodtrade Logistics poolse kohustuse rikkumisest ning selline kausaalsus vastutuse ja rikkumise vahel on omane kostja arvates ainult käendussuhtele (VÕS § 145 lg 1). Kostja on seisukohal, et on tähtsusetu, milliseid tehinguid on hageja ning OÜ Foodtrade Logistics varem teinud. Varasematest tehingutest, mis pealegi on nõuetekohaselt täidetud, ei tulene hagejale õigust ega kostjale kohustust täita haginõue. Seega on hageja poolt lisatud tõend varasemate tehingute kohta (tl 38) asjakohatu. Asjakohatuks peab kostja ka äriregistri väljavõtet OÜ Foodtrade Logistics vaheliste osanikusuhete kohta (tl 39-40). III Kohtu põhjendused, tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs

1.Menetluse käik
1.1.Kohus on kontrollinud hagi kohtus menetlemise lubatavust ja hagi menetlusse võtnud.
1.2.27. augusti 2013 kohtumäärusega on asjas hagi tagatud ja seatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2105239 neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale kohtuliku hüpoteegi summas 57 024 € hageja kasuks.
1.3.Asja sisulise arutamise käigus kohtuistungil 01. oktoober 2014 on kohus kuulanud vande all üle Kristel Kesalo ja Veiko Tromp’i (tl 71). Kohtuvaidlustes jäid pooled eelnevas menetluses esitatud seisukohtade juurde.
1.4.Asjas toimunud eelmenetluse ja kohtuistungi järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada.
2.Asjaolud, millede üle pooled ei vaidle
2.1.Kostja on 14.09.2012 andnud hagejale Kristel Kesalo poolt digitaalselt allkirjastatud garantiikirjana pealkirjastatud dokumendi, et mille sisus OÜ Foodtrade garanteerib Foodtrade Logistics OÜ-le (registrikood 12191985) tehtud ettemaksed kauba eest, juhul kui Foodtrade Logistics OÜ ei täida oma kohustusi. (tl 3, 14.09.2012 OÜ Foodtrade juhatuse liikme Kristel Kesalo digitaalselt allkirjastatud „garantiikiri“).
2.2.Hageja ja Foodtrade Logistics OÜ on teostanud mitmeid suhkru ostu-müügitehinguid alates septembrist 2012 kuni maini 2013 (tl 38 – väljavõte Maris Gilden AS-i arveldustest Foodtrade Logistics OÜ-ga).
3.Poolte eriarvamused
3.1.Hageja on leidnud, et garantiikirja puhul oli tegemist garantiiga VÕS § 155 mõttes, mis oli antud pikemaks perioodiks, st ajavahemikuks 14.09.2012-01.10.2013, OÜ Foodtrade Logistics kohustuste tagamiseks
3.2.Kostja hinnangul garantiikirja puhul oli tegemist käendusega VÕS § 142 mõttes, mis sõltus põhikohustuse täitmisest ning anti lühiajaliseks perioodiks konkreetse põhivõlgniku tarnekohustuse (72000 kg suhkru üleandmine) tagamiseks.
4.Kohtu hinnang poolte vahelises vaidluses
4.1.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud TsMS § 232 lg 1 järgi poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning põhjendab seda alljärgnevalt.
4.2.Käesoleva menetluse põhiküsimuseks, kuidas tõlgendada õiguslikult 14.09.2012 OÜ Foodtrade juhatuse liikme Kristel Kesalo poolt digitaalselt allkirjastatud dokumenti, mis on pealkirjastatud „garantiikirjana“ (tl 3).
4.3.Kuivõrd lepingupooled on vaidlusaluse dokumendi tõlgendamisel erineval seisukohal, tuleb kohtu hinnangul kohaldada VÕS § 29 lg-d 4 ja 5, st tõlgendada pooltevahelist lepingut nendega sarnase mõistliku isiku arusaamadest lähtuvalt, arvestades mh lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning vastaval tegevus- ning kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust.
4.4.Lepingule õigusliku hinnangu andmisel tuleb lähtuda mitte dokumendi pealkirjast, vaid selle sisust. VÕS § 142 lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 155 järgi on garantii leping, millega kohustatud isik võtab abstraktse, garantiiga tagatavast võlasuhtest sõltumatu kohustuse teha garantiilepingus sätestatud tingimuste täitmisel teatud toiming, eelkõige maksta teatav rahasumma.
4.5.Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud dokument on allkirjastatud üksnes OÜ Foodtrade esindaja poolt ning vastavalt selle p-le 3 on tegemist ühes originaaleksemplaris koostatud ja allkirjastatud dokumendiga, mis on ilmselt esitatud hagejale. Kuigi võlausaldaja nõustumust VÕS § 144 lg 1 kohaselt käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse, allkirjastatakse käenduslepinguid siiski valdavalt kahepoolsete lepingutena, millele kirjutavad alla nii käendaja kui võlausaldaja. Levinud majandus- ja kutsealases praktikas toimub pigem garantii andmine selliselt, et võlgniku ülesandel ning võlgniku ja garandi vahelisest sisesuhtest tulenevate kohustuste täitmiseks tegutsev garant koostab kirjaliku dokumendi, milles on koostatud tema poolt antava garantii tingimused. Samuti tuleb silmas pidada, et käenduslepinguga tulevaste kohustuste käendamine on võimalik vaid juhul, kui need kohustused on piisavalt määratletavad (VÕS § 144 lg 2). Kuivõrd hageja ning Foodtrade Logistics OÜ vahel oli sõlmitud pikaajaline

müügileping, mille olemasolu pooled ei vaidlusta ja mida saab kohtu arvates vaadelda kestuslepinguna, ei ole garantiikirja p-s 1 sätestatud sõnastus „juhul kui OÜ oma kohustusi ei täida“ kohtu hinnangul piisavalt individualiseeritud ning konkreetselt määratletud, käsitlemaks 14.09.2012 dokumenti käenduslepinguna.

4.6.Tagatavate kohustuste individualiseeritusse nõue puudub aga garantiilepingut reguleerivates sätetes (VÕS § 155 jj), mida võib eelkõige põhjendada garantii mitteaktsesoorse iseloomuga e sõltumatusega võlgniku ja võlausaldaja põhilepingust, käesoleval juhul hageja ning OÜ Foodtrade Logistic vahelisest suhkru müügilepingust. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, mille järgi ettemakset ei saa garanteerida ega tagada ning garanteerida/tagada saab üksnes mingist õigussuhtest tuleneva kohustuse täitmist. Kohus on seisukohal, et tuleb eristada garantiilepingust tulenevaid kohustusi ning põhivõlasuhtest tulenevaid kohustusi, mis ei pruugi olla omavahelises otseses seoses. Nimetatule viitab ka VÕS § 155 lg 2. Garantiilepingu puhul peab järgima üksnes garantiilepingust tulenevaid kohustusi ning kohtu hinnangul on 14.09.2012 kostja esindaja poolt hagejale esitatud garantiikiri VÕS § 155 sätestatud garantiilepingu iseloomuga, mille p-des 1 ja 4 on garantiiga sätestatud kohustus piisavalt määratletud.
4.7.Nii hageja kui kostja puhul on tegemist majandus- ning kutsetegevuses tegutsevate isikutega. Kohtule esitatud tõendist (tl 38), mida kohus peab garantiikirjaga seonduvate asjaolude täpsustamise tõttu lubatavaks, selgub, et hageja ning Foodtrade Logistics OÜ on teinud tehinguid pikema perioodi jooksul, ajavahemikult 14.09.2012, kui sõlmiti vaidlusalune garantiikiri, kuni mai 2013, mil esinesid väidetavad tõrked kauba tarnimisel. Nimetatud perioodil esitas Foodtrade Logistics OÜ hagejale 12 arvet , millest 10 alusel kaup ka Foodtrade Logistics OÜ poolt hagejale tarniti. Kuivõrd koostöö oli olemuselt pikaajaline, on kohtu hinnangul usutav hageja väide, et sellega seonduv Foodtrade Logistics OÜ kohustuse täitmise tagamine oli mõeldud pikaajaliseks kohustuse täitmise tagamiseks, mitte üksnes üksikute kaubatarnete tagamiseks, millele on osundanud kostja. Seda ei kummuta ka vaidlusaluse dokumendi allkirjastanud Kristel Kesalo poolt kohtuistungil väljendatu (tl 71p), mille järgi garantiilepingus sätestatud tähtaeg oli märgitud „kogemata“. Kohus leiab, et ärisuhetes on vältimatu, et isikud oleksid kirjalikus väljenduses täpsed ning juriidilised dokumendid, mis esitatakse lepingupartneritele, eriti mingi kohustuse tagamiseks, peavad olema läbimõeldud ning kalkuleeritud.
