Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1.6 Kostja kinnitab, et ei ole kompromissi sõlmimise ajal maksejõuetu ja kompromissi sõlmimine ei kahjusta tema võlausaldajate (kui neid peaks olema) huve ning kompromissis kokkulepitu on tema vastu tsiviilasjas 2-14-62882 esitatud nõude suurust arvestades mõistlik, majanduslikult kõigiti põhjendatud ja tema huvidega kooskõlas. 1.7 Pooled avaldavad ja kinnitavad, et ei ole kompromissi sõlmimisele eelnevate läbirääkimiste käigus ega mistahes muul ajahetkel vahetanud mistahes teavet mis võiks puutuda Poole majanduslikku olukorda ja võimaldaks Poolel kasvõi ligilähedaselt hinnata teise Poole maksevõimet, Poole majanduslikku jätkusuutlikust või täidetud, olemasolevaid ega tulevasi kohustusi või nende võimalikke sissenõutavaks muutumise ajahetke või teha järeldusi võlausaldajate olemasolu või puudumise kohta, ega kavatse vastavat teavet vahetada ega teineteisele mistahes viisil või vormis teatavaks teha ka kompromissi sõlmimise järgselt. 1.8 Pooled kohustuvad mitte avaldama kompromissi sisu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui avaldamise kohustus tuleneb seadusest. 1.9 Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus, kokkulepe ega ükski käesolevas menetlusdokumendis sisalduv taotlus mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad kompromissi sellisel juhul algusest peale kehtetuks. 1.10 Kummagi poole menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad vastavad kulud kandnud poole enda kanda ning pooled ei esita menetluskulude osas vastastikku mingeid nõudeid. 1.11 Pooled lühendavad kokkuleppel TsMS § 64 lg 2 alusel määruskaebuse esitamise tähtaega kompromissi kinnitava ja tsiviilasja nr 2-14-62882 menetlust lõpetava kohtumääruse peale ühe (1) päevani määruse kättetoimetamisest arvates. 1.12 Kompromiss jõustub selle kinnitamisest kohtu poolt (v.a punkti 1.1 osas, milles nimetatud rahasumma tasumine kohtu tagatiskontole on kompromissi kohtu poolt kinnitamise vältimatuks eelduseks ning mille alusel võtab kostja kohustuse kompromissi allkirjastamisega). Täiendavad otsustused

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada tagatis ja pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (TsMS § 430 lg 6). Kompromiss võib olla tingimuslik (TsMS § 430 lg 7). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8). Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 04.12. 2014 tasutud riigilõivust 1800 eurot tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 900 eurot. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).

Vastavalt TsMS § 386 lg-le 4 kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsMS § 445 lg-le 2 kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Pooled on esitanud taotluse tühistada Tartu Maakohtu 28.01.2015 määrusega seatud hagi tagamise. Kohus leiab, et taotlus tuleb rahuldada ja 28.01.2015 hagi tagamise määrus, millega kanti Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr 576839 IV jakku kohtulik hüpoteek summas 159993,40 eurot MTÜ Eesti Pärandimaastikud (registrikood: 80299776) kasuks, tuleb tühistada. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.