OÜ Kivitammi MK hagi E&G OÜ vastu 19 863.11 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
119 863.11 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Kivitammi MK (rk 10410070; Ravila mnt 23 Kose alev Kose vald Harju maakond); lepinguline esindaja vandeadvokaat Merike Borunova ([email protected]) Kostja: E&G OÜ (endine E&G Invest OÜ; rk 10479959; Jaama 76-D-3 Tartu; [email protected]); lepinguline esindaja Kristjan Mugra ([email protected])
Menetlus
Kohtuistung 03.06.2015
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada. Välja mõista E&G OÜ-lt põhivõlgnevus 11 754.26 eurot ja viivised 8108.85 eurot, kokku 18 863.11 eurot.
2.Menetluskulud jaotada järgmiselt: jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista E&G OÜ-lt riigilõiv summas 800 eurot, tasu õigusabi eest summas 1900 eurot ja kohtutäituri tasu hagi tagamise eest summas 168 eurot, so menetluskulu kokku summas 2868 eurot OÜ Kivitammi MK kasuks.
3.Jätta Tartu Maakohtu 07.05.2015 hagi tagamise määrus kehtima kuni kohtuotsuse täitmiseni.
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
Hageja seisukoht
1.Osaühing Kivitammi MK sõlmis E&G Invest OÜ-ga (nüüd E&G OÜ) 25.05.2011. a Ehituse alltöövõtulepingu nr 4-003. Töövõtja on esitanud tellijale kokku 5 arvet kogusummas 169 238,28 eurot vastavalt teostatud tööde aktidele. Vastavalt lepingu p-le 10.2 toimub tasumine peale tellija poolt „Teostatud tööde akti” või „Alltöövõtu tööde üleandmise-vastuvõtmise akti aktsepteerimist (tellija poolt allkirjastamist) töövõtja esitatud arve alusel 30 päeva jooksul arve saamisest arvates. Samuti vastavalt lepingu p-le 8.4, kui tellija ei ole „Teostatud tööde akti „viie tööpäeva jooksul allkirjastanud ega ka põhjendanud allkirjastamisest keeldumist, loetakse aktis näidatud tööd tellija poolt vastuvõetuks“.
2.Hageja on esitanud kostjale järgmised arved:
2.1.29.06.2011. a arve nr 14 summas 40 088, 40 eurot (teostatud rahaline tööde akt nr.1 ja arve nr.14 29.06.2011);
2.2.27.07.2011. a arve nr 19 summas 57 784,80 eurot (teostatud rahaline tööde akt nr.2 ja arve nr.19 27.07.2011);
2.3.28.10.2011. a arve nr 25-1 summas 47 059,20 eurot (teostatud rahaline tööde akt nr.3 ja arve nr.25-1 28.10.2011);
2.4.31.12.2011. a arve nr 32 summas 10 411,98 eurot (teostatud rahaline tööde akt nr.4 ja arve nr.32 31.12.2011);
2.5.20.06.2012. a arve nr 9 summas 13 893,90 eurot (teostatud rahaline tööde akt nr.5 ja arve nr.9 31.12.2011), millest 5077,17 eurot oli garantiitagatis, mis vastab 3%-le lepingu tasust koos käibemaksuga vastavalt lepingu p-le 11.6 ja vastavalt lepingu p-le 11.7 deponeeritud summa tagastatakse töövõtjale kaks kuud peale garantiiaja lõppu eeldusel, et töövõtja poolt on garantiiaegsed kohustused kohaselt täidetud ja tellijal puuduvad mis tahes nõuded töövõtja vastu, s.o 12.08.2014.
3.Tellija on maksnud töövõtja arveldusarvele:
3.1.20.07.2011. a - 3 478,22 eurot;
3.2.22.07.2011. a - 21 000,00 eurot;
3.3.22.08.2011. a - 33 086,06 eurot;
3.4.24.11.2011. a – 27 059, 20 eurot;
3.5.08.12.2011. a – 10 000,00 eurot;
3.6.16.12.2011. a – 3 000,00 eurot;
3.7.30.12.2011. a – 7 000,00 eurot;
3.8.26.03.2012. a – 4 669,61 eurot;
3.9.20.07.2012. a – 1000, 00 eurot;
3.10.15.08.2012. a – 7 816,73 euro, mis moodustab kokku 118 109,82 eurot (raamatupidamise andmed). Samuti olid tehtud tasaarveldused kokku 39 374,20 eurot (raamatupidamise andmed).
