2-15-5809/7 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetluse käik Hageja esitas 16.04.2015 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 23.04.2015. Hagi on kostjale kätte toimetatud 24.04.2015. Kostja esitas hagile vastuse 08.05.2015. Kohus menetles tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ja andis pooltele 14.05.2015 e-kirjaga tähtaja kompromissi sõlmimiseks või kõikide taotluste, seisukohtade, tõendite ning menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja esitas 25.05.2015 seisukoha kostja vastuse osas. Hagiavaldus Hageja ja kostja vahel on sõlmitud ostu-müügileping, mille alusel hageja müüs kostjale kaupa. Leping sõlmiti kostja poolt esitatud tellimuse alusel, mille hageja 13.11.2014 kinnitas. Tellimuse nr XXXalusel kohustus kostja ostetava kauba ja saagimisteenuse eest tasuma hagejale 7265,16 eurot koos käibemaksuga. Tellimuse täitmise eest esitas hageja kostjale kolm arvet: ettemaksuarve nr XXX summas 2179,55 eurot, arve nr XXX summas 1526,53 eurot ja arve nr XXX summas 3559,08 eurot. Nimetatud arvetest on kostja tasunud ettemaksuarve nr XXX ja arve nr XXX kokku summas 3706,08 eurot (2179,55 eurot + 1526,53 eurot). Arvet nr XXX summas 3559,08 eurot ei ole kostja tasunud. Hageja väljastas arve nr XXX kostjale 03.02.2015, arve tasumise tähtaeg oli 06.02.2015. Tellimuse täitmise käigus suhtlesid pooled aktiivselt e-posti teel tellimuse täitmisega seotud küsimustes. Hageja täitis tellimuse ja väljastas kauba kostjale 2015 veebruari alguses. Peale tellimuse täitmist esitas hageja kostjale tellimuse täitmise eest viimase arve, so arve nr XXX summas 3559,08 eurot, mis on kuni käesoleva ajani tasumata. Hageja on korduvalt nõudnud kostjalt arve nr XXX tasumist e-posti ja telefoni teel. Poolte e-kirjavahetuses on kostja oma kohustust ka tunnistanud, kuid vaatamata sellele ei ole kostja arvet nr XXX tasunud. Samuti on hageja 31.03.2015 esitanud oma esindaja kaudu kostjale pankrotihoiatuse koos palvega tasuda võlg hiljemalt 10.04.2015, kuid kostja ei ole võlga tasunud. Seega moodustab kostja põhivõlg hageja ees 3559,08 eurot. VÕS § 113 lg 1 alusel on hageja arvestanud tasumata arvelt nr XXX viivist alates 07.02.2015 kuni 17.04.2015, so 70 päeva eest. Ametlike Teadaannete kohaselt Euroopa

1.jaanuari 2015 oli 0,05%. Viivise arvestus: 3559,08 eurot x 8,05% : 365 päeva x 70 päeva = 54,95 eurot. Hageja nõue tugineb VÕS § 3 p 1, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p.-d 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, TsMS § 162 lg 1 ja 2. Hageja palub mõista kostjalt välja 3614,03 eurot, millest 3559,08 eurot on põhivõlg ja 54,95 eurot on viivis. Kostja vastus Kostja nõuet ei tunnista. Asja materjalidest ei nähtu, milles pooled tegelikkuses müügitehingu raames kokku leppisid: milline kaup, millises koguses ja millise kvaliteediga ning mis ajaks ostjale tarnida tuli. Sellised asjaolud on müügitehingu juures olulised tingimused ja ilma olulistes tingimustes kokku leppimata ei ole võimalik ka teisele poolele ette heita müügilepingu rikkumist. Ühegi hageja poolt kohtule esitatud arve tegelikkusele vastavust ei ole kontrollitud ega tõendatud. Hagiavalduse lisas 1, 2, 3 ja 4 esitatud arvetel puuduvad allkirjad. Esitatud tõenditest ei nähtu, kas üldse ja millal on hageja väidetavad materjalid kostjale tarninud. Puuduvad saatelehed, mis kinnitaksid kauba üleandmist-vastuvõtmist ja need on dokumendid, mis tavapärases majandustegevuses müügitehingust tulenevat asja üleandmise kohustuse täitmist tõendavad. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale summa 3559,08 eurot nii arve nr XXX kui ka arve nr XXX järgi. Mõlemad arved on hageja ka kohtule esitanud. Selline hageja seisukoht ei saa olla mõistlik. Kostjal ei ole võimalik hinnata, kas hageja on nõuet esitades eksinud või milline on tegelikult hageja mõeldud nõude arvutuskäik. Hageja väidab, et tasumata arve on kostjale edastatud 03.02.2015 maksetähtajaga 06.02.2015. Arve edastamise asjaolu ei ole hageja millegagi tõendanud. Juhul kui arve on esitatud tegelikult lepingu täitmise raames ja kokkuleppele vastava kauba üleandmise eest, siis arve tasumise seisukohalt on oluline esitada see kokkulepitud kanali kaudu õigele isikule. Lisaks võib pidada maksetähtaega kolm päeva tavatult lühikeseks. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid sellises maksetähtajas kokku leppinud. Hageja on esitanud kohtule poolte kirjavahetuse ning väidab, et see tõendab kostja poolt hageja nõude tunnustamist. Kostja nii ei arva. Juhul kui hageja peab tunnustamise väite juures silmas XXX27.03.2015 kirja XXX, siis selles kirjas ei ole teemaks ei võlg summas 3559,08 eurot, ei arve nr XXX ega ka arve nr XXX. Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud müügilepingule vastava kauba üleandmist kokkulepitud ajal, kohas ja kvaliteediga. Need asjaolud on tasu nõudeõiguse tekkimise aluseks. Hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kostja on selgelt osundanud hageja nõude aluste puudulikkusele. Hageja nõude aluse puudumist ei saa kostja tõendada ega peagi

2-15-5809 seda seaduse järgi tegema. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagiavalduse rahuldamata ning kõik kohtukulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja vaidleb vastu kostja vastuväidetele ja peab neid põhjendamatuteks. Hageja arvates on kostja seisukoht, et pole selge, mis kaupa, millises koguses ja mis tähtajaks ta hagejalt üldse ostis, arusaamatu. Kostja poolt ostetud kaup ja selle kogus nähtub 13.11.2014 koostatud tellimuse kinnitusest, mille hageja koostas kostja soovide alusel ja mille hageja töötaja XXXsaatis samal päeval, so 13.11.2014, kostjale e-posti teel. Kostja tellimuse sisu nähtub ka hageja ja kostja e-kirjavahetusest oktoobris-novembris 2014, mille käigus pooled lepivad kokku ja täpsustavad kostja tellimust. Hageja töötaja XXXoma 13.11.2014 e-kirjas kostja töötajale Valeri Sõtsovile täpsustab kostja tellimuse sisu ja küsib, kas kostja soovib ka saagimisteenust. Kostja töötaja Valeri Sõtsovi samal päeval saadetud vastuses kinnitab viimane, et kostja soovib saagimisteenust. Kostjalt saadud täpsustatud informatsiooni põhjal koostas hageja tellimuse kinnituse, mille hageja töötaja XXXsaatis kostjale. Ühtegi vastuväidet tellimuse kinnitusele kostja poolt ei saabunud. Kostja ei ole vastuses eitanud ostu-müügilepingu sõlmimist poolte vahel. Kui kostja vastuväide seisneb selles, et ta ostis hagejalt midagi muud ja/või teistsugustel tingimustel, siis tuleb kostjal on väiteid põhjendada ja tõenditega kinnitada. Hageja esitab saatelehe nr XXX 09.12.2104, mille alusel hageja saatis kostjale esimese osa tellitud kaubast. Kaubaks olid detailid saatelehel märgitud mõõtudes ja kogustes. Saatelehel on märgitud nii kauba saatja kui vastuvõtja nimed ja allkirjad. Sellele osale tellimusest koostas hageja arve nr XXX summas 1526,53 eurot ja edastas selle e-posti teel kostjale. Viidatud arvelt nähtub, et tasumisele kuuluvast summast on maha arvatud ettemaksu arve nr XXX alusel kostja poolt eelnevalt tasutud 1816,29 eurot. Kostja sai arve nr XXX kätte ja tasus selle 14.01.2015. Mingeid pretensioone arve või saadetud kauba osas kostja ei esitanud. Hageja esitab saatelehe nr XXX 02.02.2015, mille alusel hageja saatis kostjale teise (viimase) osa tellitud kaubast. Transpordi kauba äravedamiseks hageja juurest korraldas kostja, saatelehel märgitud kauba vastu võtnud isik (Heinmaa) on hagejale teadaolevalt autojuht äriühingus, mis osutas kostja transporditeenust. Sellele osale tellimusest koostas hageja arve nr XXX summas 3559,08 eurot, mis on kostja poolt käesoleva ajani tasumata. Hageja kinnitab, et kostja võlgneb talle summa 3559,08 eurot arve nr XXX alusel. Hagiavalduse lk 2 on kolmel korral eksitavalt viidatud arvele nr XXX. Hageja kinnitab, et arve nr XXX summas 1526,53 eurot on kostja tasunud 14.01.2015. Hagiavalduse lk 1 on selgelt väljendatud, et arve nr XXX summas 1526,53 eurot on kostja poolt tasutud ja et tasumata on just arve nr XXX summas 3559,08 eurot.

2-15-5809 Kostja on jätnud tõendamata omaenda vastuväited, millega on ise rikkunud TsMS § 230 lg 1 nõudeid. Hageja väidete ja tõendite osas seisukoha võtmisel ei saa kostja piirduda märkusega, et „kostja nii ei arva“. Kui kostja ei ole hageja väidetega nõus, siis peab kostja selgitama, mida poolte vaheline e-kirjavahetus tema arvates käsitleb ja esitama oma seisukoha tõendamiseks asjaolud ning tõendid. Kostja peaks ka selgitama, mis siis oli tema arvates teemaks e-kirjas ning esitama asjakohased tõendid, et lükata ümber hageja väide. Paraku ei ole kostja mingeid selgitusi ega tõendeid selles küsimuses esitanud. Viidatud e-kirjast nähtub selgelt, et kõne all on kostja võlgnevus hagejale. Kui teemaks ei olnud hageja arve nr XXX tasumine, vaid mingi muu kostja võla tasumine hagejale, siis peab kostja seda tõendama. Kokku on hageja esitanud kostjale kolm arvet, millest kaks (ettemaksu arve nr XXX ja arve nr XXX) on kostja tasunud ja tasumata ongi ainult üks arve, nimelt arve nr XXX. Hageja märgib, et kui tõesti eksisteerib veel mingi täiendav kostja võlg hageja ees, lisaks arvele nr XXX, siis mõistagi tähendab see, et kostja on kohustatud tasuma hagejale ka täiendava võla. Kostja 27.03.2015 e-kirja päises on selle e-kirja teemana viidatud nimelt arvele nr XXX (Teema: FW: Re: Arve XXX), nagu on samale arvele läbivalt viidatud ka sellele eelnenud hageja juhatuse liikme XXX24.03.2015 e-kirjas, XXX23.03.2025 e-kirjas ja hageja töötaja XXX16.03.2015 e-kirjas. Seega on täiesti asjakohatu ja eksitav kostja väide, et jutt käis millestki muust kui arve nr XXX tasumisest. Kostja juhatuse liige XXXavaldab viidatud 27.03.2015 e-kirjas lootust, et arve saab tasutud aprilli keskpaigaks. Samas kirjas kinnitab XXX, et loodab leida lahenduse kostjat tabanud majanduslikele raskustele ning e-kirja lõpus avaldab kostja seaduslik esindaja lootust, et nädala pärast, kui ta on kätte saanud oma finantsnõustajate tegevuskava, oskab ta paremini vastata küsimusele, millal saavad tasutud kostja poolt võetud kohustused. Seega tuleneb 27.03.2015 e-kirjast järeldus, et kostja tunnistab võlga hageja ees ja püüab üksnes selgitada hagejale, miks ta ei ole seniajani võlga tasunud. Sisuliselt on tegemist hageja nõude tunnistamisega ja vastava hageja väite omaksvõtuga TsMS § 231 lg mõttes. Kõik kolm arvet edastas hageja kostjale e-posti teel. Kostja on arved kätte saanud ja tasunud kaks esimest arvet. Tasumata arve nr XXX saatis kostjale 03.02.2015 hageja töötaja XXXe-posti teel koos kaaskirjaga, milles on märkused: Teema: viimane osa ja Manused: Müügiarve Plaat Detail.pdf. Hageja esitab oma raamatupidamise poolt koostatud ülevaate kostjale esitatud arvetest. Sellest nähtub samuti, et kostja on tasunud arved nr XXX ja nr XXX, kuid tasumata on arve nr XXX. Kohtu seisukoht Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

2-15-5809 vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt: rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS 103 lg 1 kohaselt, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 8 lg 1 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt, leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 9 lg 2 kohaselt, pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Hinnates kogumis asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti ja tuginedes siseveendumusele, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kostja vastu hagi võla 3559,08 euro ja viivise 54,95 eurot nõudes. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 13.11.2014 sõlmitud leping, mis põhineb kostja poolt esitatud tellimusel, mille hageja 13.11.2014 kinnitas. Tellimuse nr XXXkinnituse kohaselt kohustus hageja kostja poolt esitatud tellimuse alusel tarnetähtajaga 05.12.2014 müüma kostjale järgmise kauba: detailid F5272 MAT 3050x1300x4,0 CGS (3,965 m2) 35 tk; detailid F5272 MAT 2440x1300x4,0 CGS (3,172 m2) 14 tk ning osutama saagimisteenust vastavalt kliendi mõõtudele ning kostja kohustus nimetatud kauba ja teenuse eest tasuma hagejale 7265,16 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel 13.11.2014 müügilepingu sõlmimine on tõendatud järgmiste tõenditega (tlk 9-14, 16): -kostja töötaja 22.10.2014 e-kiri hageja juhatuse liikmele teemal Formica F5272 (3050x1300x4mm) laminaadi tellimiseks; -kostja töötaja 23.10.2014 e-kiri hageja juhatuse liikmele teemal Formica F5272 (3050x1300x4mm) nõutavate laminaadi Formica Compact F5272 Geo Folkestone

2-15-5809 tingimuste kohta; -hageja juhatuse liikme 23.10.2014 e-kiri kostja töötajale teemal Formica F5272 (3050x1300x4mm), milles hageja kinnitab valmidust ja küsib kostjalt täpseid detailide mõõte ja freesimistingimusi; -kostja töötaja 01.11.2014 e-kiri hageja juhatuse liikmele teemal Formica F5272 (3050x1300x4mm) teabega mõõtmete saatmise kohta ja hinnapäringuga; -hageja juhatuse liikme 04.11.2014 2 e-kirja kostja töötajale teemal Formica F5272 (3050x1300x4mm) hinnapakkumisega; -hageja juhatuse liikme 05.11.2014 e-kiri kostja töötajale teemal Formica F5272 (3050x1300x4mm) teabega hageja töötaja kohta, kellega on võimalik tellimuse teemal ühendust võtta; -kostja töötaja 12.11.2014 e-kiri hagejale teemal Formica F5272 (3050x1300x4mm) tellimusega ja sooviga täpsustada makse tingimused ja tarne tähtaeg ning saada ettemaksu arve; -hageja töötaja 13.11.2014 e-kiri kostjale teemal Formica F F5272 (3050x1300x4mm), milles hageja kordab kostja poolt esitatud tellimust ning küsib kostja seisukohta saagimisteenuse osas; -kostja töötaja 13.11.2014 e-kiri hagejale teemal Formica F F5272 (3050x1300x4mm), milles kostja kinnitab saagimisteenuse soovi; -hageja poolt koostatud 13.11.2014 tellimuse kinnitus nr MT03175, mis on kostjale saadetud 13.11.2014 e-kirjaga; -hageja poolt 13.11.2014 kostjale saadetud e-kiri teabega ettemaksu tasumisel materjali tellimise kohta. Tellimuse kinnitusel nr XXXon teave, et tellimus läheb töösse peale ettemaksu laekumist ning hageja on 13.11.2014 esitanud kostjale ettemaksu arve nr XXX summas 2179,55 eurot. Nimetatud arvel on märgitud tellimuse nr MT03175. Hageja poolt esitatud teabe kohaselt on kostja 13.11.2014 arve nr XXX summas 2179,55 eurot tasunud 14.11.2014, dokumendi nr P603130 (tlk 65). Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et kostja on hageja poolt esitatud 13.11.2014 arve nr XXX tasunud. Kostja poolt on hagejaga tellimuse täitmise osas e-kirja teel suhelnud objektijuht XXX ja projektijuht XXX. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 kohaselt, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kuivõrd kostja on tellimuse kinnituse nr XXXalusel esitatud arved osaliselt tasunud, on põhjendatud järeldada, et kostja töötajatel olid tellimuse tegemiseks ja tellimuse täitmise korraldamiseks vastavad volitused olemas. Tellimuse nr XXXalusel väljastatud 03.02.2015 arve nr XXX teemal on toimunud e-kirjavahetus ka hageja ja kostjate juhatuse liikme vahel (tlk 28-29), millega on tõendatud, et tehing on tehtud hageja ja kostja vahel ning et kostja töötajad on tellimuse nr XXXaluseks oleva tehingu teinud kostja juhatuse liikme heakskiidul ja volitusel.

2-15-5809 Kohtu hinnangul on eeltoodud dokumentidega tõendatud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud leping tellimuse kinnitusel nr XXXmärgitud kauba ja teenuse saamiseks kostja poolt. Hageja ja kostja on pidanud e-kirja teel läbirääkimisi ning on jõudnud kauba ja teenuse tingimuste osas kokkuleppele. Kostja on esitanud nimetatud kauba saamiseks tellimuse, on saanud hagejalt tellimise kinnituse ning ettemaksu arve ja on arve tasunud. Seega on hageja ja kostja tulenevalt VÕS § 8 lg 1 teinud tehingu, millega on võtnud endale kohustusi. Tellimuse kinnitusel nr XXXon märgitud kauba nimetus, kogus, tarne tähtaeg ja hind ning teenus, tähtaeg, hind ja ettemaksu tingimus (tlk 5). Kostja ei ole tellimuse kinnitusel nr XXXmärgitud kaupadele ja muudele tingimustele vastu vaielnud. Hageja ja kostja on tulenevalt VÕS § 9 lg 1 vahetanud teemal Formica F F5272 vastastikku tahteavaldusi ning lähtudes asjaolust, et kostja on tasunud tellimuse kinnituse nr XXXalusel esitatud ettemaksu arve nr XXX, on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja on tellimuse kinnitusel nr XXXmärgitud kauba kostjale üle andnud ning kostja on kauba kätte saanud, mis on tõendatud saatelehtedega ja kostja poolt arve nr XXX tasumisega. Tellimuse täitmise ja 09.12.2014 kostjale üleandmise ettevalmistamine on tõendatud hageja ja kostja vaheliste e-kirjadega ajavahemikul 24.11.2014-05.12.2014 (tlk 15-19). Kostja poolt on hagejaga tellimuse täitmise osas e-kirja teel suhelnud objektijuht XXX ja projektijuht XXX. Tellimuse kinnituse nr XXXalusel väljastatud 09.12.2014 saatelehega nr XXX on hageja kostjale üle andnud detailid F5272 MAT 3050x1300x4,0 CGS (3,965 m2) 19 tk ja detailid F5272 MAT 2440x1300x4,0 CGS (3,172 m2) 6 tk, detailide väljastamise ja vastuvõtmise kohta on saatelehel väljastaja ja vastuvõtja allkirjad (tlk 62). 09.12.2014 saatelehe nr XXX alusel on hageja esitanud kostjale 23.12.2014 arve nr XXX summas 1526,53 eurot, mille juures on arvestatud ka juba tasutud ettemaksu arvet. Hageja poolt esitatud teabe kohaselt on kostja 23.12.2014 arve nr XXX summas 1526,53 eurot tasunud 14.01.2015, dokumendi nr P600100 (tlk 65). Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et kostja on hageja poolt esitatud 23.12.2014 arve nr XXX tasunud. Tellimuse täitmise ja 02.02.2015 kostjale üleandmise ettevalmistamine on tõendatud hageja ja kostja vaheliste e-kirjadega ajavahemikul 28.01.2014-29.01.2015 (tlk 20-27). Kostja poolt on hagejaga tellimuse täitmise osas e-kirja teel suhelnud objektijuht XXX. Tellimuse kinnituse nr MT03175alusel väljastatud 02.02.2015 saatelehega nr XXX on hageja kostjale üle andnud detailid F5272 MAT 3050x1300x4,0 CGS (3,965 m2) 16 tk ja detailid F5272 MAT 2440x1300x4,0 CGS (3,172 m2) 8 tk, detailide väljastamise ja vastuvõtmise kohta on saatelehel väljastaja ja vastuvõtja allkirjad (tlk 63). 02.02.2015 saatelehe nr XXX alusel on hageja esitanud kostjale 03.02.2015 arve nr XXX summas 3559,08 eurot tasumise tähtajaga 06.02.2015. Arve väljastamine kostjale on tõendatud hageja 03.02.2015 e-kirjaga, mille kohaselt on arve saadetud kostja töötaja XXXi e-posti aadressile, millelt on kostja kogu tellimusega nr XXXseotud aja hagejaga suhelnud (tlk 64). Kostja ei ole hagejale 03.02.2015 arvet nr XXX summas 3559,08 eurot tasunud. Kohus ei pea tõendatuks kostja väidet, et ühegi hageja poolt kohtule esitatud arve

2-15-5809 tegelikkusele vastavust ei ole kontrollitud ega tõendatud. Kostja on hagejale tasunud arved nr XXX ja XXX ja kohus ei pea usutavaks, et kostja tasub lisaks ettemaksuarvele ka järgmise arve nende põhjendatust ja kauba saamist kontrollimata. Asjaolu, et kostja on hageja 03.02.2015 arve nr XXX summas 3559,08 eurot kätte saanud, on tõendatud ka hageja ja kostja e-kirjavahetusega ajavahemikul 16.03.2015-27.03.2015. Hageja on 16.03.2015 e-kirjaga teemal arve XXX edastanud kostja juhatuse liikmele plaatmaterjali ja teenuse arve ning palunud anda tagasisidet arve maksmise tähtaja kohta. Hageja juhatuse liige on 23.03.2015 kostja juhatuse liikmele saadetud e-kirjas teemal arve XXX küsinud infot makseaja kohta. Hageja juhatuse liige on 24.03.2015 kostja juhatuse liikmele saadetud e-kirjas teemal arve XXX viidanud 23.03.2015 telefonivestlusele ja palunud kirjalikku vastust makseaja kohta. Kostja juhatuse liige on 27.03.2015 hageja juhatuse liikmele saadetud e-kirjas teemal arve XXX kinnitanud, et hageja ja kostja juhatuse liikmed vestlesid telefoni teel seoses tasumata arvega ning et kostja juhatuse liige avaldas telefonivestluses lootust, et arve saab tasutud aprilli keskpaigaks ja selgitas ühtlasi ka kostja ajutiste majanduslike raskuste põhjusi. Samas 27.03.2015 e-kirjas teatas kostja juhatuse liige, et kuivõrd kostja on kaasanud finantsnõustajaid ja ettevõtte endise majandusliku olukorra taastamiseks töötatakse välja tegevuskava, mis jõuab kostja juhatuse liikmeni nädala jooksul, siis oskab ta pärast seda paremini vastata küsimusele, millal saavad kostjale võetud kohustused tasutud. Hageja kinnitusel ei ole hageja esitanud kostjale muid arveid, mis oleksid kostja poolt tasumata. Kohus leiab, et kostja väide, et hageja ja kostja juhatuse liikmete kirjavahetuses ei ole teemaks kostja poolt hagejale tasumata arve nr XXX, on paljasõnaline ja tõendamata. Nimetatud kirjavahetuse teemaks on e-kirjadele märgitud arve XXX ning kohus ei pea usutavaks, et äriühingute juhatuse liikmed saadaksid teineteisele ärikirjavahetuses rahalisi kohustusi puudutavaid e-kirju eksitavate pealkirjadega. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud kirjavahetuses on juttu mõnest muust hageja poolt kostjale esitatud arvest. Kohus nõustub hagejaga selles, et 27.03.2015 e-kirjast võib järeldada, et kostja tunnistab võlga hageja ees ja püüab üksnes selgitada hagejale, miks ta ei ole seniajani võlga tasunud ning et sisuliselt on tegemist hageja nõude tunnistamisega. Kostja on vastuses hagile väitnud, et 03.02.2015 arve maksetähtaeg, kolm päeva, on tavatult lühike ning et asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid sellises maksetähtajas kokku leppinud. Kohus nõustub kostja seisukohaga maksetähtaja mõistlikkuse osas, kuid märgib, et kostja ei ole 03.02.2015 arvel nr XXX märgitud tähtajale varem vastu vaielnud ning ei ole arvet tasunud ka pärast arvel märgitud tähtaega. Kohus leiab, et kostja on rikkunud raha maksmise kohustust ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõue tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus 3559,08 eurot. Hageja on esitanud 03.02.2015 arve nr XXX alusel viivisenõude vastavalt VÕS § 113 lg 1. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Poolte vahel ei ole