4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta hageja menetluskuludest 34% kostja kanda ja 66% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
6.Mõista K.J. R.P. kasuks välja menetluskulu 25 (kakskümmend viis) eurot ja 50 senti. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 2. mail 2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hageja on esitanud kostja vastu hagi lepinguvälise kahju hüvitamiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hagi rahuldamise eelduseks on seega kostja õigusvastane tegu, hagejal kahju olemasolu ning põhjuslik seos kostja õigusvastase teo ning hagejal kahju tekkimise vahel. Kusjuures vastutusest vabanemiseks on kostjal VÕS § 1050 lg 1 järgi võimalik tõendada, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
5.Hagi kohaselt tungis kostja hagejale 7. oktoobril 2014. a kallale. Kostja lõi hagejat kolm korda rusikaga näkku, põhjustades hagejale füüsilist valu ja tervisekahjustusi, so turse vasaku silma alla, turse vasemale poole üla- ja alahuulele ning peapõrutuse. Lisaks nõudis kostja vägivallaga ähvardades hagejalt raha üleandmist, mille tagajärjel andis hageja kostjale 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja pannud toime VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 2 ja 5 mõttes õigusvastase teo, mille tagajärjel on hagejale tekkinud kahju. Kuna kostja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kostja ei ole kahju tekitamises süüdi ning hagis väljatoodud asjaoludest nähtub, et kostja tegevus oli tahtlik, leiab kohus, et hageja võib VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-de 2 ja 5 ning § 1050 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist.
6.Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kostjalt varalise kahju väljamõistmist summas 25 eurot ja mittevaralise kahju väljamõistmist summas 1500 eurot.
7.VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju mh kaotsiläinud või hävinud vara väärtust ning kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikke kulusid. Hagist nähtub, et, hageja andis kostjale kostja poolt toime pandud rünnaku ja edasise vägivallaga
ähvardamise mõjul 20 eurot. Lisaks kandis hageja kostja poolt tekitatud tervisekahjustuse tõttu erakorralise meditsiini osakonda pöördumisel ravikulusid 5 eurot. Kohus leiab, et kostjalt on põhjendatud hageja kasuks seega välja mõista otsene varaline kahju 25 eurot.
8.VÕS § 134 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamisest ja/või tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju suuruse otsustab VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 alusel kohus diskratsiooniõigusest lähtuvalt. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 5 näeb ette, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on otsuses 3-2-1-18-13 märkinud, et kohus peab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel sõltumata poolte taotlustest arvestama ka rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 20 jj).
9.Hagiavalduse kohaselt tungis kostja hagejale kallale ning lõi hagejat tahtlikult korduvalt rusikaga näkku ja kehapiirkonda. Sellega tekitas kostja hagejale turse vasaku silma alla, turse vasemale poole üla- ja alahuulele ning peapõrutuse. Tegemist ei ole püsivate tervisekahjustustega. Hagejale rünnaku tagajärjel tekkinud tervisekahjustus on seega pigem kergemat laadi. Hagist ei nähtu, et saadud vigastused oleksid hageja elukvaliteeti pikema aja jooksul mõjutanud. Hageja on hagis välja toonud asjaolu, et kostja ründas hagejat ajendatuna hageja ja kostja vahelisest konfliktist seoses taksoteenuse osutamisega. Samas ei saa see kohtu hinnangul õigustada kostja tahtlikku ja vägivaldset rünnet hageja vastu. Seega ei saa hageja rünnakule eelnenud käitumist hagis toodud asjaoludel pidada selliseks, mis annaks alust kahjuhüvitise vähendamiseks.
10.Arvestades eeltoodut, Eesti kohtupraktikas sarnastes ja isegi raskemates asjades väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitisi (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 10. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-5593; Harju Maakohtu 6. mai 2013. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-12-28699 ja Tartu Ringkonnakohtu 18. novembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-1245078) ning Eesti keskmist elatustaset, leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hüvitis mittevaralise kahju eest 500 eurot.
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 2, § 1050, § 128 lg 3 ja § 134 lg 2 alusel välja mõista varalise kahju hüvitis 25 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 34% ulatuses.
13.Tartu Maakohus andis 28. mail 2015 hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja ja vastavate tõendite esitamiseks. Menetluskulude nimekiri tuli esitada 5 päeva jooksul kirja kätte saamisest. Hageja on Tartu Maakohtu 28. mai 2015. a kirja avaliku e-toimiku vahendusel kätte saanud 2. juunil 2015. Hageja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
15.Asja materjalidest nähtub, et hageja menetluskulu on hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Kohtul ei ole võimalik asja materjalide pinnalt tuvastada, kui suured on hageja lepingulise esindaja tegelikud kulud, kuna hageja ei ole vastavaid andmeid esitanud. Kuivõrd hageja lepingulise esindaja tegelikud kulud ei ole teada, ei saa kohus ka TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel hinnata, millised hageja esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.
16.Hageja menetluskulud koosnevad seega riigilõivust 75 eurot. Kohus jätab hageja menetluskuludest 34% kostja kanda ja 66% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 25 eurot ja 50 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.