Ele Liiv (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Indrek Soots
Tsiviilasi
Skuba Eesti OÜ hagi Tempotrans OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.07.2015, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.01.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Skuba Eesti OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3144,29 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Skuba Eesti OÜ (registrikood 10715390), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode Kostja Tempotrans OÜ (registrikood 12371664), seaduslik esindaja A A
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 19.01.2015 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Esimeses ja teises kohtuastmes kantud menetluskulud jätta Skuba Eesti OÜ kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.16.05.2014 esitas Skuba Eesti OÜ (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse Tempotrans OÜ (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 2502,09 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 438,28 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas nr 2-11-56548 OÜ-lt Testoris hageja kasuks välja mõistetud 2502,09 eurot ning viivised. OÜ Testoris jättis kohtuotsuse täitmata ning 07.10.2013 kustutati ettevõte äriregistrist. Kostja on OÜ Testoris (kustutatud) õigusjärglane. OÜ Testoris (kustutatud) on Tempotrans OÜ-le üle läinud järgnevatel asjaoludel: 1) Kostja juhatuse liige A A oli 26.01.2000 kuni 17.01.2013 OÜ Testoris (kustutatud) juhatuse liige ning 16.11.2011 kuni 07.10.2013 OÜ Testoris (kustutatud) ainuosanik. A A on kostja juhatuse liige ja ainuosanik alates selle asutamisest. 2) Kostja tegutseb samas tegevusvaldkonnas (autoveod), milles tegutses OÜ Testoris (kustutatud). 3) Kostja kasutab samu sõidukeid ja haagiseid, mida kasutas teenuste osutamiseks OÜ Testoris (kustutatud): DAF FT XF 95.430, registreerimismärk XXXXXX, Scmitz SKO24L-13.4 FP45, registreerimismärk XXXXX. Vastavalt äriregistrile on Tempotrans OÜ esmakanne tehtud 01.11.2012 ning viidatud sõidukid on kostjale üle läinud 23.11.2012. 4) Kostjale on üle läinud OÜ Testoris (kustutatud) kontaktid. 5) Osaühing TESTORIS (kustutatud) on andnud üle kontaktvahendid ja tegutsemiskoha kasutusõiguse Tempotrans OÜ-le (nt e-posti aadress XXXXX, tegutsemiskoht: XXXXXXX, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond, 75501). Eeltoodust tulenevalt on OÜ Testoris (kustutatud) kohustus hageja ees läinud üle kostjale. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hagejal oli võimalus nõuda võlgnevus sisse OÜ-lt Testoris (kustutatud), mistõttu ei saa hageja pöörata nõuet kolmanda isiku vastu. Tempotrans OÜ ei ole OÜ Testoris (kustutatud) õigusjärglane. Tulenevalt ettevõtlusvabadusest on kostja seaduslikul esindajal õigus asutada uusi ettevõtteid. Ettevõtte ülemineku tingimused ei ole täidetud: 1) Tempotrans OÜ-le ei ole üle antud OÜ Testoris (kustutatud) varasid kogumina (Tempotrans OÜ ostis OÜ-lt Testoris (kustutatud) sadulauto DAF FX95.430 SSC ja külmikpoolhaagise Schmitz turuhinnaga ning muu vara on müüdud kolmandatele isikutele); 2) Tempotrans OÜ-le ei ole üle läinud OÜ-le Testoris (kustutatud) kuulunud siduvaid lepinguid (eelkõige maanteveondusega seotud kliendilepinguid, hankijasuhete jätkumist kindlustavaid lepinguid ja muid õigusi); 3) Tempotrans OÜ-le ei ole üle läinud OÜ Testoris (kustutatud) lepingulisi töötajaid; 4) Tempotrans OÜ ei kasuta OÜ Testoris (kustutatud) kontaktandmeid (XXXXXXX on kostja seadusliku esindaja isiklik e-posti aadress, asukoht XXXXXXX, Saku alevik, Saku vald, Harju maakond, 75501 on kostja seadusliku esindaja elukoht; kostja e-posti aadress on XXXXXXX ning OÜ Testoris (kustutatud) aadressiks oli XXXXXX). Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2(6)
Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude suhtes:
1.06.07.2012 Harju Maakohtu ning 24.10.2012 Tallinna Ringkonnakohtu otsuste alusel tsiviilasjas nr 2-11-56548 mõisteti OÜ-lt Testoris (kustutatud) Skuba Eesti OÜ kasuks välja 2502,09 eurot ning viivis seaduses sätestatud määras alates 23.02.2012 kuni põhinõude tasumiseni. Vastavad kohtuotsused jõustusid 24.11.2012. OÜ Testoris (kustutatud) jättis kohtuotsuse täitmata.
