Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
15. jaanuar 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-14-7033
Tsiviilasi
OÜ Ilstro Ehitus hagi Proffsistem OÜ vastu kinnistul asukohaga Järveküla tee 12 Kohtla-Järve remondi- ja ehitustööde tegemise õiguse puudumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 2. oktoobri 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Proffsistem OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Proffsistem OÜ (registrikood 11911414), esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas Vastustaja (hageja): OÜ Ilstro Ehitus (registrikood 11234474), esindaja vandeadvokaat Andres Vinkel
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 2. oktoobri 2015 otsus.
2.Jätta läbi vaatamata OÜ Ilstro Ehitus hagi Proffsistem OÜ vastu kinnistul asukohaga Järveküla tee 12 Kohtla-Järve remondi- ja ehitustööde tegemise õiguse puudumise tuvastamiseks.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Ilstro Ehitus kanda.
5.Määrata kindlaks Proffsistem OÜ menetluskulude rahaline suurus ning välja mõista OÜ-lt Ilstro Ehitus Proffsistem OÜ kasuks menetluskulud summas 1337,50 eurot.
6.Välja mõista OÜ-lt Ilstro Ehitus Proffsistem OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (1337,50 eurolt) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Ilstro Ehitus (hageja) esitas 14. veebruaril 2014 Viru Maakohtule hagi Proffsistem OÜ (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et kostjal puudub alates 22. oktoobrist 2013 kinnistul asukohaga Järveküla tee 12 Kohtla-Järve, remondi- ja ehitustööde teostamise õigus. Hagiavalduses märgitu kohaselt on hageja vaidlusaluse kinnistu kaasomanik. Teine kaasomanik võõrandas 22. oktoobril 2013 oma mõttelise osa kaasomandist kostjale ning kostja kanti omanikuna kinnistusraamatusse. Hagejat müügilepingust ei teavitatud. Hageja esitas
10.detsembril 2013 ostueesõiguse teostamise avalduse. Kostja keeldus nõusoleku andmisest kinnistusraamatu kande parandamiseks. Kostja teostas kinnistul remonditöid ning pärast ostueesõiguse teostamisest teadasaamist ehitustegevus intensiivistus. Hagejal on müügilepingust tulenevalt õigus saada kinnistu sellisena, nagu see oli müügilepingu sõlmimise ajal. Kostja kahjustab hageja vara. Kohtuotsus saab olla aluseks järgneva kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Hageja nõude aluseks on VÕS § 1055 lg 1 ning § 1045 lg 1 p-d 5 ja 8.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja arvates tuleks hagi jätta läbi vaatamata, sest hageja ei taotle õigussuhte tuvastamist. Lisaks sellele puudub hagejal õiguslik huvi tuvastusnõude esitamiseks. Samuti on hagi tõendamata, vastuoluline ning alusetu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 2. oktoobri 2015 otsusega hagi, tuvastas, et kostjal puudub alates
22.oktoobrist 2013 kinnistul, asukohaga Järveküla tee 12 Kohtla-Järve, remondi ja ehitustööde tegemise õigus, jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja
menetluskulud summas 2328,90 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu põhjenduste kohaselt on käesolevas asjas tegemist AÕS § 73 lg-st 2, §-st 80 ja VÕS § 1055 lg-st 1 tuleneva omandi kaitse ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudega. Vaidlustamata asjaoluga, et kostja on juba kinnistul ehitus- ja remonditöid teinud, võidi luua oht hagejale varalise kahju tekkimiseks. 22. oktoobril 2013 sõlmiti notari juures kinnisasja müügi- ning asjaõigusleping ja hiljemalt sel kuupäeval sai kostja teada hageja ostueesõiguse teostamise õigusest. Kohtul puudub vajadus tuvastada, kas kostja poolt tehtud kulutusi võib lugeda kinnistul olevate ehitiste säilitamiseks vajalikeks põhjendatud kulutusteks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Proffsistem OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 2. oktoobri 2015 otsuse tühistamist ja hagi läbivaatamata jätmist. Alternatiivselt taotles apellant vaidlustatud otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus segamini ajanud kulutuste hüvitamise kohustuse olemasolu ja kulutuste tegemise lubatavuse tuvastamise nõude. Hageja ainsaks huviks saanuks olla kostja võimaliku kahju hüvitamise nõude alusetuse tuvastamine. Hageja poolt esitatud hagiga pole võimalik taotletavat eesmärki (kahjunõude välistamist) saavutada; 2) ei viidanud maakohus otsuses arusaadavalt, millisel õiguslikul alusel on hagi esitamine lubatav ning hagi rahuldamine võimalik; 3) ei ole kostja kahju tekitanud või kahju tekitamise ohu loonud. Kostja on teinud hoone säilimiseks vajalikke kulutusi temale kuulunud kinnisasjale.
