lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-56833/30

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-56833/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2156
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Kiri
Terviseamet · Väljaminev dokument · 2024-08-28
Kiri
Terviseamet · Väljaminev dokument · 2024-06-28

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PS § 24 lg 2, 5PankrS § 15 lg 7TsMS § 314Menetlusdokumendi kättetoimetamine saatmisegaTsMS § 3141 lg 1TsMS § 663 lg 2Määruskaebuse menetlemine maakohtusPankrS § 16 lg 3PS § 10PS § 11TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
VRT&Co OÜ12058200

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Tiit Kollom

Määruse tegemise aeg ja koht

29.06.2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-56833

Tsiviilasi

VRT & Co OÜ avaldus OK-Business OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.05.2015 määrus määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

VRT & Co OÜ määruskaebus

Avalduse esitaja ja avaldus

VRT & Co OÜ avaldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Menetlusosalised, nende esindajad

Võlausaldaja VRT & Co OÜ (registrikood 12058200, asukoht Veerenni 1-27, 10134 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Väli Võlgnik Vilmsi Arendus OÜ (endise ärinimega OK-Business OÜ, registrikood 11398690, asukoht J. Vilmsi tn 7-103, 10126 Tallinn), seaduslik esindaja Oleg Kuzmin

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta VRT & Co OÜ taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 20.05.2015 määrus jätta muutmata.
3.Määruskaebus ja avaldus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks jätta rahuldamata.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.09.20262-26-1953/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 07.09.20262-26-18653/4Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14502/11Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-15734/3Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 01.09.20262-20-10233/50Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 31.08.20262-25-5392/25Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
TsMS § 3111 lg 3
TsMS § 465 lg 2Määruse sisu
4.
Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta VRT & Co OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Menetluse käik
1.03.09.2014 esitas OÜ VRT & Co Harju Maakohtule pankrotiavalduse võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks ning taotluse pankrotiavalduse tagamise abinõu kohaldamiseks, millega palus peatada kohtutäitur

Mati Roodes menetluses olev täitemenetlus võlgniku suhtes ning keelata kohtutäituril võlgniku vara võõrandamine kuni pankrotiavalduse läbivaatamiseni ja selle kohta kohtulahendi jõustumiseni.

2.Harju Maakohtu 05.09.2014 määrusega võeti pankrotiavaldus menetlusse ning 05.09.2014 määrusega rahuldati taotlus pankrotiavalduse tagamiseks.
3.Harju Maakohtu 23.09.2014 määrusega määrati toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ning pidada eelistung ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 07.10.2014.
4.07.10.2014 esitas võlausaldaja taotluse kompromissläbirääkimiste tähtaja ja kompromisslepingu esitamise tähtaja pikendamiseks kuni 07.11.2014 ja istungi edasilükkamiseks.
5.08.10.2014 kutses määras kohus uueks istungiajaks 20.10.2014.
6.Harju Maakohtu 20.10.2014 määrusega lõpetati menetlus avalduses võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ning tühistati Harju Maakohtu 05.09.2014 määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõu. Maakohus märkis, et kohus määras asjas istungi 20.10.2014. Kohus luges pooletele kohtukutse kätte toimetatuks pankrotiseaduse (PankrS) § 6 lg 3 alusel. Võlausaldaja 20.10.2014 kohtuistungile ei ilmunud. Võlausaldaja ei ole esitanud mõjuvat põhjust istungile ilmumata jätmise kohta, kompromissi sõlmimise soovi näol ei ole tegu mõjuva põhjusega. Kuivõrd võlausaldaja ei ilmunud kohtuistungile, jättis kohus PankrS § 16 lg 3 alusel ajutise halduri nimetamata. Tulenevalt PankrS § 15 lg-st 7 ei toimu pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ja menetlus lõpeb. Tuginedes eeltoodule lõpetas kohus menetluse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks PankrS § 15 lg 7 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 2 alusel. Maakohtu määrus jõustus 18.03.2015.
7.13.11.2014 esitas võlausaldaja Harju Maakohtu 20.10.2014 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule. Võlausaldaja sai maakohtu 20.10.2014 määruse kätte 10.11.2014. Võlausaldaja ei olnud teadlik, et 20.10.2014 toimus asjas kohtuistung. Võlausaldajale ei ole vastavat kohtukutset ega teadet saadetud või vähemalt ei ole võlausaldaja seda teadet või kutset kätte saanud. Samuti palus võlausaldaja anda tähtaeg kompromissi sõlmimiseks kuni 07.112014. Kuna kohus tähtaja andmisest ei keeldunud, eeldas võlausaldaja, et kohus nõustus sellega ja enne nimetatud aega uut istungit ei määra. Kohtu tegevus uue istungi määramisel tuli võlausaldajale üllatusena ja ta sai sellest teada tagantjärele. Ka ei võimalda kohtu poolt viidatud PankrS § 16 lg 3 menetlust lõpetada.
8.Harju Maakohtu 17.11.2014 määrusega jäeti võlausaldaja määruskaebus käiguta ning anti võlausaldajale tähtaeg riigilõivu 50 euro tasumiseks 7 päeva alates määruse kättetoimetamisest.
9.Harju Maakohtu 06.02.2015 määrusega keelduti võlausaldaja määruskaebust menetlusse võtmast, kuna võlausaldaja ei ole määruskaebuselt riigilõivu tasunud. Harju Maakohtu 06.02.2015 määrus edastati 09.02.2015 määruskaebuse esitanud võlausaldaja seaduslikule esindajale samale elektronposti aadressile, millelt oli esitatud määruskaebus. Seaduslik esindaja ei kinnitanud määruse kättesaamist, vaatamata sellele, et kohus seda nõudis. 17.02.2015 saatis kohus teistkordselt määruskaebuse esitajale 06.02.2015 määruse koos selgitusega, et loeb määruse kätte toimetatuks TsMS § 314 ja § 200 alusel. Kohtumäärus jõustus 18.03.2015.
10.05.05.2015 esitas võlausaldaja määruskaebuse 06.02.2015 määruse peale, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata TsMS § 3141. Võlausaldaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada kohtutäitur Mati Roodes menetluses olev täitemenetlus nr 007/2009/69347 võlgniku

suhtes ning keelata kohtutäituril võlgniku vara võõrandamine kuni määruskaebuse läbivaatamiseni ja selle kohta kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Võlausaldaja sai 28.04.2015 Ametlike Teadaannete kaudu teada, et ajavahemikul 06.05.2015 kell 10:00 kuni 14.05.2015 kell 10:00 toimub enampakkumine, millel Tallinna kohtutäitur Mati Roodes ja Mihkel Kuld (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp müüvad ühiselt avalikul suulisel kordusenampakkumisel 7 korteriomandit asukohaga Tallinn, J. Vilmsi 7, sealhulgas võlgnikule kuuluvad 6 korteriomandit. Kuna võlausaldaja teada oli menetlus võlgniku pankrotiasjas veel lõppemata ning pankrotiavalduse tagamine (täitemenetluse peatamine) jõus, pöördus võlausaldaja advokaadi poole, et õigusabi kasutades asjas selgust saada. Võlausaldaja lepinguline esindaja tutvus 29.04.2015 e-toimikus olevate kohtuasja dokumentidega ning sai sealt muu hulgas esmakordselt kätte 17.11.2014 puuduste kõrvaldamise määruse ja 06.02.2015 menetlusse võtmisest keeldumise määruse. Samuti sai võlausaldaja lepinguline esindaja teada, et 06.02.2015 määrus on kohtu hinnangul jõustunud 18.03.2015. Määruskaebuse esitajale ei ole teada, mille alusel luges kohus, et 06.02.2015 määrus jõustus 18.03.2015, kuigi määrust ei ole võlausaldajale kätte toimetatud ning ei nähtu ka, et see oleks loetud mingil alusel kätte toimetatuks. Maakohtu määrused on saadetud e-posti aadressile xxxx@gxxxx. Gmaili ekirjateenusel on oma spämmifiltrid, mistõttu võlausaldaja ei saa neid reguleerida ega tagada, et kõik e-kirjad talle läbi tulevad ja ta nendega tutvuda saab. Antud juhul puudub alus lugeda vaidlustatud määrus kättetoimetatuks ka TsMS § 3141 alusel. Samuti on TsMS § 3141 regulatsioon ebaproportsionaalne ja põhiseadusevastane. 06.02.2015 määrusest ei selgu, kuidas on 17.11.2014 määrus võlausaldajale kätte toimetatud või mille alusel luges kohus selle määruse kättetoimetatuks. Seega on vaidlustatud määruse puhul tegemist põhjendamata määrusega, mis kuulub menetlusnormi (TsMS § 465 lg 2 p 8) rikkumise tõttu tühistamisele. Esimese astme kohtu määrus

11.Harju Maakohtu 20.05.2015 määrusega keelduti võlausaldaja 05.05.2015 esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest ja hagi tagamise abinõude kohaldamisest. Maakohus märkis, et kohtu 06.02.2015 määruse sai menetlusosaline kätte hiljemalt 20.02.2015 ja seega oli määruskaebuse esitamise viimane tähtaeg 07.03.2015. Lähtudes eeltoodust leidis maakohus, et võlausaldaja määruskaebus on esitatud hilinenult, s.o esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaega, milleks oli 07.03.2015. Kuna määruskaebus on esitatud 05.05.2015, esineb selle menetlemise suhtes absoluutne menetlusõiguslik takistus ning selle menetlemisest tuleb keelduda. Kuna määruskaebuse osas tuleb keelduda selle vastu võtmisest, siis ei ole alust kohaldada ka hagi tagamise abinõusid, kuna menetlus on antud asjas lõppenud. Määruskaebus
12.Võlausaldaja palub määruskaebuses maakohtu 20.05.2015 määruse tühistada ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule; jätta vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata TsMS § 3141; alternatiivselt, kui Riigikohus ei rahulda eelmist taotlust, siis tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks TsMS § 3141 nende menetlusdokumentide osas, mis saadetakse menetlustest, mis on algatatud kuni 31.12.2014 (kaasa arvatud) ning jätta menetluskulud võlgniku kanda. Võlausaldaja palus esialgse õiguskaitse korras peatada kohtutäitur Mati Roodes menetluses olev täitemenetlus nr 007/2009/69347 Vilmsi Arendus OÜ (endine OK-Business OÜ) suhtes ning keelata kohtutäituril Vilmsi Arendus OÜ (endine OK-Business OÜ) vara

võõrandamine kuni määruskaebuse läbivaatamiseni ja selle kohta kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas.

13.Vaidlustatud määrus on põhjendamata. Vaidlustatud määruses ei ole vastatud määruskaebuse seisukohtadele seoses TsMS § 3141 põhiseadusevastasusega. Maakohus on vaid üldsõnaliselt nentinud määruskaebuse mittetähtaegsust.
14.Maakohtu määrusest ei selgu, mille alusel luges kohus 06.02.2015 määruse jõustunuks 18.03.2015. Vaidlustatud määruses on asutud seisukohale, et määruskaebuse tähtpäev oli 07.03.2015, millest võiks justkui järeldada, et määrus oleks pidanud jõustuma 08.03.2015. Maakohtul puudub arusaam sellest, millal ja millisel alusel ta luges 06.02.2015 määruse võlausaldajale kättetoimetatuks. Seega ei saa usaldusväärseks pidada kohtu ka väidet, et kohtu 06.02.2015 määruse sai menetlusosaline kätte hiljemalt 20.02.2015.
15.06.02.2015 määrust ei saa lugeda kättetoimetatuks elektrooniliselt. Kaebaja ei ole kätte saanud kohtu poolt väidetavalt saadetud e-kirju. G-maili e-kirjateenusel on oma spämmifiltrid, mistõttu võlausaldaja ei saa neid reguleerida ega tagada, et kõik e-kirjad talle läbi tulevad ja ta nendega tutvuda saab. Kaebaja märgib ka, et igapäevane e-kirjade hulk võib olla nii suur, et nende aktiivne jälgimine ja neist oluliste leidmine on raskendatud ning soovimatu reklaami ja spämmkirjade tõttu on e-kirjateenuse pakkujad, sh gmaili administreeriv Google, üha karmistanud oma spämmifiltreid. Sellega kaasnevad väga sagedased juhud, kus iseenesest täiesti usaldusväärselt e-posti aadressilt saadetud e-kiri tegelikult saajani ei jõuagi (mis selgub aga alles igakordsel ülehelistamisel ja vastaval kontrollimisel) või ei panda seda e-kirjade rohkuses lihtsalt tähele (eriti näiteks, kui saatjaks on märgitud kohtusekretäri nimi, ilma viiteta ametlikule kirjale). Seega ei saa kohus eeldada, et menetlusosalisele saadetud e-kiri reaalselt saajani jõuab ja saaja sellega tutvuda saab. Käesoleval juhul puudub alus lugeda 06.02.2015 määrus kättetoimetatuks elektrooniliselt, kuna täidetud ei ole ei TsMS § 3111 lg 3 ega lg 5 nõuded – dokumenti ei ole avatud e-toimikus ning saaja ei ole dokumendi kättesaamist ühelgi viisil kinnitanud.
16.Puudub alus lugeda 06.02.2015 määrus kättetoimetatuks ka TsMS § 3141 alusel. Nimetatud säte jõustus 01.01.2015 ning seda saab tõlgendada üksnes selliselt, et TsMS § 3141 kättetoimetamise fiktsiooni on võimalik kohaldada üksnes siis, kui muud reaalse kättetoimetamise viisid ei ole õnnestunud. Nimetatud säte ei ole kohaldatav peamise kättetoimetamise võimalusena. Ka Riigikohus on oma lahendites korduvalt asunud seisukohtadele, et kättetoimetamise fiktsiooni kasutamine on kohtule nö. viimane võimalus ning enne peab kohus tegema igakülgseid pingutusi menetlusdokumendi reaalseks kättetoimetamiseks adressaadile. Samuti on Riigikohus kinnitanud, et kättetoimetamise fiktsiooni kohaldamiseks tuleb rangelt täita vastavas sättes sisalduvaid vorminõudeid kättetoimetamise fikseerimiseks.
17.Kui kohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu, tuleb järeldada, et TsMS § 3141 regulatsioon on ebaproportsionaalne ja põhiseadusevastane. Sellisel juhul oleks TsMS § 3141 vastuolus PS § 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ning PS § 24 lg 2 sätestatud õigusega olla oma kohtuasja arutamise juures ja PS § 24 lg 5 edasikaebeõigusega. Ühtlasi on see regulatsioon vastuolus Põhiseaduse (PS) §-st 10 tuleneva õiguskindluse põhimõttega. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 3141 lg 1-3 regulatsioon on vastuolus PS § 10 nende menetlusdokumentide osas, mis tuleb kätte toimetada enne 01.01.2015 algatatud menetlustes. TsMS § 3141 regulatsioon praeguses sõnastuses (ilma piirava tõlgenduseta) toob kaasa olukorra, kus kohtul puudub igasugune kohustus kontrollida, et menetlusosaline saab kätte teda puudutava menetlusdokumendi, vaid võib koheselt kohaldada fiktsiooni ja lugeda dokumendi kättetoimetatuks. See võib tuua, ja antud juhul tõigi, kaasa olukorra, kus võlausaldaja ei

saanud teada puudusest tema määruskaebuses ja tagajärjena jäeti see menetlusse võtmata. Seega võib TsMS § 3141 regulatsiooni kohaldamine tuua kaasa menetluste toimumise menetlusosaliste seljataga nö formaalselt, ilma menetlusosalisi tegelikult kaasamata. Menetluse edasine käik

18.Harju Maakohtu 03.06.2015 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
19.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 04.06.2015 kirjaga vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
20.26.06.2015 esitas võlausaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, millega palus peatada kohtutäitur Mati Roodes menetluses olev täitemenetlus nr 007/2009/69347 Vilmsi Arendus OÜ (endine OK-Business OÜ) suhtes ning keelata kohtutäituril Vilmsi Arendus OÜ (endine OK-Business OÜ) vara võõrandamine kuni määruskaebuse läbivaatamiseni ja selle kohta kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ka jätab ringkonnakohus rahuldamata võlausaldaja avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
22.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus kättetoimetamisel põhjendatult TsMS §-i 3141. Toimiku materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja varaselt suhelnud kohtuga korduvalt e-posti aadressilt XXXX@XXXX ja ka kinnitanud kohtu poolt saadetud kirjade kättesaamist, samuti on kaebaja kasutanud varasemalt e-toimikut. Seega ei saa pidada usutavaks, et alates mingist ajahetkest ei saanud kaebaja kätte enam ühtegi kohtu poolt saadetud e-kirja (nt spämmifiltrite tõttu). Maakohus on 17.11.2014 määrust üritanud võlausaldajale kahel korral kätte toimetada nii posti teel, kui ka e-posti teel. Samuti on maakohus üritanud 06.02.2015 määrust mitmel korral e-posti teel kätte toimetada. Ei saa pidada usutavaks, et ükski maakohtu poolt saadetud menetlusdokument (17.11.2014 määrus ja 06.02.2015 määrus) reaalselt kaebaja epostkasti ei jõudnud. Samuti peab juriidiline isik tagama selle, et tema poolt äriregistris avaldatud aadress on õige ning tal on võimalik sealt menetlusdokumente kätte saada. Maakohus tegi omalt poolt kõik, et kaebajale menetlusdokumente kätte toimetada. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi objektiivset põhjust, miks tal ei olnud e-posti aadressilt XXXX@XXXX võimalik kohtu poolt saadetud e-kirju kätte saada, oletavate spämmifiltrite olemasolu ei ole antud juhul mõjuvaks põhjuseks.
23.Ringkonnakohus ei näe alust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole TsMS § 3141 vastuolus ei PS §-ga 11, PS § 24 lg-ga 2, PS § 24 lg-ga 5 ega PS §-ga 10. TsMS § 3141 ei riiva isiku õigust kohtumenetluses osaleda. Antud sätet kasutatakse olukorras, kus menetlusosaline on ise teinud usutavaks selle, et talle on võimalik menetlusdokumente teatud aadressile või sidevahendite andmeid kasutades kätte toimetada. Antud juhul puudus maakohtul alus kahelda, et kaebaja ei saa menetlusdokumente e-posti aadressilt XXXX@XXXX kätte, kuna kaebaja on sellelt aadressilt korduvalt kohtuga suhelnud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole TsMS § 3141 vastuolus ka õiguskindluse ega proportsionaalsuse põhimõttega. Kuna menetlusosalisel on kohustus tagada, et tema poolt kohtule esitatud e-posti aadress oleks õige ning menetlusosaline peab kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning ei tohi

menetlust venitada, siis ei ole TsMS § 3141 tsiviilkohtumenetluse üldisi põhimõtteid arvestades ebaproportsionaalne. TsMS § 3141 ei ole vastuolus ka õiguskindluse põhimõttega, kuna seaduse mittetundmine ei vabasta seaduse järgimisest.

24.Kuna võlausaldaja määruskaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust kohaldada ka esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõusid, kuna menetlus antud asjas on lõppenud.
25.Käesolev määrus ei ole edasikaevatav (TsMS § 663 lg 2, § 390 lg 1 teine lause ja § 4771 lg 2 teine lause). Menetluskulude jaotus
26.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-24-11446/45Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-14868/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja