lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-6311/46

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.07.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-6311/46
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2679
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing ILSTRO EHITUS11234474(Vastustaja)Proffsistem OÜ11911414

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-6311

Tsiviilasi

OÜ Ilstro Ehitus hagi Proffsistem OÜ vastu kinnistusraamatu kande kustutamise kohustuse ja uue kande tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks ning nõusolekute asendamiseks kohtuotsusega

Tsiviilasja hind

12 000 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. detsembri 2014. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Proffsistem OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus Apellant (kostja): Proffsistem OÜ (registrikood: 11911414); esindaja vandeadvokaat Küllike Namm; Vastustaja (hageja): OÜ Ilstro Ehitus (registrikood: 11234474); esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel

RESOLUTSIOON

1.Täiendada Viru Maakohtu 16. detsembri 2014 otsust otsuse täitmise korra (ostuhinna tasumise

korra) kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2.Jätta

Proffsistem

OÜ

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

3.
Lugeda Viru Maakohtu 16. detsembri 2014 otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Rahuldada Proffsistem otsusega.

OÜ ILSTRO EHITUS hagi OÜ vastu õigeksvõtul põhineva

3.2.Tuvastada, et Proffsistem OÜ-l on kohustus anda nõusolek kinnistu (registriosa nr. XXXX, asukohaga XXXXXX) 3715/6215 mõttelise osa kande parandamiseks, mille kohaselt on kinnisasja XXX/XXX mõttelise osa omanik Proffsistem OÜ (registrikood 11911414) ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnisasja XXX/XXX mõttelise osa omanik Osaühing ILSTRO EHITUS (registrikood 11234474).
3.3.Proffsistem OÜ nõusolekuid asendab käesolev kohtuotsus.
3.4.Ostuhinna 12 000 eurot tasumine Proffsistem OÜ-le toimub Narva notar Sergei Nikonovi juures
09.märtsil 2015 OÜ Ilstro Ehitus poolt hoiustatud rahasumma arvel. Ostuhind 12 000 eurot kuulub notar Sergei Nikonovi poolt Proffsistem OÜ-le välja maksmisele kohtuotsuse jõustumise järgselt 5 päeva jooksul pärast Proffsistem OÜ poolt notarile jõustunud kohtuotsuse ja pangaarve rekvisiitide esitamist.
3.5.Hageja menetluskuludest maakohtus 50 % jätta Proffsistem OÜ kanda.
3.6.Määrata OÜ ILSTRO EHITUS menetluskulude suuruseks maakohtus 1579 (üks tuhat viissada seitsekümmend üheksa) eurot 60 senti, sh tasutud riigilõiv 550 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1029, 60 eurot.

Menetluskulude jaotus

3.7.Välja mõista Proffsistem OÜ-lt OÜ ILSTRO EHITUS kasuks 50 % hageja menetluskuludest, s.o 789 (seitsesada kaheksakümmend üheksa) eurot 80 senti. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kätte toimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.OÜ Ilstro Ehitus (hageja) esitas 10. veebruaril 2014. a hagi Joint Investments OÜ (kostja I) ja Proffsistem OÜ (kostja II) vastu kinnistusraamatu kande kustutamise kohustuste ja uue kande tegemiseks nõusoleku andmise kohustuste olemasolu tuvastamiseks ning nõusolekute asendamiseks kohtuotsusega. Hagiavalduse kohaselt müüs Joint Invenstments OÜ 22. oktoobril 2013. a XXX/XXX mõttelise osa kinnistust aadressil XXXXX (registriosa nr XXXX) 12 000 euro eest Proffsistem OÜ-le. Hageja on kinnistu kaasomanik ja tegi AÕS § 73 lg 2 alusel ostueesõiguse teostamiseks 10. detsembril 2013. a avalduse Joint Investments OÜ-le. Hageja on hoiustanud notar Sirje Ormani deposiitkontol ostuhinna 12 000 eurot. Kostja II teatas 16. detsembril 2013 hagejale, et ta on valmis andma nõusoleku kinnistusraamatu kande parandamiseks üksnes juhul, kui ta saab hüvitise kinnistul olevale hoonele tehtud kulutuste eest, misjärel hageja pöördus hagiga kohtusse.
2.Joint Investments OÜ võttis OÜ Ilstro Ehitus hagi õigeks. Maakohus rahuldas 03. juuli 2014. a osaotsusega OÜ Ilstro Ehitus hagi Joint Investments OÜ vastu ning jättis hageja menetluskuludest 50 % Joint Investments OÜ kanda. Osaotsus jõustus 12. augustil 2014 edasi kaebamata.
3.Proffsistem OÜ leidis vastuses hagiavaldusele, et kuivõrd hageja on ostueesõiguse teostamise avalduse esitanud, on tal õigus nõuda kinnistusraamatu kande parandamist. Kostja II võib tugineda AÕS § 88 lg-le 1, mis sätestab, et valdaja võib nõuda tema poolt asjale tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, välja arvatud juhul, kui ta on valduse saanud omavoliga. Muude kulutuste hüvitamist võib valdaja nõuda vastavalt VÕS §-le 1042. Kostja II esitas 25. juunil 2014 vastuhagina kulutuste 55 165,62 eurot hüvitamise nõude (II kd lk 2). Viru Maakohus eraldas 03. juuli 2014. a määrusega Proffsistem OÜ vastuhagi OÜ Ilstro Ehitus vastu kinnisasjale tehtud kulutuste hüvitamise nõudes iseseisvasse menetlusse (II kd lk 84) ja seda menetletakse tsiviilasjana nr 2-14-54100.

MAAKOHTU LAHEND

4.Viru Maakohus rahuldas 16. detsembri 2014. a õigeksvõtul põhineva otsusega OÜ Ilstro Ehitus hagi Proffsistem OÜ vastu. Maakohus tuvastas, et Proffsistem OÜ-l on kohustus anda nõusolek kinnistu (registriosa nr XXXX, asukohaga XXXX) XXX/XXX mõttelise osa kande parandamiseks, mille kohaselt on kinnisasja XXX/XXX mõttelise osa omanik Proffsistem OÜ (registrikood 11911414) ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnisasja XXX/XXX mõttelise osa omanik

OÜ Ilstro Ehitus (registrikood 11234474). Proffsistem OÜ nõusolekuid asendab kohtuotsus. Maakohus määras hageja menetluskuludest poole Proffsistem OÜ kanda, määras OÜ Ilstro Ehitus menetluskulude suuruseks 1 579,60 eurot ning mõistis Proffsistem OÜ-lt OÜ Ilstro Ehitus kasuks välja 789,80 eurot. Maakohus tegi otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata ja leidis, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 440 lg-le 1. Kuivõrd Proffsistem OÜ võttis 31. juulil 2014. a kirjalikus vastuses hagiavaldusele hageja nõude õigeks (II kd tl 100), on hagi tõendatud Proffsistem OÜ õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud AÕS § 63, § 641, § 65, § 73 lg 2, § 257 lg 2 ja 3, KRS § 341 lg 2 p 3 ja lg 8 ja TsÜS § 68 lg 5 järgi. Kuivõrd maakohus jättis 03. juuli 2014. a osaotsusega hageja menetluskuludest 50 % kostja I - Joint Investments OÜ - kanda, tuleb teine poole hageja menetluskuludest jätta kostja II Proffsistem OÜ kanda. Maakohus luges põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks hageja õigusabi kulu 1 029,60 eurot (8,58 tundi tunnihinnaga 120 eurot) ning riigilõivud 550 eurot, millest Proffsistem OÜ kanda jääb 50 %, s.o 789,80 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Proffsistem OÜ esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus täielikult ja teha uus otsus, millega jätta OÜ Ilstro Ehitus hagi Proffsistem OÜ vastu rahuldamata ning menetluskulud OÜ Ilstro Ehitus kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt: 1) nõustus apellant kinnistusraamatu kande parandamisega vastustaja poolt esitatud ebaõigete andmete ja tõendite tõttu. Notar Sirje Orman avaldas 05. jaanuaril 2015 apellandile, et vastavalt vastustaja esindaja taotlusele kandis notar perioodil 13. jaanuar kuni 15. jaanuar 2014 kogu ostuhinna, mis oli kantud notari deposiiti, s.o 12 000 eurot, vastustajale tagasi. Seega ei ole tingimused ostueesõiguse teostamiseks täidetud; 2) võib ostja või ostja õigusjärglane AÕS § 2611 lg 1 kohaselt keelduda ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks nõusoleku andmisest ja kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tasutud ostuhind. Vastustajal on kohustus apellandile tema poolt kinnistu ostmisel tasutud ostuhind hüvitada, millist kohustust vastustaja täitnud ei ole. Koos apellatsioonkaebusega esitas apellant notar S. Ormani 05. jaanuari 2015. a vastuse päringule ning palub võtta see tsiviilasja materjalide juurde. 15. juuni 2015 seisukohas jäi apellant oma seisukohtade juurde. Apellant ei ole vastu kinnistusraamatu kande parandamisele, kuid soovib, et vastustaja hüvitaks lisaks müügihinnale apellandile ka tema poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused. Vastustaja ei ole täitnud oma kohustust müügihind apellandile hüvitada ja seega on tingimus ostueesõiguse teostamiseks täitmata.
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud apellandi kanda. Vastuse kohaselt: 1) on vastustaja jätkuvalt valmis tasuma müügihinna otse apellandile, kui müüja, kelle ees vastustajal on müügilepingust tulenev hinna tasumise kohustus, kinnitab, et sellise maksega on kohustus täidetud. Tänaseni sellist kinnitust ei ole, kuigi vastustaja on palunud see talle saata; 2) on apellandi tuginemine AÕS § 2611 lg-le 1 õige, kuid hilinenud, sest kõik väited ja vastuväited tulnuks esitada juba eelmenetluses ning hagi õigeksvõtmisel ei saa kohus vaidlust lahendada sisuliselt;

3) ei saa vastustaja maksta ilma müüja nõusolekuta/juhiseta müügihinda esialgsele ostjale, sest teadaolevalt tekib vastustajal ostueesõiguse teostamisel õigussuhe (müügileping) müüjaga, kelle ees tekib vastustajal kohustus tasuda müügihind. Vastustaja ei saa ilma müüja nõusolekuta raha apellandile maksta, sest siis asuks vastustaja rikkuma müügilepingut müüjaga. Vastustaja ei saa raha maksta ka müüjale, sest see ei välista olukorda, kus esialgne ostja keeldub AÕS §-le 2611 lg 1 alusel ikkagi nõusolekut andmast; 4) saab õigeksvõtul põhinevat otsust täiendada selliselt, et apellandi nõusolek loetakse antuks tingimusel, et otsuses nimetatud isik tasub apellandile 12 000 eurot. Vastustaja on nõus selle summa deponeerima kohtu arvele väljamaksmiseks apellandile otsuse jõustumisel. Vastustaja esitas 14. märtsil 2015 tsiviilasja materjalide juurde notariaalse raha hoiustamise avalduse, mille kohaselt palub vastustaja OÜ Ilstro Ehitus Narva notar Sergei Nikonovil hoiustada raha summas 12 000 eurot notarikontole. Nimetatud rahasumma hoiustatakse notarikontole müügihinna tasumise kohustuse täitmiseks, mis tekkis ostueesõiguse teostamisest 10. detsembril 2013 aadressil XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXX) XXX/XXX mõttelise osa müügi suhtes. Vastustaja palub hoiustatud summa maksta välja isikule, kelle õigus hoiustatud raha saada tuleneb kohtulahendist või notariaalselt tõestatud kokkuleppest Proffsistem OÜ ja Joint Investments OÜ vahel. 12. juuni 2015 seisukohas leidis vastustaja, et AÕS § 2611 ei ole ostueesõiguslast kohustav õigusnorm. Vastustaja võimaluse võtta hoiustatud summa notari deposiitkontolt igal ajal tagasi välistab VÕS § 121 lg 1.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsuse resolutsioon, millega maakohus tuvastas Proffsistem OÜ-l kohustuse anda nõusolek kinnistu (registriosa nr XXXX, asukohaga XXXXX) XXX/XXX mõttelise osa kande, mille kohaselt on kinnisasja XXX/XXX mõttelise osa omanik Proffsistem OÜ (registrikood 11911414), parandamiseks ja uue kande tegemiseks, mille kohaselt on kinnisasja XXX/XXX mõttelise osa omanik OÜ Ilstro Ehitus (registrikood 11234474) ning Proffsistem OÜ nõusolekuid asendab kohtuotsus, tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsust kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramisega ja reguleerib ostuhinna tasumist notari deposiitkontolt apellandile. Apellandi taotluse tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldamiseks puudub alus. Väljamõistetud menetluskulude jaotuse ja suuruse osas ei ole apellant kaebuses eraldi sisulisi vastuväiteid esitanud, mistõttu jätab ringkonnakohus ka selles osas maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja juurde poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid (notar S. Ormani vastus päringule, Ilstro Ehitus OÜ esindaja e-kirjad Joint Investments OÜ esindajale, 09. märtsi 2015 raha hoiustamise avaldus notar S. Nikonovi juures) ja arvestab nendega asja lahendamisel.
8.Hagi on esitatud kinnisasja kaasomaniku ostueesõiguse teostamiseks VÕS 244 lg 1, 2, AÕS § 73 lg 2 ja § 257 lg 3 alusel. Maakohus lahendas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, mis on tehtud ilma kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja II avaldas maakohtule 31. juuli 2014 menetlusdokumendis, et ta tunnistab hagi ja hagejal on õigus nõuda kinnistusraamatu kande parandamist (II kd lk 99-100). Samas esitas kostja II ka vastuhagiavalduse, mida ta soovis menetleda samas menetluses põhihagiga, kuna tegemist on seotud nõuetega.

