lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-12235/118

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 02.07.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-12235/118
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.07.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1578
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-12235

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-13-12235

Määruse tegemise aeg ja koht

02. juuli 2015, Narva kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

Z I hagi V B vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Kohtuistungi toimumise aeg

27. november 2014

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja:

Z I (ik xxx)

Hageja esindaja:

Vandeadvokaat Valeriy Gimaev

Kostja:

V B (ik xxx)

Kostja esindaja:

Aleksandr Gamazin (lepinguline esindaja)

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada Z I ja V B kompromiss järgnevalt:
1.1.Vara jagamine
1.1.1.Z I ja V B leppisid kokku lõpetada kinnistu, registriosa nr 608008, asukohaga xxx, kaasomand ning jätta kinnistu, registriosa nr 608008, asukohaga xxx, Z I ainuomandisse.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.1.2.
V B kohustub andma nõusolek kinnistu, mis asub xxx (kinnistusregistriosa nr 608008) kaasomandi lõpetamisel selliselt, et kinnistu, mis asub xxx (kinnistusregistriosa nr 608008) jääb Z I ainuomandisse.
1.1.3.V B kohustub andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistu, mille kinnistusraamatu registriosa nr on 608008, teise jao omanikukande, mille kohaselt on V B viidatud kinnistu kaasomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse Z I.
1.1.4.V B kohustub andma Z I üle xxx asuvate hoonete valduse 120 (ükssada kakskümmend) päeva jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest. Valduse üle andmata jätmise korral nõustub V B alluma sundtäitmisele, mille käigus tõstetakse V B koos talle kuuluva varaga xxx asuvatest hoonetest välja.
1.2.Hüvitis omandi kaotuse eest
1.2.1.Seoses käesoleva kompromissi punktis I (kohtumääruse p 1.1. – kohtu märkus) nimetatud vara suhtes omandi kaotusega maksab Z I V B hüvitist 20 156 (kakskümmend tuhat ükssada viiskümmend kuus) eurot 50 senti, kusjuures:

1(5)

2-13-12235  12 056 (kaksteist tuhat viiskümmend kuus) eurot 50 senti kuulub tasumisele 5 (viis) päeva jooksul käesoleva kompromissi kinnitava määruse jõustumisest alates;  8 100 (kaheksa tuhat ükssada) eurot kuulub tasumise 4 (nelja) kuu jooksul alates käesoleva kompromissi kinnitava määruse jõustumist.

1.2.2.Hüvitis makstakse O B (B) pangakontole nr xxx AS-is Krediidipank.
1.3.Hüpoteek
1.3.1.Z I ja V B lepivad kokku hüpoteegi seadmises ning Z I annab nõusoleku kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 608008 neljandasse jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteek V B, isikukood xxx, kasuks hüpoteegisummaga 8 100 (kaheksa tuhat ükssada) eurot ning igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele.
1.3.2.Hüpoteek kustutatakse käesoleva kompromissi punktis II (kohtumääruse p
1.2.– kohtu märkus) nimetatud kohustuste täitmisel.
1.3.3.Hüpoteegi kustutamiseks kohustub V B andma notariaalselt kinnitatud nõusoleku käesoleva kompromissi punktis II (kohtumääruse p 1.2. – kohtu märkus) nimetatud kohustuste täitmisel või väljastama notariaalselt tõestatud volikirja hüpoteegi kustutamiseks.
1.4.Muud sätted
1.4.1.Käesoleva kompromissilepingu nõuetekohasel täitmisel ei ole pooltel teineteise vastu seoses ühisvaraga mistahes nõudeid ega pretensioone.
1.4.2.Käesolev kompromiss jõustub alates selle kohtu poolt kinnitamisest ning on täitmiseks kohustuslik alates kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest. Kui kohtulikku kompromissi ei täideta, kohaldatakse sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
1.4.3.Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-13-12235 menetlus.
3.Jaotada menetluskulud vastavalt kompromissile.
4.Jätta Z I menetluskulud tema enda kanda.
5.Jätta V B menetluskulud tema enda kanda.
6.Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
7.Tasaarvestada seoses kompromissi sõlmimisega riigi poolt Z I tagastamisele kuuluv riigilõiv summas 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot Z I riigi kasuks väljamõistetava riigilõivuga samas summas.
8.Vabastada Z I tsiviilasjas nr 2-13-12235 riigilõivu summas 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot ja tõlkekulude summas 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot 88 senti riigituludesse tasumise kohustusest.
9.Jätta kohtulahendi täitmist tagava vahendina kehtima Viru Maakohtu 11. novembri 2013 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu.

EDASIKAEBAMISE KORD

2(5)

2-13-12235 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 5 (viis) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-13-12235, Viru Maakohtu menetluses on Z I hagi V B vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Pooled esitasid kohtule kompromisslepingu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele – poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. 3(5)

2-13-12235 Kooskõlas TsMS § 174 lg 1, lg 2 ja lg 8 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 176 lg 1 ja 2 alusel kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja, kuna pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Seoses kompromissi sõlmimisega esitas hageja kohtule taotluse TsMS § 150 lg 2 p 1 ja TsMS § 197 lg alusel, milles palub vabastada hagejat poole riigilõivu tasumise kohustusest ja tõlkekulude hüvitamise kohustusest. Vastavalt TsMS § 190 lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja ning lähtuvalt TsMS § 190 lg 7, käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Viru Maakohtu 15. mai 2013 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ja hageja vabastati 250 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse kaasomandi lõpetamise nõudes esitamisel. Viru Maakohtu 05. juuli 2013 kohtumäärusega kohustati hagejat maksma tõlkekulude ettemaksu summas 127,88 eurot. Viru Maakohtu 15. juuli 2013 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ja hageja vabastati menetlusdokumentide tõlkekulude kandmisest. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kuna hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks samal ajal, kui hageja peab riigituludesse hüvitama riigilõivu maksmata osas, leiab kohus, et hagejalt väljamõistetava ja hagejale tagastatava riigilõivu osas tuleks teha tasaarvestus. Tasaarvestuse tulemusel ei tagastata 4(5)

2-13-12235 hagejale poolt riigilõivust ning hageja vabaneb kohustusest riigituludesse poole riigilõivust summas 125 eurot tasumisest. Pooled sõlmisid kompromissi, mille alusel kohus lõpetas tsiviilasja menetluse ning seega kohus vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel menetluskulude – poole riigilõivu 125 eurot ja tõlkekulu 127,88 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Hagi tagamine Viru Maakohtu 11. novembri 2013 kohtumäärusega kanti hagi tagamise abinõudena Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa number 608008 kolmandasse jakku esimesele järjekohale kostja kaasomandi osa omandiõiguse üleandmise nõuet tagav eelmärge hageja kasuks. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus lõpetas tsiviilasja menetluse kompromissi kinnitamisega, pooled kohtule taotlust hagi tagamise tühistamiseks ei esitanud. Kompromissi esemeks vara jagamise osas on kostja kohustus anda nõusolek kinnistu, mis asub xxx kaasomandi lõpetamisel selliselt, et kinnistu, mis asub xxx jääb hageja ainuomandisse. Kohus leiab, et kompromissi täitmise tagamise mõttes tuleb Viru Maakohtu 11. novembri 2013 kohtumäärusega kantud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Edasikaebamine Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kompromisslepingus kokku, et lühendavad käesolevas tsiviilasjas määruskaebuse esitamise tähtaega 5 päevani määruse kättetoimetamisest alates ja seega võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse 5 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja