Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
25. juuni 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-11-20569
Tsiviilasi
OÜ Optima Privaat hagi Askersund Trading OÜ vastu veolepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks Memetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. mai 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Optima Privaat määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Optima Privaat (rk: 10520048), esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson Vastustaja (kostja): Askersund Trading OÜ (rk: 10414518), esindaja vandeadvokaat Kai Amos
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 13. mai 2015 määrus osaliselt kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata hageja menetluskulude suuruseks 9115,14 eurot ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 9115,14 eurot.
2.Lugeda Tartu Maakohtu 13. mai 2015 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada OÜ Optima Privaat avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tsiviilasjas nr 2-11-20569 osaliselt ja määrata kindlaks OÜ Optima Privaat menetluskulud summas 9115,14 eurot.
2.
Välja mõista Askersund Trading OÜ-lt OÜ Optima Privaat kasuks menetluskulude katteks 9115 (üheksa tuhat ükssada viisteist) eurot 14 senti.
3.Välja mõista Askersund Trading OÜ-lt OÜ Optima Privaat kasuks menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
4.Määrus toimetada kätte menetlusosaliste esindajatele.“
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isikul on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.OÜ Optima Privaat esitas 03.05.2011 maakohtule Askersund Trading OÜ vastu hagi veolepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Tartu Maakohus jättis 11.12.2012 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 17.02.2014 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Riigikohus tühistas 11.06.2014 otsusega ringkonnakohtu 17.02.2014 otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohus tühistas 29.09.2014 otsusega maakohtu 11.12.2012 otsuse, rahuldas hagi ning jättis menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 13.01.2015.
2.Hageja esitas 11.02.2015 maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, paludes mõista kostjalt välja hageja kasuks tsiviilasjas kantud menetluskulud summas 14 673,07 eurot, sh riigilõivud 3515,14 eurot, 850 eurot ja 28,76 eurot ning õigusabikulu 10 279,17 eurot (ilma käibemaksuta; sh õigusabi 85 tunni 45 minuti ulatuses ning väljavõtted kinnistusraamatust ja päringud e-äriregistrist 10,42 eurot). Hageja palus kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
3.Kostja esitas hageja avaldusele vastuväite hagiavalduselt tasutud riigilõivu 3515,14 eurot osas, leides, et põhjendatud riigilõivu summa on 1000 eurot, ning õigusabikulu osas. Kostja arvates on esitatud õigusabi maht ülepaisutatud ja õigusabikulu hagihinda arvestades ebaproportsionaalselt suur.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 13. mai 2015 määrusega OÜ Optima Privaat avalduse osaliselt ja määras kindlaks OÜ Optima Privaat menetluskulud summas 7938,05 eurot (sh riigilõivud 3515,14 eurot ja 850 eurot ning õigusabikulu 3572,92 eurot) ning mõistis Askersund
Trading OÜ-lt välja OÜ Optima Privaat kasuks menetluskulude katteks 7938,05 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Määruse kohaselt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 175 lg 1 sätestas, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja. Hageja esindaja on vastavalt menetluskulude nimekirjale teinud kohtumenetluses toiminguid 85 tunni 45 minuti ulatuses tasumääraga 125 eurot tund ilma käibemaksuga. Kohus nõustus kostja vastuväitega, et arvestades vaidluse sisu ja hageja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ning hinnates esindaja tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna spetsifikatsioonis märgitud ajakuluga, ei ole õigusabikulud taotletud suuruses põhjendatud, kuna kõik toimingud ei olnud nii ajamahukad ega põhjendatud. Hagiavaldus esitati 03.05.2011. Kohus leidis, et enne hagiavalduse esitamist tehtud toimingute, mis ei ole kohtu poolt kontrollitavad, eest ei ole põhjendatud kostjalt õigusabikulu välja mõista. 22.–24.10.2012 toimingud seisukohtade koostamiseks kohtutoimikust ei nähtu ega ole samuti kohtu poolt kontrollitavad ning neid ei ole põhjendatud kostjalt õigusabikuluna välja mõista. Sõidukuludest on TsMS § 144 p 2 alusel õigus nõuda kohtuistungitele sõitmisega seotud otseste sõidukulude (nt bussipileti või autokütuse maksumuse) hüvitamist. Hagejal ei ole õigust nõuda kohtuistungitele sõitmise ajakulu hüvitamist õigusabi tunnitasu alusel, kuna menetlusosalise lepingulise esindaja sõitu kohtuistungile ei saa pidada õigusteenuse osutamiseks. Kohus jättis menetluskuluna arvestamata hageja esindaja kohtumised kliendiga, kuna menetlusosalise ja tema lepingulise esindaja omavahelise suhtlemise tulemus kajastub kohtule esitatud menetlusdokumentides. Ka e-kirjade koostamised, määruste analüüsid ja teatiste edastamised ei kuulu menetluskulude hulka, mida vastaspoolelt välja mõista, kuna nimetatud toimingud on tehtud ainult hageja huvides ning ei ole ka kohtu poolt kontrollitavad. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduselt 3515,14 eurot, hagi tagamise avalduselt 28,76 eurot ja apellatsioonkaebuselt 850 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõivu summa vastab riigilõivu nõudmise ajal kehtinud seadusele. Kuna tsiviilasjas pole riigilõivu suuruse aluseks olevate sätete põhiseadusvastasusele tuginetud, tuleb kostja vaidlustatud riigilõiv 3515,14 eurot kostjalt välja mõista. Kuna hagi tagamise avaldus jäeti rahuldamata, jättis kohus hagi tagamise riigilõivu 28,76 eurot hageja kanda. Kohus luges põhjendatuks hageja esindaja ajakulu järgmiselt: hagiavalduse koostamine 5 tundi; 08.09.2011 kostja vastusega tutvumine 20 minutit; 12.09.2011 nõude loovutamise kinnituse koostamine 30 minutit; vastuse (I kd, tl 58–61) koostamine kostja vastusele 2 tundi; 11.09.2012 eelistungiks valmistumine 30 minutit; 12.09.2012 esindamine eelistungil 2 tundi 10 minutit; 25.10.2012 kostja vastusega tutvumine ja seisukoha (I kd, tl 117–120) koostamine 2 tundi; 15.11.2012 esindamine istungil 4 tundi 35 minutit; apellatsioonkaebuse koostamine 4 tundi; vastuapellatsioonkaebusele vastamine 2 tundi; 28.01.2014 istungiks valmistumine 30 minutit; 28.01.2014 esindamine istungil 1 tund; kassatsioonkaebuse koostamine 4 tundi, kokku 28,35 tundi summas 3572,92 eurot (125×28,35 tundi ilma käibemaksuta).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Optima Privaat esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 13. mai 2015 määruse tühistamist ja hageja menetluskulude summas 10 279,17 eurot kostja kanda jätmist.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuleb hageja õigusabikulud lugeda vajalikuks ja põhjendatuks kogu ulatuses, s.o 85 tundi 45 minutit summas 10 279,17 eurot. Kohus vähendas õigusabikulusid kolm korda. Selline vähendamine on meelevaldne ja ebaproportsionaalne ning kohus on ületanud diskretsioonipiire. Tegemist oli õiguslikult äärmiselt keerulise ja mahuka veovaidlusega, mida kinnitab asjaolu, et kohtuasi oli menetluses üle kolme aasta ning sai lõpplahenduse alles pärast Riigikohtu otsust. Veondus on spetsiifiline valdkond ja hageja esindajal tuli läbi töötada suures mahus valdkonna dokumentatsiooni. Kohus märkis üldiselt, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud, toomata välja mitte ühtegi kaalutlust selgitamaks, miks konkreetsele toimingule kulunud aeg oli ülepaisutatud; 2) jättis kohus menetluskuludest ebaõigesti välja hageja esindaja nõupidamised ja kirjavahetuse kliendiga ning määruste, taotluste ja protokollide analüüsid. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud (3-2-1-63-1, p 12); 3) jättis kohus ebaõigesti menetluskuludest välja hageja esindaja sõidukulud kohtuistungitele. Sõidukulud ei ole määratud tavapärase õigusteenuse hinnaga 125 eurot tund, vaid hinnaga 50 eurot tund; 4) jättis kohus ebaõigesti hagi tagamise riigilõivu 28,76 eurot hageja kanda. Taotluse rahuldamata jätmine võib olla menetluskulu vähendamise põhjenduseks ainult erakorralistel juhtudel, näiteks olukorras, kus esitatud taotlus oli ilmselgelt perspektiivitu; 5) jättis kohus ilma põhjendusteta menetluskuluna arvestamata registriväljavõtete maksumused. Registriväljavõtete näol on tegemist dokumentaalsete tõenditega ja tulenevalt TsMS § 143 p-st 2 ei ole põhjendatud menetluskulude vähendamine registriväljavõtete osas; 6) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakulu on 5 tundi. Tegelik ajakulu hagiavalduse koostamisele, parandamisele ja komplekteerimisele oli 8 tundi, millele lisandub kommunikatsioon kliendiga. Võttes arvesse kohtuasja spetsiifilisust ja keerukust, ei ole tegemist ülepaisutatud ajakuluga. Hagiavaldus on 8 lk pikk ning sellel on 17 lisa, mis veelgi kinnitab, et kaasus oli detailirohke ja nõudis paljude tõendite läbitöötamist; 8) ei saa nõustuda kohtu otsusega vähendada nõude loovutamise kinnituse koostamise ajakulu. Kohus pidas põhjendatuks 30 minutit, tegelik ajakulu oli 1 tund 40 minutit; 9) vähendas kohus kostja vastusele seisukoha koostamise ajakulu 4 tunni 10 minuti võrra. Kohus pidas põhjendatuks 2 tundi, tegelik ajakulu oli 6 tundi 10 minutit. Tegemist on mahuka analüüsiga, mis on 7 lk pikk; 10) vähendas kohus 11.09.2012 eelistungi ettevalmistamise ajakulu 30 minuti võrra. Kohus pidas põhjendatuks 30 minutit, tegelik ajakulu oli 1 tund; 11) vähendas kohus kostja 25.10.2012 vastusele seisukoha koostamise ajakulu 40 minuti võrra. Kohus pidas põhjendatuks 2 tundi, tegelik ajakulu oli 2 tundi 40 minutit. Nimetatud dokument on samuti 7 lk pikk, mis asja keerukust arvestades oli seisukoha koostamise minimaalne maht; 12) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakulu on 4 tundi. Tegelik ajakulu oli 12 tundi 50 minutit. Apellatsioonkaebus on põhjalik analüüs, mis kohaldab faktilistele asjaoludele nii võlaõigusseaduse kompromissilepingu ja nõude loovutamise sätteid kui ka CMR-i; 13) ei ole kohus põhjendanud vastuapellatsioonkaebuse vastuse koostamise ajakulu vähendamist 2 tunni 15 minuti võrra. Kohus leidis, et vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on 2 tundi, tegelikkuses kulus 6 lk pikkuse vastuse koostamisele 4 tundi 15 minutit;
14) vähendas kohus 28.01.2014 istungiks valmistumise ajakulu. Kohus pidas põhjendatuks 30 minutit, reaalne ajakulu oli 1 tund 30 minutit; 15) kulus hagejal kassatsioonkaebuse koostamisele 14 tundi 40 minutit, kohus pidas põhjendatuks 4 tundi. Kassatsioonkaebuse koostamine nõudis ringkonnakohtu 17.02.2014 otsuse, CMR-i, võlaõigusseaduse veolepingut, ekspedeerimislepingut ja aegumist reguleerivate sätete ning kohtupraktika põhjalikku analüüsi. Seetõttu on selline ajakulu põhjendatud.
6.OÜ Optima Privaat täpsustas 17.06.2015 vastuseks kostja vastusele, et taotleb hageja menetluskulude summas 14 673,07 eurot, sh õigusabikulud 10 279,17 eurot ning riigilõivud 3515,14 eurot, 850 eurot ja 28,76 eurot, kostja kanda jätmist. Määruskaebuse esitaja märgib ka, et kostja on vääral seisukohal, nagu oleks hageja esindaja ajakulu olnud väiksem põhjusel, et samal ajal oli menetluses kaks tsiviilasja (2-11-20569 ja 2-11-20568). Viidatud tsiviilasjade faktilised asjaolud ja õiguslik käsitlus olid erinevad, sh olid erinevad veosed, kauba saatjad ja vaidluse pooled.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
7.Askersund Trading OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) mõistis kohus kostjalt välja menetluskulud summas 7938,05 eurot. Määruskaebuses palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 10 279,17 eurot, seega on vaidlus menetluskulude 2341,12 eurot osas; 2) jättis kohus põhjendatult hagi tagamise riigilõivu kostjalt välja mõistmata; 3) nõustub kostja kohtu põhjendustega hageja õigusabikulude vähendamisel. Kohtumäärus on proportsionaalne ja kohus on määrust põhjendanud. Tegemist oli keerulise vaidlusega, kuid hagejal ei olnud see ühekordne veondusalane kohtuasi. Hageja esitas paralleelselt kaks samast veost tulenevat hagi (tsiviilasjad nr 2-11-20569 ja 2-11-20568), kus saatja (Peter Zenz GmbH) ja saaja (AgroFoods OÜ) olid samad, samuti muud osalenud isikud (Tulundusühistu Jewe, Allando Trailways AS), lisaks ka muud asjaolud, sh pandiõiguse kohaldamine ja nõude hagejale loovutamine. Järelikult tuleb arvestada, et hageja asjaolude läbitöötamise ja hagimaterjalide ettevalmistamise aeg jaotus kahe tsiviilasja vahel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 13.05.2015 määruse osaliselt kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab hageja menetluskulude suuruseks 9115,14 eurot ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 9115,14 eurot.
9.Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus vähendas hageja taotletud menetluskulude suurust. Määruskaebuse nõudes palutakse küll jätta kostja kanda hageja menetluskulud summas 10 279,17 eurot, kuid määruskaebuse põhjendustest on selgelt arusaadav, et määruskaebuse esitaja ei nõustu hageja taotletud menetluskulude vähendamisega maakohtu poolt mitte mingis osas. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
10.TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (3-2-1-137-13, p 11; 3-2-1-171-12, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsiooni piire järginud, kuna ei ole piisavalt arvestanud tsiviilasja asjaolusid, eelkõige vaidluse keerukusastet. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja väide, et veondus on spetsiifiline valdkond ning kohtuasi nõudis valdkonnas kehtivate õigusaktide ja kohtupraktika läbitöötamist. Ka kostja on nõustunud, et tegemist oli keeruka tsiviilasjaga. Seega on ringkonnakohtu arvates alust mõista kostjalt hageja lepingulise esindaja kulud välja mõnevõrra suuremas ulatuses.
11.Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et ei kahtle, et lepingulisel esindajal on kohtuasjas vajalik juba asjaoludest arusaamiseks ja võimalike tõendite väljaselgitamiseks kliendiga kohtuda ja nõu pidada, samuti on esindajal vajalik tutvuda vastaspoole esitatuga ja istungiprotokollidega. Asja materjalide ja kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised peaksid aga olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Samas on hageja praegusel juhul menetluskulude nimekirjas väidetavalt selguse huvides toonud kõikvõimalikud toimingud välja ülima detailsusega. Näiteks hagiavalduse koostamisega seotud toimingud on esitatud praktiliselt tervel leheküljel (eraldi on välja toodud kahes punktis hagiavalduse koostamine, kolmes punktis hagiavalduse parandamine ja täiendamine, lisaks hagiavalduse lisade komplekteerimine, kliendikohtumine jne). Arvestades hagiavalduse sisu ja sellele lisatud tõendeid ning asjaolu, et hagiavalduse puhul on tegemist menetluse ühe põhidokumendiga, nõustub ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga, et maakohtu poolt põhjendatuks loetud ajakulu 5 tundi tuleb suurendada. Ringkonnakohus leiab, et vajalik ja põhjendatud kulu hagiavalduse koostamisele on 8 tundi, mis hõlmab kõiki hagiavalduse esitamisega seotud toiminguid (lisaks hagiavalduse koostamisele ka asjaolude selgitamist, tõendite kogumist, kliendikohtumisi jne). Ringkonnakohus peab põhjendatud ajakulu maakohtu määratust suuremaks ka järgmiste menetlusdokumentide koostamisel: vastus kostja vastusele (I kd, tl 58–61) (4 tundi 10 minutit), apellatsioonkaebus (6 tundi) ja vastuapellatsioonkaebuse vastus (4 tundi 15 minutit). Märgitud ajakulu hõlmab ka nimetatud dokumentide koostamiseks vajalikku suhtlust kliendiga, tutvumist istungiprotokollidega jms. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on olnud 125 eurot (ilma käibemaksuta), mis ületab veidi Riigikohtu senises praktikas pikka aega mõistlikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja 120 eurot ilma käibemaksuta. Kostja ei ole hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurusele vastuväiteid esitanud ning ka ringkonnakohus peab asja keerukust arvestades sellist tunnitasu mõistlikuks. Samas on kõrge tunnitasu eeldatavalt seotud ka esindaja kõrge kvalifikatsiooniga ning sellest tulenevalt võimega teha tööd asjatundlikult ja ratsionaalselt, st kulutamata esindatava huvide kaitsmiseks üleliigselt aega, arvestades sealhulgas ka asjaolu, et asja materjalidest (II kd, tl 67–72) nähtuvalt vastab tõele kostja väide, et sama esindaja esitas samal kuupäeval hageja nimel kohtutesse kaks veolepingust tulenevat hagiavaldust, kus asjaolud, asjakohased õigusaktid ja kohtupraktika vähemalt osaliselt kattuvad. Samuti peaks apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses dokumentide koostamise ajakulu olema reeglina oluliselt väiksem näiteks hagiavalduse koostamise ajakulust, kuivõrd asjaolud, vaidlusküsimused, asjasse puutuvad õigusaktid ja kohtupraktika, tõendid jms on (pidid olema) esindajale juba maakohtu menetlusest teada ja analüüsitud. Seetõttu ei pea
ringkonnakohus võimalikuks suurendada apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakulu rohkem kui 2 tunni võrra ega pea põhjendatuks kassatsioonkaebuse koostamise ajakulu suuremas ulatuses kui maakohtu määratud 4 tundi. Ülaltoodu alusel lisandub maakohtu määratud lepingulise esindaja tasule 3572,92 eurot tasu veel 9 tunni 25 minuti eest (tasumääraga 125 eurot tund) summas 1177,08 eurot, kokku on hageja lepingulise esindaja tasu seega 4750 eurot (3572,92+1177,08). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida igale üksikule toimingule kulunud aega eraldi, nagu peab vajalikuks määruskaebuse esitaja, küll aga peab vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Ringkonnakohus leiab, et sellises suuruses hageja õigusabikulu saab pidada asjas vajalikuks ja põhjendatuks ning selle määramisel on arvestatud kõiki olulisi asjaolusid ning kohtupraktikas kujunenud seisukohti.
12.Riigikohus on leidnud, et õigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hüvitada üksnes juhul, kui tegemist on ühtlasi mõne seaduses sätestatud hüvitamisele kuuluva kuluga, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (3-2-1-80-11, p 23). Maakohtu seisukoht, et lepingulise esindaja sõidukuludest on õigus nõuda üksnes kohtuistungitele sõitmisega seotud otsese sõidukulu, s.o transpordikulu (nt bussipileti või autokütuse maksumuse) hüvitamist, on kooskõlas Riigikohtu juhistega (näiteks 3-2-1-65-13, p 17; 3-2-1-64-13, p 13), mille järgi ei võimalda TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Seega ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et nõue hageja lepingulise esindaja kohtuistungitele sõidu ajakulu hüvitamiseks (taotletud 4 tunni ulatuses kokku summas 200 eurot) ei kuulu rahuldamisele. Tõendeid otseste sõidukulude, s.o bussipileti või autokütuse maksumuse kohta, kohtule esitatud ei ole.
13.Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu seisukohaga, et kostjal ei tule hüvitada hagejale hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu, kuivõrd kohus jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata. Maakohtu otsustus on kooskõlas TsMS § 169 lg-s 3 sätestatuga, mille kohaselt rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud.
14.Iseenesest on õige määruskaebuse esitaja väide, et registripäringutele tehtud kulutused on dokumentaalse tõendi saamiseks tehtud kuludena kohtukuludeks (TsMS § 143 p 2; § 138 lg 2), kuid nimetatud kulud kuuluvad ringkonnakohtu arvates hüvitamisele juhul, kui vastava kulutuse tegemine oli vajalik ja põhjendatud. Selliselt on dokumentaalse tõendi saamise kulude hüvitamist selgitanud ka Riigikohus 03.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-93-14 (p 22). Toimiku materjalides on olemas kinnistusraamatu väljavõte kinnistu registriosa XXXXXXX kohta (I kd, tl 40), mis on esitatud seoses hagi tagamise avaldusega. Kuna hagi tagamise avaldus jäeti rahuldamata, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud lähtuda TsMS § 169 lg-st 3 ja jätta nimetatud avaldusega seotud kulud hageja kanda. Hageja on kohtule esitanud enda 2010. a majandusaasta aruande äriregistrist ning hageja üld- ja isikuandmed äriregistrist, kuid ka nimetatud dokumentide saamise kulutusi ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kostjalt välja mõista, kuivõrd ringkonnakohtule jääb arusaamatuks hageja lepingulise esindaja vajadus teha registripäringuid hageja kohta (nimetatud tõendid olnuks esindajale kättesaadavad ka oma esindatava kaudu selleks eraldi kulutusi tegemata).
15.Kokkuvõttes tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud summas 9115,14 eurot, sh hageja lepingulise esindaja tasu 4750 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõiv 3515,14 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 850 eurot.
16.TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuste menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.