2.OÜ Testoris (kustutatud) lõpetamisotsus võeti vastu 15.01.2013 ja osaühing kustutati äriregistrist 07.10.2013.
3.A A oli 26.01.2000 kuni 17.01.2013 OÜ Testoris (kustutatud) juhatuse liige.
4.16.11.2011 kuni 07.10.2013 oli A A OÜ Testoris (kustutatud) ainuosanik.
5.A A on 01.11.2012 asutatud Tempotrans OÜ juhatuse liige ja ainuosanik alates selle asutamisest.
6.Tempotrans OÜ tegutseb samas tegevusvaldkonnas (kaubavedu maanteel) OÜ-ga Testoris (kustutatud).
7.OÜ Testoris (kustutatud) võõrandas 2011. aastast alates oma põhivarasid. Tempotrans OÜ ostis 23.11.2012 aastal OÜ-ga Testoris (kustutatud) sõlmitud kahe müügilepingu alusel OÜ-lt Testoris (kustutatud) sadulauto DAF FX95.430 SSC ja külmikpoolhaagise Schmitz turuhinnaga. OÜ Testoris (kustutatud) müüs enne Tempotrans OÜ-ga müügitehinguid 21.11.2012 kolmandale isikule ja ühele võlausaldajale veoauto Scania P124 LB4X2NA (v.l.a 1998, reg nr XXXXXXX) ning haagise Kässbohrer APT-011 (v.l.a 1998, reg nr XXXXX) ja haagise ostja puhul ei olnud tegemist kostja või selle seadusliku esindajaga. OÜ-le Testoris (kustutatud) kuulus perioodil 01.01.2011 kuni likvideerimiseni veel sõidukeid: SCANIA P94, v.l.a 1999, reg nr XXXXX (võõrandatud 24.09.2011 OÜ Testoris (kustutatud) juhatuse liikmele K L ile), SUZUKI Grand Vitara, v.l.a 2003, reg nr XXXXX (võõrandatud 24.09.2011 OÜ Testoris juhatuse liikmele K L ile), SUZUKI Grand Vitara, v.l.a 2003, reg nr XXXXXXX (võõrandatud kolmandale isikule).
8.Enne kostja asutamist lahkus 31.10.2012 omal soovil OÜ-st Testoris (kustutatud) töölepingu alusel alates 01.05.2012 autojuhina töötanud ettevõtte ainuke töötaja, mistõttu ettevõttesse ei jäänud ühtegi töölepingulist töötajat. Nimetatud töötaja ei läinud kostja juurde üle. Kuivõrd tsiviilasjas puudub vaidlus hageja nõude aluse ja kujunemise osas OÜ Testoris (kustutatud) vastu, siis peab kohus tuvastama, kas OÜ Testoris (kustutatud) kohustused on üle läinud Tempotrans OÜ-le. Ettevõte läheb VÕS § 180 lg 1 järgi üle, kui ettevõtte üleandja ja omandaja sõlmivad selle kohta võlaõigusliku lepingu. VÕS § 182 lg 1esimeses lauses täpsustatakse, et ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Vastavalt VÕS § 183 lg-le 1 enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Ettevõtte ülemineku majanduslikku sisu silmas pidades võib öelda, et ülemineku hindamisel on arvestatavateks kriteeriumideks: ettevõtte tüüp (omab tähendust majandusüksuse identiteedi määramisel); materiaalsete vahendite üleminek; immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; kliendija hankijasuhete jätkuvus; üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine. Ettevõtte ülemineku hindamisel tuleb eelnimetatud kriteeriume hinnata kogumina, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-182-10, p-d 12 ja 13). Vaidlustamata asjaoludest ja esitatud tõenditest nähtub, et OÜ Testoris (kustutatud) ja Tempotrans OÜ tegutsesid samal tegevusalal ja neil oli sama ainuosanik ning juhatuse liige A A . Tõendatud ja
3(6)