5.OÜ Ilstro Ehitus vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellatsioonkaebuse väited põhjendatud, sest apellant ei ole kunagi kinnistu omanikuks saanud; 2) ei ole apellatsioonkaebuse väited hagi lubamatusest õiged; 3) ei ole kulutused ja/või nende vajalikkus käesoleva vaidluse esemeks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 2. oktoobri 2015 otsus tuleb tühistada ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7.Käesolevas tsiviilasjas palus hageja tuvastada, et kostjal puudub alates 22. oktoobrist 2013 kinnistul, asukohaga Järveküla tee 12 Kohtla-Järve, remondi- ja ehitustööde tegemise õigus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kohtud menetlenud ka OÜ Ilstro Ehitus hagi Proffsistem OÜ vastu kinnistusraamatu kande kustutamise kohustuse ja uue kande tegemiseks nõusoleku andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks ning nõusolekute asendamiseks kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-14-6311, Tartu Ringkonnakohtu 3. juuli 2015 otsus jõustus 7. augustil 2015). Samuti on Viru Maakohtu menetluses Proffsistem OÜ hagi OÜ Ilstro Ehitus vastu kulutuste hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-14-54100).
8.TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tuvastushagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta hagiga saavutada soovib (Riigikohtu 15. mai 2013 määrus nr 3-2-1-55-13, p 13). Kui hageja ei suuda oma õiguslikku huvi põhjendada, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata (TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel) või juba menetlusse võetud hagi jätta läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel). Materiaalõiguslike nõuete kaotamise vältimiseks ja samuti menetluskulude kokkuhoidmiseks on hagejal reeglina mõistlik tuvastusnõuete esitamisele eelistada sooritusnõuete esitamist (Riigikohtu 12. oktoobri 2006 otsus nr 3-2-1-84-06, p 16). Esmalt märgib ringkonnakohus, et hagiavalduses ei ole hageja välja toonud ühtegi õigussuhet, mille olemasolu või puudumist ta tuvastada soovib. Hageja palus tuvastada, et kostja puudub remondi- ja ehitustööde tegemise õigus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist õigussuhte olemasolu või selle puudumise tuvastamise nõudega. Lisaks sellele puudub hagejal ka õiguslik huvi. Hagiavaldusest nähtuvalt soovis hageja saada kinnistut sellisena, nagu see oli müügilepingu sõlmimise ajal 22. oktoobril 2013, st ilma kostja poolt teostatud remondi- ja ehitustöödeta. Ringkonnakohtu arvates oli hagejal võimalik oma eesmärki saavutada tsiviilasja nr 2-14-6311 raames, esitades selleks hagi tagamise avalduse. Olukorras, kus hageja eesmärki oli võimalik saavutada hagi tagamise kaudu, tähendas iseseisva tuvastusnõude esitamine kohtusüsteemi tarbetut koormamist. Hagiavaldusest nähtuvalt väljendus hageja õiguslik huvi ka võimalikus kahju hüvitamise nõudes. Kui hageja leidis, et kostja on oma tegevusega tekitanud talle kahju, oleks ta pidanud esitama kahju hüvitamise hagi. Sellise hagi rahuldamiseks oleks maakohus pidanud muuhulgas kontrollima, kas kostjal oli remondi- ning ehitustööde tegemise õigus.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et tuvastushagi rahuldamiseks puudus õiguslik alus. Maakohus on ebaõigesti hagi rahuldanud, viidates AÕS § 73 lg-le 2, § 80 lg-tele 1 ja 2 ning VÕS § 1055 lg-le 1. Kinnistusraamatust nähtuvalt oli kostja kinnistu mõttelise osa omanikuks kuni 13. oktoobrini 2015, kui omanikuna kanti sisse hageja (s.t ka maakohtu otsuse tegemise ajal). Järelikult pole kostja hageja omandit rikkunud. Ringkonnakohus märgib, et omanikule ei saa mõistlikult keelata kõikide remondi- ja ehitustööde tegemist (sh nende remondi- ja ehitustööde tegemist, mis on vajalikud kinnistu säilitamiseks).
