2-15-14651/63 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik 01.10.2015 esitasid XXXX ja XXXX Harju Maakohtule hagi XXXX vastu elatise väljamõistmiseks sh elatise väljamõistmiseks kuni hageja täisealiseks saanuna omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, siis vastavate õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 29.10.2015 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 18.12.2015 esitasid hagejad alternatiivse nõude, mille kohus võttis 22.12.2015 määrusega menetlusse. 18.10.2017 toimunud istungil kohus poolte nõusolekul jätkas kirjalikus menetluses ning määras mh pooltele tähtaja kirjaliku kohtukõne (teeside) esitamiseks. Pooled esitasid tähtaegselt teesid, kuid kostja kirjalik kohtukõne sisaldab mh uusi asjaolusid ja taotlusi. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja ja hageja seadusliku esindaja lapsed, kes elavad koos hageja seadusliku esindajaga. Kostja elatist ei tasu. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt hagejate kasuks igakuise elatise miinimummääras alates 01.10.2015 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni või kuni hageja täisealiseks saanuna omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, siis vastavate õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Samuti paluvad hagejad kostjalt välja mõista tasumata elatise võlgnevuse ajavahemiku eest 01.10.2014-30.09.2015 summas 2287.50 eurot kummalegi hagejale. Alternatiivselt paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatise ühekordse summana 13 597.50 eurot hageja I kasuks ning 28 807.50 eurot hageja II kasuks. Samuti paluvad hagejad tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 3744.00 eurot, millele lisandub viivis. Kostja vastuväited Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Kostja on nõus tasuma miinimumelatist alates hagi esitamisest, kuid palub jätta välja mõistmata tagasiulatuva elatise nõude, kuna selle väljamõistmine paneb kostja raskesse majanduslikku olukorda. Kostja selgitab, et ta on osaliselt töövõimetu

üldhaigestumise tõttu. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda või hagejate kanda ning mõista hagejatelt välja kostja kasuks 2268.00 eurot. Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 402 lg 2 II lause alusel koosmõjus TsMS § 403 lg-ga 1 jätab kohus tähelepanuta kostja 29.11.2017 kohtukõne teesides sisalduvad uued asjaolud ja taotlused. II Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2014 töötasu alammäär 355.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 177.50 eurot. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2015 on töötasu alammäär 390.00 eurot, millest 1⁄2 on 195.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 alusel on alates 01.01.2016 töötasu alammäär 430.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 215.00 eurot ning alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470.00 eurot kuus, millest 1⁄2 on 235.00 eurot. Vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 15-aastane poeg ja ühine 8-aastane tütar, kes elavad isa juures. Samuti puudub vaidlus selles, et vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Lisaks on hageja seaduslikul esindajal ülalpidamisel 2017. aastal sündinud poeg. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud nõude PKS § 101 lg 1 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hagejate igakuiseks ülalpidamiseks kulub vähemalt töötasu alammäär, st kummagi vanema kanda jääb 1⁄2 töötasu alammäärast (miinimumelatis) (vt nt II kd tl 65 pöördel). Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust välja mõista hagejatele elatis alla miinimummäära. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on osaliselt töövõimetu isik. Asjas on tõendatud kostja töövõimetuse määr 70% (II kd tl 63, II kd tl 99, II kd tl 100). Kostja ülalpidamisel rohkem alaealisi lapsi kui hagejad ei ole. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Kostja on menetluse kestel omaksvõtnud hagejate miinimumelatise nõude alates hagi esitamisest, s.o alates 01.10.2015 (vt nt I kd tl 101, II kd tl 65). PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjal on elatise võlgnevus ajavahemiku 01.10.201430.09.2015 hageja I ees summas 2287.50 eurot ja hageja II ees summas 2287.50 eurot. Kostja võlgnevuse arvestuskäiku ei vaidlusta (vt nt I kd tl 136 pöördel, II kd tl 65 pöördel). Järgnevalt annab kohus hinnangu, kas on alust jätta ajavahemiku 01.10.2014-30.09.2015 tasumata elatis välja mõistmata. Kostja on menetluse kestel kinnitanud, et tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension ja puudetoetus (vt I kd tl 136, II kd tl 66). Kostja on küll teatatud, et otsib alates 2015. aastast aktiivselt tööd (I kd tl 136 pöördel), kuid ta ei ole 2017. aastaks tööle asunud (II kd tl 66). Hageja osalist töövõimetust üldhaigestumisena on mh tinginud kostja enda käitumine. Eelnenut tõendab kogumis Wismari Haigla AS-i teatis, millest nähtub, et kostja on korduvalt viibinud ravil seoses alkoholivõõrutusseisundiga (II kd tl 74); Politsei- ja Piirivalveameti teatis, mille kohaselt on kostja järjepidevalt toimetatud kainenema, viimati kolm päeva enne vastuse edastamist (II kd tl 81); Tallinna Kiirabi teatises, millest nähtub, et on korduvalt osutatud abi alkoholijoobes kostjale, viimati augustis 2017 (II kd tl 85-91); SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis, mille kohaselt on kostja korduvalt viibinud haiglas ravil seoses sõltuvusseisundiga (II kd tl 94). Kostjale kuulub kinnisvarana XXXX asuv kinnistu, mis ei ole kostja eluase (vt nt I kd tl 13-14). Kostja on teatanud menetluse kestel, et kinnistu on üürile antud (vt nt I kd tl 136 pöördel, II kd tl 66). Seega on võimalik kostjal talle kuuluva kinnisvara arvelt, tasuda hagejatele siiani tasumata elatist enda vajadusi kahjustamata. Kostja on ka ise menetluse kestel möönnud, et on võimeline tasuma hagejatele tasumata elatist (vt nt I kd tl 136 pöördel). Eelnenut kogumis hinnates kohus leiab, et kostja on võimeline tasuma hagejatele tasumata elatist ajavahemiku 01.10.2014-30.09.2015 eest hageja I osas 2287.50 eurot ja hageja II osas 2287.50 eurot. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi on 19.10.2015 määruse nr 3-2-1-119-15 p-s 13 kohtupraktika ühtlustamise eesmärgil selgitanud, et kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Olukorras, kus nõude esitamise ajal ei ole ülalpidamiskohustust tekkinud (laps ei ole veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse aluseks olevad PKS § 97 p-des 2 või 3 nimetatud asjaolud üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada. Eelnenust tulenevalt tuleb elatis välja mõista kuni hagejate täisealiseks saamiseni.