vaidlustamata on ka see, et osa materiaalsest varast on OÜ Testoris (kustutatud) müünud Tempotrans OÜ-le, kuid hageja väljatoodud asjaoludest ja esitatud tõenditest ei nähtu OÜ Testoris (kustutatud) kogumina üleminek Tempotrans OÜ-le. Hageja ei ole tõendanud OÜ Testoris (kustutatud) kliendi- ja hankijasuhete jätkumist Tempotrans OÜ-s, personali üleminekut Tempotrans OÜ-le ega seda, et Tempotrans OÜ kasutas oma tegevuses OÜ-lt Testoris (kustutatud) saadud kontakte, teadmisi ja muud immateriaalset vara. Kostja on Maanteameti vastuskirjaga (tl 117) ümber lükanud ka hageja väite materiaalse vara kogumina ülemineku kohta Tempotrans OÜ-le. Vastuskirjast nähtub, et OÜ-le Testoris (kustutatud) 01.01.2011 – 26.11.2014 kuulunud vara hulk oli märkimisväärselt suurem sellest, mille Tempotrans OÜ OÜ-lt Testoris (kustutatud) võõrandas. Lisaks sellele, et kostja ei võtnud üle algse võlgniku vara kogumina, ei võtnud kostja üle võlgniku organisatsiooni, immateriaalset vara ega kliendisuhteid. Osaühingu osanikud tegutsevad piiratud ärilise vastutuse põhimõtte alusel ja ühe ettevõtte ebaõnnestumisel võivad osanikud luua uue ettevõtte. Üksnes vana ettevõtte tegevuse lõpetamine ja uue alustamine ei tähenda automaatselt ettevõtte üleminekut, vaid esinema peavad ka ülemineku sisulised tunnused. Hinnates esitatud asjaolusid kogumis ei ole kostja üle võtnud algse võlgniku ettevõtet VÕS § 180 lg 1 tähenduses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Asjas tuleb § 174 lg 2 kohaselt määrata kindlaks üksnes menetluskulude jaotus. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
4.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Maakohus kohaldas ebaõigesti ettevõtte ülemineku kohta sätestatut. Kohus on olulise kaalu andnud sellele, et hageja ei ole tõendanud, et kostjale on üle läinud OÜ-le Testoris (kustutatud) kuulunud siduvaid lepinguid, samuti ei ole kostja üle võtnud OÜ Testoris (kustutatud) organisatsiooni ega vara tervikuna. Asjas on tuvastatud, et OÜ Testoris (kustutatud) ettevõte koosnes peaasjalikult kolmest veoautost ja kahest sõiduautost. Ettevõtte põhitegevuseks olid neist vajalikud kolm veoautot, millest üks müüdi OÜ Testoris (kustutatud) juhatuse liikmele K L ile, teine (koos haagisega) kolmandale isikule ja kolmas kostjale. Maakohtu järeldus, et asjas kogutud tõenditest ei nähtu OÜ Testoris (kustutatud) vara kogumina üleminek kostjale, ei ole asjakohane. Oluline on hinnata üleantu osakaalu varas, mida ettevõte vajas oma igapäevases majandustegevuses. Sellest on kostjale üle läinud kolmandik, mis moodustab varast olulise osa. Ainuüksi asjaolu, et üleandja ei ole kogu ettevõtte vara üle andnud, ei ole aluseks ettevõtte ülemineku täielikult välistamiseks, vaid tuleb hinnata ja kaaluda ka muid asjaolusid, mis ettevõtte üleminekule viitavad. Infoühiskonnas omab immateriaalne vara materiaalsega võrreldes üha suuremat kaalu. Ettevõttesse ei pruugi sisuliselt materiaalset vara kuuluda, seda saab üürida, rentida või muul alusel ise omamata kasutada. Küll on aga otsustava tähendusega teave ja suhted, mida omavad ning kannavad ettevõttes tegutsevad füüsilised isikud. OÜ-l Testoris (kustutatud) oli üks töötaja, seega puudus sisuliselt organisatsioon selle tavamõistes. Seega polnud organisatsiooni ülemineku tõendamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt oli A A kui OÜ Testoris (kustutatud) juhatuse liikme roll ettevõtte majandustegevuse korraldamisel keskse tähtsusega. A A oli isik, kelle kaudu juriidiline isik tegutses. Ettevõtte kliendi- ja hankijasuhted olid lahutamatult seotud tema isikuga ja vaatamata sellele, et hagejal ei ole tõendina esitada kirjalikke kokkuleppeid kliendilepingute üleandmise kohta, on ilmne, et A A kasutab OÜ Tempotrans juhatuse liikmena samu kliendisuhteid, hankijaid ja ettevõtte igapäevases majandustegevuses keskset tähtsust omavat teavet, mida kasutas OÜ Testoris (kustutatud).
4(6)
Kostja väide, et OÜ Tempotrans on loonud samal tegevusalal tegutsedes täiesti uued ärisuhted, ei ole eluliselt usutav. Nii ostab OÜ Tempotrans ka käesoleval ajal kohese tasumise tingimusega hagejalt remonditeenust ja varuosi ehk hageja hankijasuhe OÜ-ga Testoris (kustutatud) on vastustajale üle läinud. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Apellatsioonkaebus toetub põhiliselt kolmele väitele, millele tuginedes hageja leiab, et OÜ Testoris (kustutatud) ettevõtte üleminek kostjale VÕS § 180 lg 1 mõistes on tõendatud. Hageja väitel tõendab ettevõtte üleminekut: kolmest OÜ-le Testoris (kustutatud) kuulunud veoautost ühe müümine kostjale; asjaolu, et kostja juhatuse liige A A oli ka OÜ Testoris (kustutatud) juhatuse liige; kuna kostja tegutseb OÜ-ga Testoris (kustutatud) samal tegevusalal, siis on ilmne, et kostja kasutab juhatuse liikme A A kaudu samu kliendisuhteid, hankijaid ja ettevõtte igapäevases majandustegevuses keskset tähtsust omavat teavet. Ringkonnakohus leiab, et hageja väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamiseks.
8.TsÜS § 661 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg 1 esimese lause järgi võib ettevõtte üleandja omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.
9.Seega eeldab ettevõtte üleminek teatud varakogumi (ettevõttega seotud asjad, õigused, kohustused, lepingud) kas täielikku või osalist üleminekut teisele isikule, kes jätkab tegevust samal tegevusalal sama varakogumi baasil. Ettevõtte üleminekust saab rääkida üksnes siis, kui üleantavat ettevõtet saab käsitada majandusüksusena, mis on võimeline tegutsema iseseisvalt. Kolmest OÜ-le Testoris (kustutatud) kuulunud veoautost ühe veoauto võõrandamine kostjale ei anna veel alust järelduseks, et tegemist on ettevõtte üleminekuga VÕS § 180 lg 1 mõistes ja seda isegi juhul, kui veoauto omandanud isik tegeleb ettevõtlusega samas tegevusvaldkonnas. Vastupidisel juhul oleks kasvõi ühe ettevõttega seotud asja võõrandamine samal tegevusalal tegutsevale isikule käsitatav ettevõtte üleminekuna. Eeltoodud järeldust ei muuda ka asjaolu, et veoauto võõrandamislepingu mõlema poole juhatuse liikmeks oli/on sama isik. Küll saaks aga teha järelduse ettevõtte üleminekust juhul, kui veoauto omandanud isikule läheksid lisaks veoautole üle ka üleandja ettevõttega seotud muud õigused, kohustused, lepingud, kliendisuhted jms sellisel viisil, et ettevõtte üleandja lõpetab oma tegevuse üleantud ettevõtte suhtes ja ettevõtte omandaja jätkab majandustegevust samade õiguste, kohustuste, lepingute ja kliendisuhete alusel. Käesoleval juhul on tuvastatav küll asjaolu, et OÜ Testoris (kustutatud) lõpetas oma tegevuse lühikese aja jooksul pärast seda, kui asutati kostja, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole tõendatud muude õiguste, kohustuste, lepingute ja kliendisuhete üleminek.
10.Hageja väide, et OÜ Testoris (kustutatud) kliendisuhete kasutamine kostja poolt on ilmne, kuna kostja juhatuse liige A A oli ka OÜ Testoris (kustutatud) juhatuse liige, ei ole põhjendatud. Kostja ei vaidle sellele vastu, et A A oli OÜ Testoris (kustutatud) juhatuse liige ja on nüüd ka kostja
5(6)
juhatuse liige, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud asjaolu piisavaks tõendiks, et kostja ka tegelikult OÜ-le Testoris (kustutatud) kuulunud õigusi ja kliendisuhteid oma majandustegevuses kasutab. Teistsuguseks järelduseks ei anna piisavat alust ka asjaolu, et A A oli ka OÜ Testoris (kustutatud) ainuosanik ja on käesoleval ajal kostja ainuosanik. Kostja väitel omandas ta OÜ Testoris (kustutatud) osaluse 16.11.2011 teiselt juhatuse liikmelt K L ilt, kes jäi edasi OÜ Testoris (kustutatud) juhatuse liikmeks. Asjas olevast äriregistri väljavõttest nähtub, et OÜ Testoris (kustutatud) juhatuse liikmeks oli kuni 01.11.2012 ka K L . Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et A A kui OÜ Testoris (kustutatud) juhatuse liikme roll oli ettevõtte majandustegevuse korraldamisel keskse tähendusega, ning seetõttu ei ole eelduslikult alust seostada OÜ Testoris (kustutatud) kogu majandustegevust ainult A A kui juhatuse liikme tegevusega ja hageja ei ole tõendatud vastupidist.
11.Apellandi väite, et kostja ostab käesoleval ajal kohese tasumise tingimusega apellandilt remonditeenust ja varuosi, jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna see on esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses ja apellant pole põhjendanud uue asjaolu esitamise lubatavust (TsMS § 652 lg 4).
12.Eeltoodud põhjendustel tuleb hageja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.