2-15-4902/8 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-15-4902 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Kostja XXX oli perioodil 12.08.2003 – 15.04.2013.a märgitud Kinnistusraamatusse XXX asuva korteri nr 116 omanikuna. Hageja OÜ XXX ostis 15.04.2013.a kordusenampakkumisel XXX kuuluva korteri. Nähtuvalt kordusenampakkumise aktist, ei kajastunud aktis võlgnevust korteriühistu ees. XXX korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu, mis väljastab ka korteriomanikele majandamiskulude arveid ning arveldab teenuste pakkujatega. 09.05.2013.a esitas KÜ XXX XXXOÜ-le arve summas 6 800,18 eurot, sh võlgnevus summas 6 723 eurot. Hageja tasus esitatud arve alusel KÜ-le XXX kostja kommunaalvõla summas 3 342,42 eurot. Hageja nõuab kostjalt mõistlikku tasu käsundita asjaajamise eest, millest tulenevalt kohustub kostja tasuma kasutatud teenuste eest, so prügivedu, vesi ja kanalisatsioon, üldvesi, vee kuumutamine, küte, üldelekter, kuivõrd kostja ei ole käesoleva hetkeni oma kohustust hageja ees täitnud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3 342,42 eurot ning 31.03.2015.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1602,69 eurot ning hageja kasuks viivised põhinõudelt alates 01.04.2015.a kuni põhinõude täitmiseni määras 0,07% päevas, kuid mitte rohkem kui 3 342,42 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu summas 425 eurot ning õigusabikulud summas 300 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna kostja hagile ei vastanud, kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulud

2-15-4902 Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 425 eurot ja lepingulise esindaja kulud 300 eurot (käibemaksuga). Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 425 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märkinud, et hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulud käibemaksuta. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 250 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.