4.Võlgnevus seisuga 31.12.2014 moodustab 11 754,26 eurot. Maksmata on jäänud viimane töövõtja poolt esitatud arve nr 9 summas 11 754,26 euro, millest summa 5 077,17 eurot vastavalt lepingu p.-le 11.7 on nõutav alates 12.08.2014. a, s.o 2 kuud peale garantiiaja lõppu, mis kestis 2 aastat alates 11.06.2012 ja summa 6 677,09 eurot on nõutav alates 21.07.2012. a. Seisuga 26.02.1012 ja 24.05.2012 sisaldas kostja raamatupidamise aruanne võlgnevuse hageja ees summas 6677,09 eurot, milline vastas hageja raamatupidamise aruande andmetele (väljatrükk 24.05.2012). Kostja aruandes võlgnevuse kohta hageja ees seisuga 20.06.2012 sisaldus võlgnevus summas 13 898,90 eurot (arve nr 9; väljatrükk 29.11.2013), ent hageja
raamatupidamise aruandes moodustas võlgnevus 20 570,99 eurot (arve nr 9 summas 13 893,90 eurot) ning vana võlgnevus summas 6677,09 eurot, milline ei olnud seisuga 20.06.2012 tasutud.
5.Seoses sellega pöördus hageja kostja poole palvega selgitusteks, kuhu kadus aruandest võlgnevus summas 6677,09 eurot ning palus tasuda see summa. Seisuga 15.08.2012 kostja aruandest selgus, et ta ei oma hageja ees üldse mingeid võlgnevusi, s.t et kostja aruandest oli kadunud juba ka garantiisumma 5077,17 eurot. Sel põhjusel pöördus hageja kostja poole selgituste saamise eesmärgil ning palus ära näidata, millal olid hagejale välja makstud ülaltoodud summad (paludes teha arvelduste võrdlemine). Sellele pöördumisele saabus kostjalt vastus 18.12.2013 sisuga, et summa 5077,17 eurot kajastub küll E&G raamatupidamises - kinnipeetud garantii (arve nr 9) võlgnevust summas 6677,09 ei suuda tuvastada, kuna kõik muud summad tunduvad olevat tasutud. Hiljem helistas ning kirjutas hageja korduvalt kostjale ning palus saata kinnitus summa 6677,09 euro tasumise kohta, ent edutult. Juulis 2014 hakkas hageja meelde tuletama kohustust tasuda garantiisumma 5077,17 eurot arve nr 9 alusel (kuna ei olnud vormistatud pangagarantiid, leppisid pooled kokku selles, et 3% lepingu üldsummast tasub kostja hagejale garantiitähtaja möödumisel). E-kirjas 23.07.2014 kirjutas kostja, et hiljemalt 08.08.2014 tasub arve nr 9. Kuna mingeid makseid ei järgnenud, saatis hageja 09.11.2014 kostjale pretensiooni koos lisadega ning palus tasuda võlgnevus hiljemalt 16.11.2014 (poolte kirjavahetus). Pretensioonile kostja ei reageerinud. Hageja võttis kostjaga telefoni teel ühendust palvega tasuda võlgnevus ning kostja vastas, et plaanib võlgnevuse tasuda, ent tal on finantsraskused. Hageja tegi kostjale ettepaneku saata võlgnevuse tasumise graafik, selleks, et lahendada tekkinud situatsiooni kohtuväliselt. Kahjuks kostja ei saatnud graafikut lubatud tähtajaks. Hageja palus veelkord kostjat lahendada probleem kohtuväliselt ning veel kahel korral kooskõlastasid nad telefoni teel graafiku saatmise asjaolusid. Ent kostja graafikut ei saatnud ja venitas aega. Hageja on ammendanud kõik kohtuvälised võimalused oma õiguste teostamiseks ning on sunnitud pöörduma enda kaitseks kohtu poole. Käesolev hagi on täiel määral ajendatud kostja käitumisest ning tema soovimatusest järgida äri tegemisel häid traditsioone ja tavasid.
6.Hageja soovib kasutada oma õigust välja mõista ka viivised suuruses 0,2% iga maksega viivitatud päeva eest. Lepingu punktis 12.2 nähakse ette viivis suuruses 0,25% päevas. Ent hageja oma kostjale esitatud arvetes on ära toonud viivisena 0,2% päevas, mistõttu hageja leiab, et viivise arvestamisel tuleb lähtuda sellest määrast.
7.Tasumata summa 6677,09 eurot on mõlema poole saldos 24.05.2012 tunnistatud mittemakstuks arve nr 32 31.12.2011 alusel, maksetähtajaga 30.01.2012.a. Peale seda kandis kostja hagejale 20.07.2012 raha summas 1000 eurot ja 15.08.2012 summas 7816,73 eurot (kostja tõi välja, et mõlemad maksed olid arve nr 9 all). Saanud ülalnimetatud summad, kustutas hageja nimetatud rahaga varasema võlgnevuse ning summa 6677,09 (arve nr 32 31.12.2011) ning selliselt sai võlgnevus summas 6677,09 eurot – võlgnevuseks arve nr 9 alusel, välja antud 20.06.2012, maksetähtajaga 20.07.2012.a.
8.Viiviste arvestus. Kuivõrd kostja kohustus tasuda 6677,09 eurot, tekkis 21.07.2012 ning kostja ei ole täitnud seda kohustust kuni tänase päevani, siis hageja soovib kasutada oma õigust välja mõista kostjalt arve nr 9 alusel 6677,09 euro võlgnevuse väljamõistmise maksega iga viivitatud päeva eest 0,2%. Viiviste summa arvestatakse ajavahemiku 21.07.2012 kuni 30.12.2014 eest – see moodustab 892 päeva ja 0,2% päevas summast 6677,09 eurot moodustab 11 911,93 eurot ( 6677,09 eurot x 0,2% x 892 päeva). Kuna viiviste summa ületab põhivõla, mis tekkinud 21.07.2012 summat olulisel määral, siis hageja leiab mõistliku olevat vähendada viiviste summat kuni põhisumma suuruseni, s.o kuni 6677,09 euroni.
Kuna kostja kohustus tasuda 5077,17 eurot (garantii) hagejale tekkis 12.08.2014 ning kostja pole seda kohustust käesoleva ajani täitnud, siis hageja soovib kasutada oma õigust nõuda viiviseid 0,2% iga maksetega viivitatud päeva eest, arve nr 9 alusel, garantiisumma 5077,17 euro väljamõistmiseks. Viiviste summa arvestatakse ajavahemiku 12.08.2014. kuni 30.12.2014. eest, s o 141 päeva summas 1431,76 eurot. (5077,17 eurot X 0,2%-141 päeva). Kostja kohustus maksta 5077,17 eurot tekkis 12.08.2014. Hageja märgib, et vastavalt lepingule, garantiisumma kostja arvele tasumise eest kokkulepitud aja vältel (2 aastat ja 2 kuud) – selle eest hageja intresse ning viiviseid ei nõua. Töövõtja on lepingulisi kohustusi täidetud nõuetekohaselt. Kostja pole esitanud hageja vastu mingeid pretensioone. Tellijal on võlgnevus siiani tasumata.
9.Hagiavalduses kirjeldatud asjaolusid kinnitavad avaldusele lisatud kirjalikud tõendid: ehituse alltöövõtuleping nr.4-003 25.05.2011; teostatud rahaline tööde akt nr.1 ja arve nr.14 29.06.2011; teostatud rahaline tööde akt nr.2 ja arve nr.19 27.07.2011; teostatud rahaline tööde akt nr.3 ja arve nr.25-1 28.10.2011; teostatud rahaline tööde akt nr.4 ja arve nr.32 31.12.2011; teostatud rahaline tööde akt nr.5 ja arve nr.9 31.12.2011; OÜ Kivitammi MK raamatupidamise andmed; 31.12.2014 tõend; kostja raamatupidamise väljatrükk 24.05.2012; kostja raamatupidamise väljatrükk 29.11.2013; poolte kirjavahetus, s.h kostja vastus 18.12.2013; kostja kiri 23.07.2014; pretensioon, lisad pretensioonile: seletused ja arveldused 2011. ja 2012.). Arve nr.20 27.07.2011 summas 638,40 eurot ei ole seotud Lepinguga nr.4-003 25.05.2011. Kostja seisukoht
10.Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue hageja ja kostja vahel 25.05.2011 sõlmitud ehituse alltöövõtulepingu nr 4-003 alusel tehtud tööde eest esitatud arvetest. Vastavalt lepingus kokkulepitule ning tulenevalt VÕS § 637 lg-st 3 muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja ei ole tõendanud seda, et töö on valminud ning nõuetekohane töö oleks kostjale üle antud.
11.Lepingu p 8.3 järgi esitab töövõtja enda ja omanikujärelevalve teostaja poolt allkirjastatud igakuised aktid tellijale ülevaatamiseks. Lepingu p 10.1 ja 10.2 järgi tekib hagejal arvete esitamise õigus pärast poolte poolt nõuetekohaste ja kontrollitud aktide allkirjastamist. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks punktis 2 kirjeldatud kokkulepetest kinni pidanud. Ühelgi hageja poolt kohtule esitatud akti tegelikkusele vastavust ei ole kontrollinud omanikujärelevalve teostaja. Hagiavalduse lisas 5, 7 ja 8 esitatud aktidel puuduvad üldse igasugused allkirjad. Ei ole võimalik kontrollida, kas üldse ja millal on hageja väidetavad aktid kostjale esitanud, ning kas üldse on hageja väidetavad tööd teostanud.
12.Hageja on esitanud kohtule poolte kirjavahetuse (ning on sellele viidanud ka hagiavalduses), kus hageja esindaja teatab selgesõnaliselt, et võlgnevusest summa 6677,09 euro osas on kostja nõue alusetu. Ometigi on kostja kasutanud loomingulist lähenemist ja tuletanud sellest vastusest justkui kostja siiski tunnistaks hageja nõuet. See ei vasta aga tõele.
13.Hagiavalduse kohaselt on hageja hakanud viivist arvestama alates 21.07.2012 kuupäevast. Samas on hageja esitanud kohtule kirjavahetuse, kus ta on hakanud tundma huvi võla tasumise vastu alles 2014. aasta oktoobris. Ehk enam kui kahe aasta jooksul ei ole hageja tundnud mitte mingisugust huvi väidetava võla kättesaamise vastu ning on soovinud salamisi ja kostja teadmata kasvatada viivisevõlgnevust. Arvesse tuleb võtta ka seda, et kostjale teadaolevalt tal sellist võlgnevust hageja ees ei ole. Kostja hinnangul on hageja selline käitumine pahatahtlik ning juhul kui kohus otsustab hagiavalduse rahuldada, palub kostja nimetatud asjaolusid arvesse võttes väljamõistetavat viivist vähendada nullini vm kohtu hinnangul mõistliku summani.
14.Hagiavalduse kohaselt tekkis kostjal kohustus tagastada hagejale garantiiaegse tagatise summa 5077,17 eurot 12.08.2014 kuupäeval. Esiteks, nimetatud tagatise saamise õigus tekib hagejal üksnes eeldusel, et ta on täitnud oma garantiiaegsed kohustused lepingukohaselt. Teiseks, vastavalt lepingu punktile 11.1 kestab
garantiiaeg kaks aastat alates ehitise, mille valmimiseks kokkulepitud tööd teostati, vastuvõtmisest ehitise omaniku poolt. Vastavalt lepingu punktile 11.7 tagastatakse tagatis kahe kuu möödumisel pärast garantiiaja lõppu. Hageja väited garantiiaja lõpu ja tagatise vabanemise kohta on jäänud tõendamata. TSMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool menetluses ise oma väiteid tõendama.
15.Töövõtulepingu järgne tasu saab muutuda sissenõutavaks alates töö valmimisest. Hageja ei ole tõendanud töö valmimist vastavalt lepingule, seepärast ei ole seaduse alusel muutunud sissenõutavaks ka tasunõue. Lepingu p 3.2 järgi oli töö tellijale (kostjale) üleandmise tähtajaks 15.08.2011. Hageja on esitanud kohtule dokumente, mille järgi teostas ta lepingujärgseid töid alates juuni kuust 2011 kuni juuni kuuni 2012. Teisisõnu on hageja ise oma esitatud dokumentidega tõendanud, et ta on lepingut rikkunud. Lepingu rikkumisega on hageja tekitanud kostjale kahju. Lisaks on pooled lepingu p-s 12.3 leppinud kokku, et tähtaja ületamise korral tasub hageja kostjale leppetrahvi määras 1% lepingu tasust esimese seitsme päeva jooksul tähtaja rikkumisest ning 0,25% alates kaheksandast päevast kuni rikkumise lõppemiseni. Kostja on nõudnud hagejalt leppetrahvi tasumist, kuid hageja ei ole nõuet rahuldanud.
16.Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud töö lepingujärgset tegemist ega töö tellijale üleandmist. Ometigi on just need asjaolud seaduse ja lepingu järgi tasu nõudeõiguse tekkimise aluseks. Riigikohus on sellises olukorras selgitanud tõendamiskoormise jagunemist järgmiselt (lahend nr 3-2-1-137-07, p 13): „TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kolleegium selgitab, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada.” Kostja on selgelt osundanud hageja nõude aluste puudulikkusele. Hageja nõude aluse puudumist ei saa kostja tõendada ega peagi seda seaduse järgi tegema.
17.Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagiavalduse rahuldamata ning kõik kohtukulud hageja kanda. Alternatiivselt, juhul kui kohus otsustab hagiavalduse rahuldada, palub kostja vähendada viivisenõuet kuni nullini (vm kohtu hinnangul mõistliku summani, arvestades käesoleva dokumendi punktis 5 kirjeldatud asjaolusid).
18.Hageja seisukoht kostja vastuse osas
19.Rakvere Ametikooli peahoone heakorrastustööd on OÜ Kivitammi MK poolt teostatud täies mahus ja kvaliteetselt. Heakorrastustööde lõpetamine lepingus kokkulepitud tähtajaks ei olnud võimalik tellijapoolsete objektiivsete asjaolude tõttu – venisid fassaaditööd ja territooriumi vabastamine ehitusmaterjalidest heakorratöödeks toimus kokkulepitust hiljem. E&G OÜ ei esitanud Töövõtjale pretensioone ei töö kvaliteedi ega tööde teostamise tähtaegade suhtes. Kogu heakorratööde käik kajastub järjepidevalt viies aktis. Aktid on korrektsed ja põhjalikud. Kostja (tellija) jaoks teeb aktid eriti usaldusväärseks asjaolu, et vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele koostas aktid tellija. Mitte ühegi akti suhtes ei olnud pooltel vaidlusi ega lahkarvamusi.
20.Vastavalt pooltevahelise lepingu p. 8.4, kui viie päeva jooksul teostatud tööde akti ei ole vaidlustatud, loetake aktis näidatud tööd vastu võetuks. Puudus mõistlik põhjus tööde eest osaliselt tasumata jätmiseks. Tööde teostamist täies mahus saavad usaldusväärselt tõendada tööde teostajad - kogu tööliste brigaad, kes saavad kohtus ütlusi anda. Samuti on võimalik kohapeal veenduda, et kogu lepingujärgne heakorratööde maht on teostatud. Teostatud tööde rahaliste aktide kohaselt on teostatud tööde maht 169 238,28 eurot. Töövõtja (Hageja) esitas täpses vastavuses aktidega arveid tööde eest kokku 169 238,28 euro ulatuses.
21.Tellija (kostja) on kokku tasunud 157 484, 02 eurot. Tasumata tööde maksumus on 11 754, 26 eurot, millest summa 6677,09 on pärit osaliselt tasumata arvest nr 32 31.detsembrist 2011.a ja summa 5 077,17 on garantiisumma, mis deponeeriti pooltevahelisel kokkuleppel garantiitähtaja lõpuni.
22.Arve nr. 32 esitas Töövõtja(Hageja) Tellijale(Kostjale) 31. detsembril 2011 esitas aktis nr 4 fikseeritud töömahu eest tasumiseks summale 8 676,65 eurot, millele lisandus käibemaks 1735,33, kokku 10 411,98 eurot.
23.E&G Invest OÜ (kostja) raamatupidamise väljatrükist seisuga 24. mai 2012.a on selgelt näha tasumata arve 31.detsembrist 2011 numbriga 110584,(32) summas 10 411, 98 eurot (vt. väljatrüki eelviimane rida). Kostja tasus arve osaliselt 26. märtsil 2012.a. Samast Kostja raamatupidamise väljatrükist on näha, et seisuga 24. mai 2012.a Tellija( Kostja) tunnistas võlga Kivitammi MK OÜ ees summas 6 677, 09 eurot.
24.Seisuga 26. märts 2012.a ei olnud tellijal (kostjal) muid finantskohustusi töövõtja (hageja) ees peale kohustuse tasuda aktis nr 4 fikseeritud töömahu eest, sest kolme esimese akti alusel esitatud arved olid tasutud ja tasaarveldatud. Viimase etapi tööd (akt nr 5) olid alles teostamata, arve esitamata.
25.Kirjas Hageja juhatuse liikmele 23.juulist 2014.a kostja esindaja mitte ainult ei tunnista võlga, vaid isegi vabandab siiralt maksetähtaja ületamise eest hageja poolt esitatud arvete tasumisel.
26.Hageja nõustub seisukohaga, et viiviseid summast 6 677,09 ei ole õige arvestada alates 21. juulist 2012.a. Summa 6 677,09 muutus sissenõutavaks 31.jaanuarist 2012.a. Sellest momendist tuleb arvestada viiviseid. Samas jääb hageja hagiavalduses esitatud viiviste summa juurde, et viivised ei muutuks ülemäära koormavaks.
27.Kostja vastuses esitatud väited, et tööd ei ole teostatud, et arvet nr 32 ei ole hageja esitanud, on alusetud. Kostja täiendavad seisukohad
28.Kostja selgitab, et hageja nõue saab tuleneda üksnes töövõtulepingu täitmisest vastavalt kokkulepitud nõuetele ning kokkulepitud töö teostamisest. Vastavalt lepingule saab selliseid asjaolusid tõendada ja tasu maksmise eelduseks olla üksnes poolte poolt allkirjastatud akt. Hageja on selgitanud, et 31.12.2011. a arvest nr 32 tulenev nõue summas 6677,09 eurot põhineb aktil nr 4. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud aktis kajastatud tööd on lepingu kohaselt teostatud ja kostjale üle antud.
29.Hageja väide, et kostja tunnistab ning tema raamatupidamine kinnitab punktis 1 nimetatud võlgnevust, on väär. Hagiavalduse lisas nr 15 on hageja esitanud poolte kirjavahetuse. 18.12.2013 kirjas on kostja raamatupidaja selgesõnaliselt kinnitanud, et sellist nõuet kostja raamatupidamine ei kajasta. Käesoleva dokumendi lisas esitame täiendavalt kostja raamatupidaja kinnituse, et arvet nr 32 ei ole kostja saanud ning kostja raamatupidamine seda ei kajasta. Ei ole mõistlikust seisukohast võimalik, et kostja andmed kostja raamatupidamise kohta on väärad, kuid hageja andmed kostja raamatupidamise kohta on tõesed. See ei ole usutav.
30.Käesolevaks ajaks on 31.12.2011 arvest nr 32 tulenev nõue aegunud ja kostjalt ei saa seda välja mõista isegi kui kõik teised arve tasumise eeldused oleksid täidetud. Hageja täiendavad seisukohad
31.Kostjal puudub põhjus vaidlustada tööde teostamise mahtu ja tööde üleandmist, sest vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele koostas ja edastas aktid teostatud tööde kohta tellija (hageja).
32.Seoses kostja väitega, et aktis nr.4 kajastatud tööd ei ole teostatud ja kostjale üle antud, esitab hageja Artur Fjodorovi e-kirja 6.jaanuarist 2012.a, millest nähtub, et kostja juhatuse liige Artur Fjodorov on koostanud ja edastab hageja juhatuse liikmele
Vello Einlandile akti nr 4. Kirjas on üksikasjalikult loetletud teostatud ja eelseisvate tööde maht, mis vastab täpselt aktis nr 4. kajastatule. Kiri lõpeb sõnadega: ootan arvet ja ettepanekut, kuidas saaksime dokumendid allkirjastatud. Seega kirjast nähtub, et kostja juhatuse liige Artur Fjodorov on akti nr 4 tegelik autor, ootab arvet ja väljendab nõusolekut loetletud tööde eest tasumiseks. Poolte vahel väljakujunenud akteerimise praktikat kinnitab ka Artur Fjodorovi kiri 7.juulist 2012.a, mille manuses akt nr 5 ja Kivitammi arve nr 9 näidis. Arve näidise esitas Artur Fjodorov eesmärgiga, et garantiisumma 5077,17 eurot oleks täpselt arves kajastatud. Allkirjade puudumine hageja käes olevate aktide eksemplaridel on tingitud asjaolust, et kostja saatis aktid e-postiga.
33.Vastavalt pooltevahelise lepingu p. 8.4, kui viie päeva jooksul teostatud tööde akti ei ole vaidlustatud, loetake aktis näidatud tööd vastu võetuks. Vastavalt pooltevahelise Lepingu punktile 8.9, kui tellija ei aktsepteeri teostatud tööde akti, siis on ta kohustatud otsuses ära näitama summa, mille osas ta keeldub tehtud tööd aktsepteerimast.
34.Kostja esindaja arvates teostatud tööde eest tasumata jätmise piisavaks aluseks on väita, et kostja raamatupidamine arvet nr 32 ja tasumata summat 6677,09 eurot ei kajasta. Asjaolu, et arve nr 32 kajastus kostja raamatupidamises, tõendavad kostja raamatupidamise väljavõte 24. maist 2012 ja arve nr 32 osaline tasumine. Kostja esindaja väitel ei ole usutav, et hageja andmed kostja raamatupidamise kohta on tõesed. Hageja esitab OÜ Tähe Raamatupidamisbüroo töötaja H.S. kirja 24.maist 2012.a, millest nähtub, et kostjale raamatupidamisteenuse osutaja edastas hagejale kostja raamatupidamise väljavõtte seisuga 24.05.2012.a. Seetõttu kõnealuse dokumendi usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda. Samuti esitab hageja SEB panga väljavõtte, millest nähtub, et 26.märtsil 2012.a, tasudes osaliselt teostatud tööde eest, viitas kostja arvele nr 32.
35.Kostja esindaja väide, et 31.12.2011.a arvest nr 32 tulenev nõue on aegunud, on alusetu. Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Vastavalt pooltevahelise Lepingu punktile 10.2 toimub tööde eest tasumine 30 päeva jooksul arve saamisest arvates. Seega arve nr 32 31.detsembrist 2011.a muutus sissenõutavaks alates 31.jaanuarist 2012.a. Hagi on esitatud 31.detsembril 2014. Nõue oleks aegunud 31.jaanuaril 2015.a.
36.Hageja vaidleb vastu kostja taotlusele kostja raamatupidaja L.S. õiendi toimikusse võtmisele, kuna see ei oma asjas tähtsust. Hageja ei vaidlusta kostja väidet, et arve nr 32 on kostja raamatupidamises tuvastamata ajahetkel „kaduma läinud”. Kuna seda arvet nr 32 ei ole kunagi esitatud, siis ei saa L.S. seda ka teada, kuna arve nr. 32 esitamise ja võlgnevuse tekkimise perioodil osutas kostjale raamatupidamise teenust OÜ Tähe Raamatupidamisbüroo. Arve nr 32 jäi osaliselt tasumata kostja tegevusest tulenevatel põhjustel. Kostja tasus arveid tehtud töö eest suure hilinemisega ja osade kaupa. Hageja ei vaielnud vastu, et kostja tasub, millal tal on võimalik, kuid lõpptulemusena soovis hageja kogu tasu kätte saada.
37.Hageja esitab hageja juhatuse liikme Vello Einlandi e-kirja kostjale 25.veebruarist 2014.a, milles sisaldub tungiv palve esitada raamatupidamise andmed väljamaksete päevadest ja summadest. Kostja ei edastanud raamatupidamise dokumente maksete teostamise kinnitamiseks. Hagi tagamisega seotud asjaolud
38.Tartu Maakohtu 07.05.2015 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise määruse ning arestis kostja arvelduskontod. 28.05.2015 esitas kostja eelnimetatud määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada hagi tagamine ning ühtlasi rahuldada kostja menetlusabi taotlus ning vabastada kostja määruskaebuse esitamisel täies ulatuses riigilõivust. 09.06.2015 määrusega jättis kohus kostja taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata ning andis kostjale aega riigilõivu summas 50 eurot tasumiseks 10 päeva määruse jõustumisest arvates. 12.06.2015 esitas kostja määruskaebuse Tartu
Maakohtu 09.06.2015 määrusele, millega kohus jättis menetlusabi kostjale andmata. Kohus edastas määruskaebuse 30.06.2015 lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule TsMS § 663 lg 5 alusel.
KOHTU SEISUKOHT
39.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel.
40.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §s 100 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgniku poolt kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 ja § 108 lg-le 1, võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, nõuda kohustuste täitmist.
41.Pooltevaheline vaidlus tuleneb 25.05.2011 ehituse alltöövõtulepingus nr 4-003 kokkulepitud tingimustest ning selle alusel väljastatud arvete mittetasumisest. Hagiavalduse kohaselt oli teostatud tööde kogusumma 169 238.28 eurot. Sellest summast oli kostja poolt tasutud 118 109.82 eurot. Tasumata summaks oli 51 128.46 eurot, millest omakorda arvestati maha mitmed tasaarveldused summas 39 374.20 eurot ning seega jäi hageja arvestuste kohaselt kostjal tasumata veel 11 754.26 eurot. Nimetatud summa kohta on koostatud arve nr 9 20.06,2012 (kd I tl 50). Arvel oleva info kohaselt on arve aluseks teostatud tööde akt nr 5. Tasumata summa 6677,09 eurot on mõlema poole saldos 24.05.2012 tunnistatud mittemakstuks arve nr 32 31.12.2011 alusel, maksetähtajaga 30.01.2012. Peale seda kandis kostja hagejale 20.07.2012 raha summas 1000 eurot ja 15.08.2012 summas 7816,73 eurot. Saanud ülalnimetatud summad, kustutas hageja nimetatud rahaga varasema võlgnevuse ning summa 6677,09 (arve nr 32 31.12.2011) ning selliselt sai võlgnevus summas 6677,09 eurot – võlgnevuseks arve nr 9 alusel, välja antud 20.06.2012, maksetähtajaga 20.07.2012.
42.Kohtus on leidnud tuvastamist, et kostja võlgnevus seisuga 31.12.2014 moodustas arve nr 9 20.06.2012 järgi 11 754,26 eurot. Seda kinnitavad järgmised tõendid: ehituse alltöövõtuleping nr.4-003 25.05.2011; teostatud rahaline tööde akt nr.1 ja arve nr.14 29.06.2011; teostatud rahaline tööde akt nr.2 ja arve nr.19 27.07.2011; teostatud rahaline tööde akt nr.3 ja arve nr.25-1 28.10.2011; teostatud rahaline tööde akt nr.4 ja arve nr.32 31.12.2011; teostatud rahaline tööde akt nr.5 ja arve nr.9 31.12.2011; OÜ Kivitammi MK raamatupidamise andmed; 31.12.2014 tõend; kostja raamatupidamise väljatrükk 24.05.2012; kostja raamatupidamise väljatrükk 29.11.2013; poolte kirjavahetus, s.h kostja vastus 18.12.2013; kostja kiri 23.07.2014; pretensioon, lisad pretensioonile: seletused ja arveldused 2011. ja 2012.).
43.Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud töö lepingujärgset tegemist ega töö tellijale üleandmist, viidates TsMS § 230 lg 1, mille kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohtu lahendile viidates märgib kostja, et esmalt lasub hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Kohus ei nõustu kostja taolise seisukohaga, kuna kohtu arvates on hageja omapoolselt esitanud kohtule kõik väited ja sellega koos ka tõendid oma nõudeõiguse tõendamiseks. Kostja seevastu viitab vaid üldistele asjaoludele, et tööd pole vastu võetud. Kohus leiab, et kuna hageja on üksikasjalikult selgitanud pooltevahelist tegelikku käitumist igapäevases majanduslikus koostöös, siis on kostja taoline kaitsetaktika vastuolus heade kommetega. Kostjal on olnud võimalus lepingust tulenevalt nõuda hagejalt tööde üleandmist nö reaalselt, kuid seda ei tehtud. Sellega
loeb kohus kostja poolt aktsepteerituks hageja pool teostatud tööd, mille alusel esitati ka vastavad arved. Kostja oleks pidanud kohtu arvates antud juhul ise hakkama tõendama, et töid pole tehtud, ainuüksi vastuväitest ei piisa. Sest hageja on omalt poolt esitanud vastavad aktid ja arved, mida kostja pole vaidlustanud.
44.Hageja on tõendanud, et vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele koostas ja edastas aktid teostatud tööde kohta tellija (hageja). Kostja ei ole nimetatud asjaolu ümber lükanud, seega ei saa ta ka väita, et hageja on lepingut rikkunud. Kostja on püüdnud väita, et arve nr 32 pole üldse kuskil kajastatud, ent hageja on selle ümber lükanud omapoolsete tõenditega väljavõtetega kostja enda raamatupidamisest ning selgitanud, miks ei saa lugeda kostjapoolset raamatupidaja L.S. antud tõendit selle kohta, et arve nr 32 on kostja raamatupidamises tuvastamata ajahetkel „kaduma läinud”. Kohus nõustub hageja selgitusega, et nimetatud perioodil osutas kostjale raamatupidamisteenust OÜ Tähe Raamatupidamisbüroo, mistõttu ta ei saanudki midagi teada nimetatud arvest. Samuti on hageja tõendanud vaidlevate poolte esindajate kirjavahetusega, et nõue on olnud korduvalt päevakorral ja kostja on lubanud selle asja korda ajada. Hageja esitas ka SEB panga väljavõtte, millest nähtub, et 26. märtsil 2012, tasudes osaliselt teostatud tööde eest, viitas kostja just nimelt arvele nr 32.
45.Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud. Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 10.2 toimub tööde eest tasumine 30 päeva jooksul arve saamisest arvates. Seega arve nr 32 31.detsembrist 2011 muutus sissenõutavaks alates 31.jaanuarist 2012. Hagi on aga esitatud 31.detsembril 2014. Nõue oleks aegunud 31.jaanuaril 2015. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 11 754.26 eurot.
46.Kohus leiab, et hageja nõue viivise saamiseks on õigustatud ning kostja pole selle osas esitanud ühtegi vastuväidet. Kostja taotles vaid viiviste vähendamist. Kohus leiab, et kuna viivised ei ületa põhinõuet, siis on need mõislikud ja põhjendatud. Kohus ei saa arvestada kostja praeguse võimaliku majanduslikult halva seisuga viiviste väljamõistmisel, kuna hagejal on seadusjärgne õigus viivistele. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viisi summas 8108.85 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
47.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määratakse menetluskulude rahaline suurus kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
48.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on kulutused õigusabile järgmised: arve 11/14 22.12.2014 summas 700 eurot; arve 4/15 03.04.2015 summas 700 eurot; arve 7/15 01.06.2015 summas 500 eurot, kokku õigusabikulu summas 1900 eurot (kd II tl 34-36). Hageja on esitanud menetluskuluna ka riigilõivu summas 750 eurot, mille ta on tasunud 31.12.2014 (dokument nr 324; kd I, tl 1;), samuti riigilõivu hagi tagamise taotluse pealt summas 50 eurot (tasutud 06.05.2015, maksekorraldus nr 397, kd II tl 37), kokku riigilõivud summas 800 eurot. Hageja esitas menetluskuluna ka kohtutäituri tasu summas 168 eurot (tasutud 06.05.2015; dokument nr 392; kd II tl 38), mis on tekkinud seoses hagi tagamise taotluse esitamisega täiturile.
49.Kostja on teatanud, et ta ei soovi menetluskulude kindlaksmääramist käesoleva asja raames, ent see ei kehti muudes antud asjaga seotud menetlustes, täpsustades, et muuhulgas hageja poolt esitatud hagi tagamise vaidlustamise asjas. Kohus märgib, et kuna pooleli on vaidlus hagi tagamise vaidlustamise osas, siis, hagi tagamisega seotud menetluskulude kohta, välja arvatud hagi tagamiselt tasutud riigilõiv, kohus lõplikku seisukohta ei võta. Samas on kostja esitanud vastuväited hageja menetluskulude nimekirjale, märkides, et see on täiesti sisutühi, kuigi seaduse kohaselt peab ära olema näidatud kulude koosseis TsMS § 176 lg 1 kohaselt. Puudu on toimingute kirjeldus ja aja kasutus. Kostja leiab, et hageja on eksinud TsMS § 176 lg 6 järgse nõude vastu ning seega puudub tal õigus saada hüvitust menetluskulude näol.
50.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kostja. Kohus leiab, et riigilõiv kuulub hüvitamisele ja väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks kogusummas 800 eurot, sisaldades riigilõivu 750 eurot ja riigilõivu hagi tagamise avalduse pealt 50 eurot. Hüvitamisele kuulub ka kohtutäituri tasu summas 168 eurot, kui kohtuväline kulu kohtutäituri tasu hagi tagamise eest TsMS § 144 p 5 järgi. Kohus leiab, et kuna TsMS § 176 lg 6 kohaselt kohus võib, aga mitte ei pea, nagu seda tõlgendab kostja, menetlusosalisele anda täiendava tähtaja menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente, siis antud juhul ei pea kohus seda vajalikuks, kuna on veendunud, et hageja poolt esitatud õigusabikulu vastab menetluse ajakulule. Kohus määrab seega menetluskulude rahaliseks suuruseks TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi riigilõivu kogusummas 800 eurot ning õigusabikulu summas 1900 eurot, samuti kohtutäituri tasu hagi tagamise eest summas 168 eurot. Kokku moodustab menetluskulu 2868 eurot, mis kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.