10.TsMS § 657 lg 3 kohaselt, kui esimese astme kohus tegi otsuse, kuigi oleks pidanud jätma hagi läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse määrusega, millega ühtlasi jätab hagi läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huve kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 2. oktoobri 2015 otsuse ning jätab hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
11.TsMS § 168 lg 2 ja § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus OÜ Ilstro Ehitus kanda. Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt palub kostja määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista hagejalt välja menetluskulud kokku summas 1858 eurot (menetluskulud maakohtus summas 648 eurot + menetluskulud ringkonnakohtus summas 1210 eurot). Hageja on kostja menetluskulude nimekirjadele osaliselt vastu vaielnud. Kostja lepingulise esindaja tunnitasuks on arvetel märgitud 135 eurot ja 140 eurot (ilma käibemaksuta). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise
esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 14). Arvestades seda, et vandeadvokaatide tunnitasud jäävad vahemikku 130-150 eurot (ilma käibemaksuta), on kostja lepingulise esindaja tunnitasu ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ning vajalik. Kuigi maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotleb kostja menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, ei ole kostja TsMS § 174 lg-s 10 sätestatud kinnitust andnud ning seetõttu tuleb kostja menetluskulud hagejalt välja mõista ilma käibemaksuta. Menetluskuluks ei ole esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu (Riigikohtu 12. juuni 2013 määrus nr 3-2-1-64-13), mistõttu ei ole põhjendatud kostja 25. septembri 2015 menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 1,5 tundi (sõit Rakvere-Jõhvi-Rakvere). Kohtuistungi protokollist (tl 123-124) nähtuvalt algas istung kl 14.00 ning lõppes kl 14.40, seega on kohtuistungil esindamise ajakulu 30 minutit vajalik ning põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ka istungiks ettevalmistamise ajakulu 2 h. Eeltoodust tulenevalt moodustavad kostja menetluskulud maakohtus kokku 337,50 eurot (s.o 2,5 tundi x 135 eurot/tund). Apellatsioonkaebuse esitamisel on kostja tasunud riigilõivu summas 300 eurot (tl 150), mis tuleb hagejalt välja mõista. Apellatsioonkaebuse (tl 146-148) mahtu ning keerukust arvestades on ajakulu 4 tundi ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Kostja 21. detsembri 2015 menetlusdokument sisaldab ka menetluskulude nimekirja, mis ei ole põhjendatud ja vajalik menetluskulud TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 11. novembri 2014 määrus nr 3-2-1-77-14, p 12). Nimetatud menetlusdokumendis korratakse apellatsioonkaebuse väiteid, mistõttu loeb ringkonnakohus selle koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tunni. Eeltoodust tulenevalt moodustavad kostja menetluskulud ringkonnakohtus kokku 1000 eurot (riigilõiv 300 eurot + 5 tundi x 140 eurot/tund). Ringkonnakohus määrab Proffsistem OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ning mõistab OÜ-lt Ilstro Ehitus Proffsistem OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1337,50 eurot. Vastavalt esitatud taotlusele mõistab ringkonnakohus OÜ-lt Ilstro Ehitus Proffsistem OÜ kasuks välja viivise menetluskuludelt (1337,50 eurolt) alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.