AV hagi Osaühing Saare Arendusbüroo Grupp vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.01.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AV apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AV (isikukood XXXXXXXXXXX), vandeadvokaat Tarmo Repp
esindaja
Kostja: Osaühing Saare Arendusbüroo Grupp (registrikood 10404902), esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel Kohtuistungi toimumise aeg
08.06.2015, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30.01.2014 otsus ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Tunnistada täiteasjas nr 022/2013/5032 sundtäitmine lubamatuks põhivõla summas 2229,43 eurot (kaks tuhat kakssada kakskümmend üheksa eurot ja nelikümmend kolm senti) ulatuses.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.
Jätta AV poolt kõik maakohtus, ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. Jätta Osaühingu Saare Arendusbüroo Grupp poolt kõik maakohtus, ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulud tema enda kanda.
5.Tühistada Harju Maakohtu 15.08.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 022/2013/5032 kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AV (hageja) esitas 14.08.2013 Harju Maakohtule Osaühingu Saare Arendusbüroo Grupp (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2013/5032. Samuti palus hageja hagi tagamiseks täitemenetluse peatada. Harju Maakohus peatas 15.08.2013 määrusega hagi tagamise korras täitemenetluse kuni hagi kohta tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt mõisteti 26.06.2013 tsiviilasjas nr 2-12-8729 tehtud määrusega hagejalt ja AV-lt kostja menetluskulude katteks välja 5445,52 eurot. Kostja on pöördunud selle nõude täitmiseks kohtutäituri poole. Hageja on täitemenetluses võlgnik, AV-i suhtes on 17.09.2012 välja kuulutatud pankrot. Hageja leidis, et nimetatud nõude sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, sest hageja tasaarvestas kostja menetluskulude nõude hageja menetluskulude nõudega kostja vastu. Kostjalt mõisteti tsiviilasjas nr 2-11-31408 tehtud lahendiga hageja ja AV-i kasuks välja 6315,13 eurot. Tasaarvestamise asemel erinevatel aegadel täitemenetluse korraldamine võib viia olukorrani, kus ühe isiku nõue saab rahuldatud, aga teisel mitte.
3.Tsiviilasjas nr 2-11-31408 tehtud määrusest nähtub, et menetluskulud on mõistetud välja hageja ja AV-i kasuks, kuid tuleb üle kanda OÜ-le Hermastu Kinnisvara (Hermastu), mis tähendab, et menetluskulude käsutamise õigus, sh tasaarvestamise õigus, on eelkõige hagejal, selleks pole vaja Hermastu nõusolekut. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ning leidis, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet, mida ta saaks tasaarvestada. Kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-31408 ei ole jõustunud. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.10.2013 maakohtu määruse osaliselt, vähendades hüvitise 2229,43 euroni. Lisaks peab selle määruse kohaselt kostja väljamõistetu tasuma Hermastule. See tähendab, et kostjal ei ole rahalist kohustust hageja vastu. Hageja ei ole
kostjale tasaarvestusavaldust esitanud. Kostja sai selle kohtult koos hagimaterjalidega alles 24.08.2013. Menetluskulude hüvitis kuulub AV-i pankrotivarasse. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus jättis 30.01.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tühistas varem kohaldatud hagi tagamise abinõu.
6.Maakohtu otsuse kohaselt esitas hageja hagi lisana kostjale 14.08.2013 tasaarvestusavalduse, mille kohaselt tasaarvestab kostja nõutud 5445,52 eurot hageja kasuks välja mõistetud 6315,13 euro suuruse nõudega. Tsiviilasjas nr 2-11-31408 mõistis Tallinna Ringkonnakohus 17.10.2013 määrusega praeguse asja kostjalt välja AV-i ning praeguse asja hageja kasuks menetluskulu 2229,43 eurot ning kohustas kostjat kandma väljamõistetud menetluskulu Hermastu arvelduskontole. Maakohus leidis, et menetluskulude käsutamise õigus, sh tasaarvestamise õigus, on eelkõige hagejal ning selleks ei ole vaja Hermastu nõusolekut.
7.Hageja tasaarvestusavalduses märgitud aktiivnõue ei olnud tasaarvestusavalduse esitamise ajal, s.o 14.08.2013 sissenõutav, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-31408 on muudetud Pärnu Maakohtu 12.08.2013 määrust. Seega sai hageja kostja vastu esitada tasaarvestusavalduse pärast Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2013 määruse jõustumist, s.t pärast 13.01.2014. Tasaarvestamisavalduse tegemise ajal ei olnud hagejale veel teada, millises summas on tal õigus kostjaga nõudeid tasaarvestada. Hageja saab tasaarvestada üksnes enda nõuet kostja vastu, mitte AV-i nõuet kostja vastu, nagu ta on ekslikult 14.08.2013 avalduses teinud.
8.Tasaarvestuse tegemiseks peab tasaarvestav pool esitama tasaarvestusavalduse ning tasaarvestus jõustub, kui teine pool on tasaarvestusavalduse kätte saanud. Praeguses tsiviilasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiavalduse esitamisel ei olnud hageja tasaarvestusavaldus kostjale kätte toimetatud. Seega puudus eeldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi, s.o nõue ei olnud hagi esitamise ajal tasaarvestatud. Täitemenetlust alustati 31.07.2013 ning vaidlust ei olnud selle üle, et hageja sai täitmisteate koos täitedokumendiga kätte 05.08.2013. Pooled ei vaielnud ka selle üle, et tasaarvestusavalduse sai kostja kätte koos hagiavaldusega. Seega toimetati tasaarvestusavaldus kostjale kätte pärast seda, kui hageja oli kätte saanud täitmisteate. Riigikohus leidis asjas nr 3-2-1-104-10, et TMS § 221 lg-te 2 ja 3 koostoimest tulenevalt on tasaarvestuse vastuväide lubatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel üksnes siis, kui tasaarvestus on tehtud pärast kohtulahendi jõustumist, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist.
9.Lisaks leidis hageja, et kostja ei käitunud täitemenetluse alustamist taotledes kooskõlas heade kommetega. Maakohus nimetatud seisukohaga ei nõustunud. Kostja andis hagejale aega täita kohustus vabatahtlikult enne täitemenetluse algatamist. Hageja kohustust ei täitnud. Kohased ei ole hageja väited selle kohta, et erinevatel aegadel täitemenetluse korraldamine võib viia olukorrani, kus ühe isiku nõue saab rahuldatud aga teisel mitte ning seda veel kostja majanduslikku olukorda arvestades. Millegagi ei ole tõendatud, et kostja poleks suuteline hageja nõuet rahuldama. Ainuüksi hageja viited kostja majandustulemustele ei ole asjakohased. Lisaks on kostjal jätkuvalt nõue hageja vastu.
Apellatsioonkaebus
10.Hageja esitas 03.03.2014 Harju Maakohtu 30.01.2014 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse, uue otsusega hagi rahuldada või saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
11.Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et nõuete tasaarvestamine pärast hageja suhtes täitemenetluse algatamist ei olnud lubatav. Maakohus viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-104-10, mis on tehtud enne 5. aprilli 2011 kehtinud TMS redaktsiooni kohta. Sellest ajast on varem TMS-s kehtinud piirangud kõrvaldatud ning laiendatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalusi.
12.Asjakohane ei ole maakohtu väide, mille kohaselt oleks tasaarvestuse tegemiseks pidanud hageja kasuks tsiviilasjas nr 2-11-31408 tehtud kohtulahend olema jõustunud ning et hagejal ei ole kostja vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohast nõuet. Maakohus tuvastas, et Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-11-31408 jõustus 13.01.2014 ning seega olid tasaarvestuse eeldused hagi menetluse kestel täidetud. Maakohus oleks saanud lugeda nõuded kattuvas ulatuses tasaarvestatuks.
13.TMS § 221 eesmärk on välistada olukord, et toimuks mitu ajaliselt erinevat täitemenetlust poolte vahel, kelle nõuded oleks võimalik tasaarvestada. Paralleelsete täitemenetluste korral võib tekkida olukord, kus ühe isiku vara müügist võib jätkuda teisele raha üle kandmiseks täitedokumendi täitmiseks, aga vastupidi mitte. Hageja viitas ka sellele, et maakohus jättis hindamata kostja majandusliku seisundi, millest nähtuvalt on ebatõenäoline, et kostja osas õnnestub täitemenetluse edukas läbiviimine. Vastustaja seisukoht
14.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluse edasine käik
15.Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.10.2014 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
16.15.04.2015 otsusega tühistas Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2014 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel on ringkonnakohtul võimalik välja selgitada, kas hageja soovib teha uue tasaarvestusavalduse. Kui hageja seda teeb ning tasaarvestuse eeldused on täidetud, on võimalik sundtäitmine tunnistada osaliselt lubamatuks.
17.26.05.2015 esitas hageja tasaarvestusavalduse, mille kohaselt tasaarvestab Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-31408 hageja kasuks kostjalt välja mõistetud menetluskulud summas 2229,43 eurot ning kostja kasuks hagejalt Pärnu Maakohtu 26.06.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-8729 välja mõistetud menetluskulud summas 5445,52 eurot. Eelnevast tulenevalt palus hageja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2013/5032 lubamatuks 2229,43 euro osas. Ringkonnakohtu seisukoht
18.TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus
tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi. Apellatsioonkaebus kuulub samuti rahuldamisele.
