Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-13-33796

Määruse tegemise aeg ja koht

02.07.2015, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ele Liiv

Kohtuasi

Swedbank AS hagi A K e vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.12.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse A K e apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja Swedbank AS (registrikood lepinguline esindaja Kaarel Teras

10060701),

Kostja A K (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon: Keelduda A K e apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva määruse jõustumist apellatsioonkaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud 22.12.2014 otsusega rahuldas Harju Maakohus Swedbank AS-i hagi A K e vastu osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 18 495,86 eurot. Kostja esitas maakohtu otsuse peale 01.02.2015 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse esitamisel apellant riigilõivu ei tasunud. Ühes apellatsioonkaebusega esitas kostja menetlusabi taotluse riigi õigusabi saamiseks, taotledes riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja kohtus esindamiseks.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.02.2015 määrusega kostja menetlusabi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata ning apellatsioonkaebuse käiguta, andes apellatsioonkaebuse esitajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kostjal tuli puuduste kõrvaldamiseks esitada apellatsioonkaebuse selgelt väljendatud taotlus ning tasuda apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu vastavalt esimese astme kohtu otsuse vaidlustamise ulatusele ning esitada riigilõivu tasumist tõendav dokument ringkonnakohtule kümne päeva jooksul määruse punkti 1, millega kohus menetlusabi andmisest keeldus, jõustumisest. Ringkonnakohus hoiatas kostjat, et puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise korral keeldub kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. 15.03.2015 esitas kostja ringkonnakohtu 25.02.2015 määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. 20.05.2015 määrusega jättis Riigikohus kostja määruskaebuse menetlusse võtmata ja tagastas selle kostjale. Seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2015 määrus 20.05.2015 ja apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg saabus 01.06.2015. Kostja riigilõivu tasunud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud apellatsioonkaebuse nõude täpsustust. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale. TsMS § 637 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõiv. TsMS § 3401 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui on tasumata riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kuni käesoleva määruse tegemise päevani ei ole apellant esitanud kohtule maksekorraldust apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohta ega muid riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavaid andmeid. Samuti ei nähtu NAP süsteemist, et apellant oleks riigilõivu tasunud. Seega tuleb TsMS § 637 lg 1 p 3 alusel keelduda A K e apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10).