Võlaõigus › Töövõtulepingud

2 (8)

Eelnevalt oli hageja selgitanud kostjale, milles seisneb rike, palju võib maksta mootori remont, kui on purunenud mootori kolb ja kahjustatud mootoriplokk. Kõik arves märgitud tööd on teostatud hageja poolt. Juhul, kui kostja ei olnud rahul hageja poolt teostatud remondiga, pidi ta vastavalt VÕS § 644 lg 1 teatama sellest hagejale, nõudma töö parandamist või ümber tegemist. Kostja ei ole oma väited töö puuduste kohta tõendanud, sest neid ei fikseeritud hageja juuresolekul. T. K. arvamust ei saa lugeda ekspertarvamuseks, sest ta esindab Roopaauto OÜ-d, arvamust saab pidada konkurendi halvustamiseks. Kostja pöördus teise remondifirma poole pärast seda, kui hageja töökojas oli mootoririke tuvastatud ja seega täitis hageja tellimuse (VÕS § 635). Kostja vastus

3 (8)

Tegelikku mootoririkke põhjust kindlaks ei tehtud, esitati põhjendamatult kõrge remondi eelarve ning seega jättis töövõtja olulises osas kokkulepitud töö tegemata. Hageja oli hooldanud ja remontinud kostjale kuuluvat sõidukit juba aastaid ning pidi olema kursis selle tehnilise seisundi ja võimalike probleemidega. Arusaamatu on, kuidas hageja ei suutnud rikke põhjust pikema aja jooksul tuvastada ning püüdis seda kõrvaldada arusaamatute ja ilmselgelt põhjendamatute kulutuste tegemisega (filtrite vahetamine, purunenud kolviga mootoril õli vahetamine jms). Vaatamata kostja nõudmisele ei taastanud hageja sõiduki endist olukorda ning esitas kostjale arve, millel kajastusid tööd, mida tegelikult ei tehtud ning varuosad, mida ei paigaldatud. Hageja jättis töövõtulepinguga võetud kohustused olulises osas täitmata ning kostjal on õigus keelduda talle esitatud arve tasumisest. Autoteh OÜ poolt esitatud arvel näidatud töödest on tegelikult tehtud elektritööd maksumusega 200 eurot, samuti võimaldati kostjal kasutada asendusautot, mille eest kuuluks tasumisele 90 eurot, kostja hinnangul on tal õigus nimetatud nõuded tasaarvestada. 2.4 Kostja ei pidanud vajalikuks hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist, ta teavitas hagejat töö lepingu tingimustele mittevastavusest, hageja ei olnud nõus puudusi kõrvaldama, samuti ei olnud nõus taastama sõiduki endist olukorda, mistõttu oli auto kasutuskõlbmatu. Kostja pidi kasutama hagejale kuuluvat asendussõidukit 2 päeva (15 eurot päev). Teise töövõtja poolt tellitud mootori tarnimiseks kulunud aja jooksul pidi kostja rentima OÜ-lt River Rent teise sõiduki, kuna tema elukoht ning töö eeldab igapäevast auto kasutamist. Sellega kaasnesid täiendavad kulutused 360 euro ulatuses. Nimetatud kulutust ei oleks tekkinud kui hageja oleks täitnud töövõtulepingut kohaselt ning tuvastanud ja kõrvaldanud sõiduki mootori rikke. Hageja pidi ette nägema, et lepingu rikkumine toob kostjale kaasa lisakulutusi, samuti on hageja rikkunud lepingut vähemalt raske hooletuse tõttu. Kostja esitab käesolevaga hagejale tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestab hageja nõude 360 euro ulatuses (elektritööd ja asendussõiduki kasutamine 4 päeva jooksul) osaliselt oma nõudega (sõiduki rent) 360 euro ulatuses. Kohtu põhjendused 3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt so osas, milles kostja on hagi tunnistanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. 4.Hageja on hagiavalduses ja kostja vastuses hagiavaldusele kinnitanud asjaolu, et 21.07.2014 pöördus kostja hageja poole põhjusel, et temale kuuluva sõiduauto Š. O. , reg. nr 0. B. mootor töötab ebaühtlaselt. Hageja seaduslik esindaja A. O. ja kostja K. L. on vande all antud ütlustes kinnitanud, et kostja pöördus 18.07.2014 Autoteh OÜ-sse põhjusel, et auto mootor töötab halvasti. K. L. on ütlustes selgitanud, et 18.07.2014 lisati kütuse lisandit selgitusega, et tegemist võib olla ebakvaliteetse kütusega, 21.07.2015 pöördus uuesti Autoteh OÜ-sse sooviga, et tuvastataks, mis autol viga on. A. O. on vande all antud ütlustes kinnitanud, et remonti alustati samal päeval, mootori ebaühtlase töö põhjuseid võib olla mitmeid n. elektrisüsteem, kütuse süsteem jne. Lepingu sisu osas on hageja avaldanud, et kostja sooviks oli sõiduki mootoril vea tuvastamine ja selle kõrvaldamine so sõiduki mootori remontimine, kostja on kirjalikus vastuses märkinud, et sõiduki mootor töötas ebaühtlaselt ja ta soovis hagejalt selle probleemi väljaselgitamist ja kõrvaldamist. Eeltoodust järeldab kohus, et pooltevahelisele õigussuhtele tuleb kohaldada töövõtulepingu sätteid. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida muuhulgas ka suuliselt.

4 (8)

VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Viidatud sätte lg 4 järgi tarbijatööleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Autoteh OÜ tegeleb teenuse osutamisega so sõidukite remondiga. Seega tuleb pooltevahelist suulist lepingut hinnata kui tarbijatöövõtulepingut. 5.Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas hageja täitis tarbijatöövõtulepingust tuleneva kohustuse ja kas kostjal on tasu maksmise kohustus. Hageja on kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades ja seadusliku esindaja vande all antud ütlustes asunud seisukohale, et kostjale kuuluva sõiduki mootoririke avastati teisel korral pärast mootori täielikku lahtivõtmist, sellest teatati kostjale ning selgitati, et remont läheb maksma 2500 -3000 eurot, hageja auto mootori remonti teha ei saanud, sest kostja viis auto hageja juurest ära. Esimesel mootori osalisel lahtivõtmisel viga ei avastatud, mootor küll töötas, kuid mitte korrektselt. Tunnistaja H. U. ́i (hageja juures töötav isik) ütluste kohaselt oli tema ülesandeks leida viga kostjale kuuluvas auto mootoris, esimesel korral mootorit täies ulatuses lahti ei võetud, tehti küll vajalikud tööd, kuid viga ei tuvastatud, teisel korral mootori lahtivõtmisel ei osalenud. Kostja on vande all ütlustes selgitanud, et hageja ei suutnud viga tuvastada, võttis mootori lahti, ei seadnud sõidukit uuesti sõidukorda, esimesest mootori lahtivõtmisest ja remondist ei tea midagi, viis sõiduki puksiiri abi kasutades teise remondifirma juurde, kes tuvastas vea ja tegi ettepaneku mootori vahetuseks. Tunnistaja T. K. (R. A. OÜ tööline) ütluste kohaselt pöördus kostja tema poole sooviga auto üle vaadata, auto oli sellel ajal Pikal tänaval R. R. juures remonti ootamas, Škoda mootor oli lahti võetud, mootorist rohkem oli pagasiruumis kui kapoti all, kostja näitas hagejalt remondi eest saadud arvet, jõudis järeldusele, et kõiki arves nimetatud osasid ei ole tegelikult vahetatud, mootoril oli kolb purunenud ja rikkunud ära hülsi pinna mootori silindril, kui mootor on lahti võetud, kulub sellise vea tuvastamiseks umbes minut aega, kui mootor on lahti võetud, siis enne mootorit kokku ei panda kui vaadatakse üle ka silindri pinnad. Selliste rikete juures ja arvestades sõiduki vanust, varuosade hinda, oleks mõistlik mootori vahetus. Eeltoodust tõenditest järeldab kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud suulise tarbijatöövõtulepingu sisuks oli tuvastada sõiduki mootoril olev rike ning see kõrvaldada. 6.VÕS § 24 lg 2 sätestab, et kui lepingupoolel on kohustus teha tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimalik, peab ta tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. VÕS § 77 lg 1 sätestab kohustuse täitmise kvaliteedi ning selle kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 641 lg 1 näeb ette, et töö peab vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p-de, 1,2, 5 järgi ei vasta töö lepingutingimustele juhul, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi; kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul,

5 (8)

kui töövõtja tõendab, et avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist. VÕS § 641 lg 4 sätestab, et tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Käeolevas tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on kohustus tasuda müügiarve nr 171, milles on märgitud hageja väidete kohaselt tema poolt teostatud tööd pärast esimest korda mootori lahtivõtmist, st olukorras, kus hageja võttis mootori lahti osaliselt, esindaja ja tunnistaja selgistuste kohaselt pani siis mootori uuesti kokku ja proovisõidu järel jõuti arusaamisele, et mootor ei tööta endiselt korrektselt. Kohus leiab, et kohtul ei ole vajalik tuvastada asjaolu, kas müügiarvel näidatud tööd on ka tegelikult teostatud või mitte, vaid hinnata tuleb, kas hageja poolt teostatud tööd olid vajalikud ning mõistlikud vajaliku tulemuse saavutamiseks. Kohus selgitab, et ülalmärgitud sätete kohaselt on kostja kui tarbija kaitstud olukorra eest, kus tarbija viib sõiduki remonti, hageja teeb mistahes tööd ning kostjal on kohustus teostatud tööde eest tasuda. Hageja kui töövõtja pidi tegema kõik endast oleneva, et tuvastada kostja sõiduki mootoririke juba esimesel korral, st mõistlikult käituv remonditeenust pakkuv ettevõte oleks juba esimesel korral mootori täielikult lahti võtnud ning kontrollinud üle kõik mehhanismid. Hageja esindaja vande all antud ütlustest ja ka hagejapoolse tunnistaja ütlustest järeldab kohus, et esimesel korral mootorit täielikult lahti ei võetud, proovisõidu järel tuvastati, et mootor ei tööta korrektselt ning mootor võeti uuesti hageja poolt täielikult lahti. Asjaolu, et seda tõepoolest tegi hageja, tuleneb ka kostja vande all antud ütlustest, millest nähtuvalt oli mootor lahti võetud, osa osasid oli pagasiruumis, aga ka tunnistaja T. K. ütlustest, mille kohaselt kui tema kostja sõidukit nägi, oli rohkem mootori osasid pagasiruumis kui kapoti all, vea tuvastas ta visuaalsel vaatlusel. Seega ei teinud ka tunnistaja T. K. täiendavaid töid mootori lahtivõtmiseks. Tuleb eeldada, et olukorras, kus isik viib auto remonti, on tema sooviks ja eesmärgiks saada töö tulemusena töökorras auto, et saaks autoga ohutult ja turvaliselt liigelda. Kohus märgib, et usaldusvääraelt ei ole tõendatud hageja seadusliku esindaja väide, mille kohaselt ta telefoni teel kooskõlastas tehtavad remonditööd kostjaga. Kostja on vande all antud ütlustes kinnitanud, et 21.07.2014 viis ta sõiduki remonti ja hageja esindaja helistas talle 25.07.2014 ning teatas, et mootori remont läheb maksma 2500-3000 eurot, kui seda ei soovi, võib ta 1000 euro eest auto ära osta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et isegi juhul, kui müügiarvel nr 171 näidatud tööd oleksid ka tegelikult teostatud, ei ole kostja kohustatud kõigi nende tööde eest tasuma, sest teostatud tööd ei vastanud tarbijatöövõtu lepingu tingimustele, ka arvel näidatud ja väidetavate teostatud tööde tulemusena ei olnud kostja sõiduk endiselt sõidukorras. 7.Kohus leiab, et seega oli hageja rikkunud lepingu tingimusi ja hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt müügiarve nr 171 tasumist täies ulatuses. Kostja on pärast arve saamist esitanud hagejale pretensiooni, milles teatab, et arvel näidatud töid ei ole teostatud ja osasid ei ole tegelikult paigaldatud (tl 8). VÕS § 655 lg 2 tuleneb, et hagejal so töövõtjal ei ole õigust tasu nõud olukorras, kus ta on lepingut rikkunud ja tellija on seetõttu lepingust taganenud. Vastuseks hageja väitele, et kostja ei andnud hagejale aega puuduste kõrvaldamiseks, märgib kohus järgmist. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Hageja on esile toonud asjaolu, et hageja ei saanud vajalikke töid lõpetada, sest kostja viis sõiduki ära. Kostja on vande all antud ütlustes selgitanud, et kui 25.07.2014 hageja esindaja A. O. talle helistas ja teatas, et mootori remont maksab 2500 -3000 eurot, teatas ta,

6 (8)

et see hind käib temale üle jõu ning vajab mõtlemisaega. Kohus leiab, et VÕS § 646 lg 1 sätestatut tuleb tõlgendada nii, et tellija so kostja võib nõuda töö parandamist, kuid see ei ole tellija kohustuseks. Kui tõlgendada hageja poolt kostjale antud informatsiooni mootori remondi maksumuse kohta hageja soovina täita lepingutingimusi, siis tuleb asuda seisukohale, et pooled ei saavutanud selles osas ühist kokkulepet, hageja poolt pakutud remondi maksumust tuleb vaadelda kui ettepanekut tarbijatöövõtulepingu sõlmiseks, mida kostja ei aktsepteerinud. Kohus ei ole seega tuvastanud, et poolet vahel oleks olnud kehtiv leping mootori remondiks maksumusega 2500 – 3000 eurot. Hageja on asetanud kostja olukorda, kus justkui ei olekski kostjal olnud muud valikut kui valida mootori remont hageja poolt pakutud maksumusega või eeldades kostja väidet õigsust müüa auto hagejale 1000 euro eest. Eeltoodu ei ole kooskõlas lepinguvabaduse põhimõttega. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hageja poolt pakutud summa ulatuses mootori remondi teostamine on kostja jaoks ebamõistlikult kulukas. Kostja on selgitanud, et uue mootori maksumus oli 900 eurot, millele lisandus paigaldustasu. 7.1 Isegi kui eeldada, et poolte vahel oli jätkuvalt lepinguline suhe ka mootori remondi osas, saab kostja käitumist sõiduki äraviimisena käsitleda kui kostja konkludentse tahteavaldusena lepingust taganemiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-te 1 ja 3 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kostja tegevust, mis seisneb sõiduki äraviimisel, saabki tõlgendada kui kostja soovi lepingust taganeda.

7 (8)

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.