19.Vastavalt TMS § 221 lg 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
20.Pärnu Maakohtu 26.06.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-8729 on AV-lt (pankrotis) ja käesoleva asja hagejalt solidaarselt mõistetud käesoleva asja kostja kasuks välja menetluskulud 5445,52 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Nimetatud kohtumäärusest tuleneva võla väljamõistmiseks on käesoleva asja kostja avalduse alusel algatatud käesoleva asja hageja suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 022/2013/5032.
21.Pärnu Maakohtu 12.08.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-31408 mõisteti käesoleva asja kostjalt käesoleva asja hageja ning AV-i kasuks välja menetluskulud 6315,13 eurot. Ühtlasi kohustati käesoleva asja kostjat kandma menetluskulud Hermastu arveldusarvele. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.10.2013 määrusega maakohtu 12.08.2013 määruse osaliselt ning vähendas väljamõistetavat menetluskulu 2229,43 euroni. Maakohus tuvastas, et ringkonnakohtu määrus jõustus 13.01.2014.
22.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
23.Riigikohus on käesolevas asjas 15.04.2015 tehtud otsuses selgitanud, et:
Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-104-10 väljendatud seisukoht (TMS § 221 lg-te 2 ja 3 koostoimest tulenevalt on tasaarvestuse vastuväide lubatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel üksnes siis, kui tasaarvestus on tehtud pärast kohtulahendi jõustumist, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist) oli seotud enne 05.04.2011 kehtinud TMS 221 regulatsiooniga hagi esitamise (aegumis)tähtaja pikkuse ja selle kulgema hakkamise kohta. Praegu kehtiv TMS § 221 lg 3 lubab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada täitemenetluse lõpuni (ega ole aegumistähtaeg);
Hageja saab tasaarvestuseks kasutada nõuet, mis on tema kasuks kohtulahendiga välja mõistetud, ka sel juhul, kui väljamõistetud summa oli palutud üle kanda teisele isikule (Hermastule). Hageja kui üks selle nõude omaja võis nõuet käsutada ning hiljem ka käsutust muuta.
Üks solidaarvõlausaldaja saab kasutada kogu solidaarvõlausaldajate kasuks välja mõistetud summat tasaarvestuse tegemiseks kehtivalt ka teise solidaarvõlausaldaja suhtes.
Kuna maakohtus käesolev vaidlus 03.12.2013 sisuliselt lõppes, ei saa hagejale ette heita, et ta ei teavitanud maakohut tema kasuks 13.01.2014 jõustunud kohtulahendist. Ringkonnakohus pidanuks selgitama hagejale võimalust esitada tasaarvestusavaldus menetluses uuesti.
24.Käesolevas asjas esitas hageja 26.05.2015 tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-31408 hageja kasuks kostjalt välja mõistetud menetluskulud summas 2229,43 eurot ning kostja kasuks hagejalt Pärnu Maakohtu 26.06.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-8729 välja mõistetud menetluskulud summas 5445,52 eurot. Hageja on tasaarvestanud põhinõuded. Kostja ei ole seda vaidlustanud. Hageja tasaarvestust ei takista see, et menetluskulud olid välja mõistetud solidaarselt tema ning AV-i (pankrotis) kasuks. Samuti ei keela tasaarvestust asjaolu, et kohtulahendiga hageja ja AV-i (pankrotis) kasuks väljamõistetud summa tuli üle kanda Hermastule. Hageja kui üks nõude omaja võis käsutust muuta. Kolleegium leiab, et antud juhul on tasaarvestuse eeldused täidetud ning hagejal oli õigus põhinõuded 2229,43 euro ulatuses tasaarvestada. Eeltoodust tulenevalt tuleb tunnistada sundtäitmine lubamatuks põhinõude summas 2229,43 eurot ulatuses.
25.Harju Maakohtu 15.08.2013 määrusega peatati hagi tagamise korras täitemenetlus täiteasjas nr 022/2013/5032 kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas asjas. Kuigi hagi rahuldatakse, tuleb hagi tagamine TsMS § 386 lg 2 alusel tühistada. Seda seetõttu, et ringkonnakohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks osaliselt, mitte täielikult. Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus rahuldas hagi täielikult seetõttu, et hageja kitsendas 26.05.2015 oma nõuet tulenevalt Riigikohtu lahendist käesolevas tsiviilasjas. Kuni selle ajani taotles hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täielikult. Lähtudes eeltoodust oleks ebaõiglane jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Arvestades, et täitemenetluses nõutakse hagejalt 5445,52 eurot (millele lisanduvad viivised), hageja nõudis algselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täies ulatuses, kohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks põhinõude summas 2229,43 eurot ulatuses, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta kõik poolte menetluskulud (nii maakohtus, ringkonnakohtus kui Riigikohtus kantud menetluskulud) poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.