Apellant ei loobunud hagi õigeksvõtu avaldusest ka pärast seda, kui maakohus oli eraldanud tema vastuhagi iseseisvasse menetlusse. Seetõttu oli maakohus õigustatud rahuldama hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega TsMS § 440 lg 1 ja § 444 lg 3 alusel kirjeldava ja põhjendava osata. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Samas ei nähtu kaebusest selgelt, milles väidetav materiaalõiguse ebaõige kohaldamine seisneb. Kaebuse põhistamisel tugineb apellant sellele, et ta võttis hagi õigeks seetõttu, et uskus hageja poolt avaldatut ostuhinna 12 000 eurot kandmise kohta notari deposiitarvele, kuid nimetatud asjaolu ei osutunud pärast maakohtu otsuse tegemist kontrollimisel tõeseks. Seega vaidlustas apellant maakohtu otsuse üksnes seetõttu, et talle teada olevad asjaolud ostuhinna tasumise osas (ostuhinnale vastava rahasumma olemasolu notar S. Ormani deposiitkontol) olid muutunud. Tsiviilasjas nr 3-2-1-13-06 on Riigikohus avaldanud järgmist:“ Lähtudes AÕS § 2611 lg-st 1, võib ostja keelduda enda kinnistusraamatust omanikuna kustutamiseks nõusolekut andmast (kuigi sätte tekst räägib ebatäpselt ostueesõiguslase omanikuna kinnistusraamatusse kandmisest), kuni ostuhind on talle hüvitatud, st kui ostuhind on hüvitatud, on ostja kohustatud andma ostueesõiguslasele kande parandamiseks nõusoleku. Lähtudes TsÜS § 68 lg-st 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lgst 1, võib sellise tahteavalduse asendada kohtuotsusega. Kolleegiumi arvates saab TMS § 19 järgi lugeda kohtuotsusega ostja nõusoleku andnuks tingimuslikult, st juhul, kui talle tasutakse ostuhind. Kohus saab rakendada ostuhinna tasumise tingimust kinnistusraamatu kande parandamiseks nõusoleku andmise eeldusena vaid juhul, kui esialgne ostja seda menetluses soovib, st mitte omaalgatuslikult. Lähtudes TsMS § 445 lg-st 1, võib kohus esialgse ostja taotlusel määrata kindlaks ka otsuse täitmise tähtaja, st aja, mille kestel ostueesõiguslane võib nõuda sellise otsuse sundtäitmist TMS § 19 järgi. Seadus ei näe ette, et ostuhind peaks olema tasutud või hoiustatud kohtu deposiitkontol enne kohtumenetluse algust. Ostuhinna notari juures hoiustamine tuleb rahalise kohustuse täitmisena ja esialgse ostja vastuväidet välistavana kõne alla üksnes VÕS §-des 119-123 sätestatud eeldustel, st esmajoones juhul, kui esialgne ostja keeldub ostuhinda vastu võtmast. Kuni ostuhinna tasumiseni võib esialgne ostja samuti keelduda kinnisasja valduse väljaandmisest (AÕS § 2611).“ Ringkonnakohus leiab, et apellant on maakohtu menetluses sidunud oma nõusoleku andmise (hagi õigeksvõtu) ostuhinna tasumisega (vt II kd lk 100 alt teine lõik). Maakohus jättis tähelepanuta, et apellant tegi avalduse hagi õigeksvõtuks teadmisega, et hageja tasub talle samal ajal kinnistusraamatu kande muutmisega ostuhinna 12 000 eurot, mis oli hagiavalduses avaldatu kohaselt hoiustatud notari deposiitarvel. AÕS 2611 lg 1 kohaselt võib ostja keelduda ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatuse kandmiseks nõusoleku andmisest ja kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tasutud ostuhind. Seega pidi maakohus otsuse resolutsiooniga lahendama ka küsimuse, kuidas ja millal muutub apellandi jaoks kättesaadavaks ostusumma, mis oli tema jaoks hoiustatud notari deposiitkontol. Nimetatud küsimuse lahendamine oli võimalik TsMS § 445 alusel, mis reguleerib otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist.

9.Maakohtul oli võimalik ostuhinna tasumise korraldamise osas eelmenetluses ka poolte seisukohti täpsustada, tagamaks otsuse resolutsiooni selgus ja kõikehõlmavus. Maakohus seda ei teinud, millega on rikkunud TsMS §-s 392 lg 1 p-des 1-2 sätestatut. Nimetatud maakohtu poolne rikkumine on apellatsioonimenetluses kõrvaldatav. Apellatsioonimenetluses on vastustaja taotlenud ringkonnakohtult määrata isik ja pangaarve, kuhu kanda ostuhind 12000 eurot või alternatiivselt anda kohustuse täitmiseks kohtu deposiitarve rekvisiidid, millele vastustaja saab kanda ostuhinna välja maksmiseks õigustatud isikule. Ringkonnakohus käsitleb vastustaja taotlust TsMS § 445 järgse taotlusena kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsust ostuhinna tasumise osas. Notaril tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisel ostuhind 12000 eurot apellandi poolt nimetatud pangaarvele 5 päeva jooksul apellandi poolt käesoleva kohtuotsuse ja pangaarve rekvisiitide notarile esitamisest.
10.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus täiendavalt, et AÕS § 2611 lg 1 ei anna apellandile kui esialgsele ostjale kinnistusraamatu kande parandamiseks vajaliku nõusoleku andmisest ja kinnistu välja andmisest keeldumise õigust seoses muude ostja nõuetega ostueesõigusega isiku vastu kui ostuhinna tagastamise nõue, eelkõige ei kohaldu see säte apellandi kui esialgse ostja kulutuste hüvitamise nõuete puhul. Põhjendamatu on ka vastustaja keskne väide, mille kohaselt ei saa vastustaja ilma müüja nõusolekuta raha apellandile maksta, sest siis satuks vastustaja rikkuma müügilepingut müüjaga. AÕS § 261 1 – § 2613 sisalduva regulatsiooni eesmärk laiemalt ongi reguleerida ostueesõiguse teostamise korral kinnistu omaniku, ostja ja ostueesõigusega isiku vahelisi võlaõiguslikke suhteid olukorras, kus kinnistu omanik on ostueesõigusega koormatud kinnistu omandiõiguse üle andnud ostjale. Nimetatud norm peab tagama, et ostueesõigusega koormatud kinnisasja eest maksmisele kuuluva ostuhinna osas oleks koormatud kinnistu omaniku, ostja ja ostueesõigusega isiku vahelised suhted ja kohustused võimalik reguleerida ühe makse kaudu: kui ostja ei ole ostueesõiguse teostamise ajaks ostuhinda tasunud, peab ostueesõigusega isik tema poolt ostueesõiguse teostamise tõttu tasumisele kuuluva ostuhinna tasuma kinnistu omanikule (müüjale). Kui ostja on ostuhinna tasunud, siis peab ostueesõigusega isik selle maksma ostjale. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et apellant ostjana on müüjale ostuhinna tasunud. Seega kohaldub AÕS § 2612, mille kohaselt kui ostueesõigusega isikul tuleb vastavalt AÕS §-le 2611 tasuda ostuhind ostjale, vabaneb ta kohustusest tasuda ostuhind müüjale (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-13-06).
11.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleks TsMS § 171 lg 1 kohaselt jätta kõik menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda. Arvestades asjaoluga, et apellant esitas kaebuse seetõttu, et kohtuotsuse tegemise ajaks oli vastustaja poolt notari deposiitarvele tasutud ostuhind vastustajale tagasi kantud, peab ringkonnakohus võimalikuks juhinduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 162 lg-s 4 sätestatust ja jätab menetluskulud poolte endi kanda, kuna vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus on tehtud, oleks tema suhtes ebaõiglane. Maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus on selliselt ka toiminud. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramiseks.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.