4.8.14. septembri 2012 garantiiga tagas kostja OÜ Foodtrade Logistics poolset tarnekohustuse mittetäitmist, st garantiikirja p 1 tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi mõistliku isiku kohaselt tõlgendada selliselt, et kui OÜ Foodtrade Logistic ettemakse tasumise järgselt hagejale suhkrut õigeaegselt ei tarninud, kohustus OÜ Foodtrade tasuma hagejale summa, mis vastab hageja poolt varasemalt vastusoorituseta ettemaksule. Nimetatu on kohtu hinnangul ka hageja nõude garantiilepingust tulenevaks formaalseks eelduseks, millest tulenevalt saab hageja nõuda täitmist garantiilepingu alusel. Kohtu hinnangul on menetluses tõendatud (nt kostja esindaja Kristel Kesalo vande all antud ütlused tl 71 p – „tulid e-mailid, et makske tagasi või tarnige suhkrut“ ja tl 8 – e-mail hageja päringust tarnimata suhkru kohta e-posti aadressile [email protected]), et hageja ei ole ettemaksu 57 024 euro vastu OÜ-lt Foodtrade Logistic suhkrut saanud, mistõttu tuleb hageja nõue kostja vastu põhinõudes VÕS §-st 155 alusel rahuldada.
4.9.Kuivõrd garantiilepingust tulenevalt ei ole selle mitteaktsessoorsuse tõttu olulised väited hageja ning OÜ Foodtrade Logistic vahelise müügilepingu lõppemise/mittelõppemise kohta, vaid garantiilepingust endast tulenevate nõuete formaalsete eelduste täitmine, ei analüüsi kohus täiendavalt vastavasisulisi müügilepingut puudutavaid hageja ning kostja väiteid.
4.10.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja viivisenõue kostja vastu, seda eelkõige põhjusel, et vastavat kõrvalnõuete tasumise kohustust ei ole kostjast garant endale garantiilepinguga võtnud. Garantiikirja p-s 1 on kokku lepitud üksnes ettemakse kui põhivõlgnevuse tagamine. Seega jätab kohus hageja viivisenõude summas 0,15% tasumata summast iga viivitatud päeva eest alates 24.05.2013, s.o kohtuotsuse tegemiseni summas 12 744,86 €, rahuldamata.
5.Otsustus hagi tagamises

Kuna hageja ei ole avaldanud vastupidist soovi, tuleb hagi täitmist tagava abinõuna jätta TsMS § 445 lg 2 alusel jõusse Tartu Maakohtu 27.08.2013 hagi tagamise määrus, millega on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi kinnistusjaoskonna kinnistusraamatusse registriossa nr 2105239 neljandasse jakku seatud kohtulik hüpoteek summas 5 7024 € Maris Gilden AS kasuks.

6.Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 4). TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on arvestades hagi rahuldamise ulatust põhjendatud jätta menetluskulud 82 % ulatuses [5 7024 : (12 744,86 + 57 024) x 100] kostja ning 18 % (100 – 82) ulatuses hageja kanda.
7.Otsuse täitmisest, jõustumisest ja edasikaebamisest Kohus toimetab otsuse menetlusosalistele kätte (TsMS § 455 lg 1). Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1). Maakohtu otsus jõustub eelkõige, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud (TsMS § 456 lg 2 p 1). Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 630 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitaja on apellant. Apellatsioonkaebuses võib tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Lillsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja