Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja § 627 lg 21 puudub pooltel lihtmenetluse asjas apellatsiooni korras edasikaebamise õigus. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Kohtu selgitused 1(3)
2-14-58689 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
ASJAOLUD
Hageja nõue
1.Kostja S. V. on Jõhvi linnas xxx asuva korteri omanik ja KÜ Jõhvi Veski 8 liige. Hagi täpsustuse (I kd tlk 45-48) kohaselt võlgneb kostja hagi esitamisest kohtusse s.o. alates 01.03.2010- 30.11.2013 hagejale kuuluva korteriomandi (asukohaga VESKI 8, JÕHVI) mõtteliste osade haldus- ja hoolduskulude ning korteriomandi kommunaalkulude eest kokku summas 1935.28 eurot (mida tõendavavad hageja poolt tõenditena kohtule esitatud pretensioonid, põhikiri, üldkoosoleku protokoll, KÜ Viru 8, Püssi tõend võlgnevuse kohta). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.Võlgnevuse ega viiviste arvestust, kohtule kood hagiga ega hagiavalduses endas olenemata kohtu poolt vastavatele puudustele korduvalt tähelepanu juhtimisest ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramiseks esitatud ei ole. Hageja ei ole oma hagis lahti kirjutanud, millest haginõue koosneb, millisest hetkest alates on võlgnevus tekkinud. Kostja vastuväited
2.Kostja oma 16.12.2014.as. esitatud vastuses (I kd tlk 131-133) palub jätta hagi rahuldamata, kuna pole selge nõude suurus ja selle kujunemine, hageja pole nõuet millegagi tõendanud, osa haginõuetest on aegunud, viivisearvestus on ebaõige ning puuduvad arved ja tõendid kulutuste kandmise ja arvestuse kohta. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on täielikult tõendamata, mistõttu palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata nõude selgusetuse ja tõendamatuse tõttu. Kohus ei saa läbi vaadata ka aegumise kohaldamise küsimust kuna hageja ei ole haginõuet hoolimata kohtu korraldusest ja täiendava tähtaja määramisest hageja esindaja haigestumise tõttu täitnud ning nõue on endiselt ebaselge.
4.Hageja tugineb oma nõudes S. V. vastu sellele, et kostja on rikkunud hageja korteriühistu liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on KÜ Jõhvi Veski 8 liige. Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korter xxx alates 19.10.2005.a. (I kd tlk 50, kinnistusaamatu väljavõte) Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4, määratakse liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes kindlaks põhikirjaga ning liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras.
5.TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. Hagejal on tulenevalt TsMS § 230 lg 1 oma nõude tõendamiskoormis. Hageja peab tõendama, et kostjal on kohustus majandamiskulude eest tasuda, sealjuures tuleb tõendada olemasoleva kohustuse suurus ning see, millises osas on kohustus kostja poolt täitmata. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust, kui hageja esitab tõendid mingi asjaolu tõendamiseks, lasub kostjal omakorda kohustus omapoolseid vastuväiteid tõendada. 2(3)
2-14-58689
6.Hageja on esitatud nõuet põhjendanud; pretensioonid, põhikiri, üldkoosoleku protokoll, KÜ Viru 8, Püssi tõend võlgnevuse kohta (I kd tlk 52-90). Kohus tuvastas, et tõendid võlgnevuse kohta on toimikulehtedel I kd 52-54, 80-81; 85-87 tõendite koostajaks on märgitud . V.. Tõenditele on märgitud, et seisuga 01.03.2010.a on kostja võlg hagejale 1638,02 eesti krooni. Milliste andmete põhjal kohtule esitatud tõendis koostatud on, ei ole kohtul võimalik tuvastada nign hageja ei ole seda kohtule hoolimata kohtu antud tähtajast täpsustanud.
7.Kostja tugineb vastuväidetes sellele, et hageja nõue on täielikult tõendamata, lisaks märgib kostja, et tema korteris elab üürnik, kes tasub jooksvaid arveid, kuid ei ole seda ise tõendanud. Hageja esitatud tõenditelt nähtub, et kostja teostab mingeid makseid. Kohus on seisukohal, et kostja võib esitatud hagiavalduse vastu enda kaitseks vastuväiteid kasutada omapoolseid tõendeid esitamata kuni hageja ei ole nõude olemasolu tõendanud ja omapoolseid tõendeid esitanud. Kostja leiab, et hagist ega sellele lisatud tõenditest ei ole selge, milline on kommunaalkulude igakuise arvestuse alus ja arvestuskäik, kuipalju pidi kostja igakuiselt kommunaalkulusid maksma; kas ja mille eest kostja maksma pidi, kui palju kostja kokku maksis ning kuipalju on veel maksmata. Kohus nõustub kostjaga, et arusaamatuks jääb võlgnevuse suurus, selle arvestamise alused, ning tekkinud võlgnevuse periood, võla kujunemine, viivisearvestus ja selle sissenõudmine kostjalt. Hageja ei ole enne 01.03.2010a. tekkinud võlgnevuse summas 1638,02 eesti krooni tekkimise osas esitanud mitte ühtegi võlgnevuse suurust, tekkimise perioodi ega arvestamise aluseid selgitavat tõendit. Kohus märgib ära ka selle, et hageja on jätnud täielikult tähelepanuta selle asjaolu, et hageja enda esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja korduvalt temale esitatud arveid tasunud. Samas ei ole hageja selgitanud seda, kuidas arvete tasumisest hoolimata on kostjal tekkinud võlgnevus.
8.Kohus märgib, et menetluse kestel on hageja püüdnud korduvalt muuta nõude suurust, seda korduvalt suurendades, kuid esitatud nõuet hageja tõendanud ei ole. Menetluse kestel on hageja alguses täpsustanud nõude suuruse osas, kuid kohtu selgitustest tõendamiskoormise osas hoolimata ei ole hageja esitanud kohtule täiendavalt tõendeid ega selgitanud nõude kujunemist. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud juhatuse liikme poolt allkirjastatud väljatrükid ei tõenda kostja kohustuse olemasolu ega selle suurust.
Kohus möönab, et osaliselt sisaldavad hageja esitatud tõendid haginõude perioodist 01.03.2010-30.11.2013.a. kostja S. V.’i korteriomandi kohta tariife, võlgnevuste ja laekumiste summasid ning põhimõtteliselt on võimalik jälgida eraldi teenuste kirjeid (hooldustasu, abonenttasu, küte, vesi ja kanalisatsioon) ning sellest selguvad arvestuse alused (vastavalt teenustele kas ruutmeetri põhine või korteripõhine arvestus, vee puhul kuupmeetri põhine arvestus). Täiesti esitamata on hageja koostatud viivisearvestus, ning see, kas ja mille alusel ja millest tulenevalt hageja viiviseid on arvestanud.
10.KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses ühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
3(3)
2-14-58689 Hageja pidanuks KÜS § 15 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse.. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik nt. raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma.
11.Vastavalt KÜS § 15 lg 1 koostab korteriühistu juhatus igal aastal ühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks majandustegevuse aastakava, mis muuhulgas sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta (KÜS § 15 lg 1 p 2 ja 3).
12.Kohus on seisukohal, et oma nõude tõendamiseks ei piisa üksnes sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arveid majandamiskulude tasumiseks ja tõendab võlgnevuse olemasolu juhatuse liikme poolt koostatud tabelite väljatrükkidega.
13.Riigikohtu otsuse RKL 3-2-1-53-10 punktist 14 nähtuvalt ei teki ainult esitatud arvest tulenevalt korteriühistu liikmele kohustusi. Hageja peab tõendama, et hageja on need kulutused ka reaalselt kandnud ja ühistu liikmete vahel jaotanud. Järelikult ei saa nende väljatrükkide ja osaliste arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma.
14.Kohus jätab tähelepanuta hageja poolt korduvalt esitatud tõendid, mida hageja on kohtutoimikusse esitanud 22.04.2015.a. tehtud hagiavalduse täiendusega, millelt hageja jättis kohtu nõude peale tähtaegselt kõrvaldamata puudused (nõude täpsustamine ja tõendamine).
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et KÜ Jõhvi Veski 8 hagi S. V. vastu on täielikult tõendamata ja põhjendamata. Kuna hageja ei ole vaatamata korduvatele kohtu poolt antud täiendavatele tähtaegadele ja selgitustele suutnud määratleda konkreetset nõude suurust ega seda tõendada, ei ole kohtul võimalik esitatud hagi rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
16.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti Kohus jätab menetluskulud tervikuna hageja kanda.
17.Kostja ei ole kohtule tähtaegselt esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu kohus on seisukohal, et välja mõistetavad menetluskulud kostjal puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm kohtunik
4(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.