Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
2-16-2548 Tartu, 31. august 2017. a Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull C. R ja B. R hagi V. M vastu isaduse tuvastamiseks ja elatise saamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli 2017. a määrus V. M määruskaebus Hageja C. R Hageja B. R Kostja V. M, esindaja vandeadvokaat Henn Koduvere 21. august 2017. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud V. M kanda.
3.Jätta C. R ja B. R nimel esitatud vastus, menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja hüvitamise taotlus tähelepanuta ning lugeda need esitajale tagastatuks.
4.Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK1. Pärnu Maakohus rahuldas 20. detsembri 2016. a otsusega C. R ja B. R (hagejad) V. M (kostja) vastu esitatud isaduse tuvastamise ja elatise väljamõistmise hagi. Kostja esitas 1. märtsil 2017 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.2. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 20. märtsi 2017. a määrusega kostja apellatsioonkaebust menetlemast, kuna kaebus oli esitatud pärast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg-s 1 sätestatud apellatsioonitähtaega. Määruse kohaselt sai kostja maakohtu otsuse kätte 2. jaanuaril 2017 e-toimiku kaudu, mistõttu oleks apellatsioonkaebus tulnud esitada hiljemalt 1. veebruaril 2017. Kostja väited kohtuotsuse osalise kättesaamise kohta ei ole usutavad.Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Riigikohus keeldus 15. mai 2017. a määrusega seda määruskaebust menetlemast.3. Kostja esitas 3. aprillil 2017 ringkonnakohtule taotluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt hoidis maakohus kostjat teadmises, et apellatsioonitähtaeg möödub
8.märtsil 2017. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. aprilli 2017. a määrusega kostja taotluse rahuldamata.Määruse kohaselt peab kostja apellatsioonitähtaja ennistamise avalduses tooma ammendavalt esile need objektiivsed põhjused, mida ta peab mõjuvaks ja mis takistasid apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada. Mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 tähenduses on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Kostja tugineb oma taotluses peamiselt sellele, et maakohus on andnud eksitavat teavet kohtuotsuse kättetoimetamise aja kohta. Ringkonnakohus on 20. märtsi 2017. a määruses põhjendanud, miks tuleb lugeda kohtuotsus kostjale kättetoimetatuks hiljemalt 3. jaanuaril 2017. Seda seisukohta ei muuda tähtaja ennistamise taotlusele lisatud maakohtu 30. jaanuari 2017. a kiri, milles selgitati kostjale TsMS § 326 lg-s 1 sätestatud menetlusdokumendi kättetoimetamise korda ja märgiti, et kuivõrd kostjale ei ole saadud kohtuotsust isiklikult kätte toimetada, tuli kohtuotsus jätta kostja
2-16-2548 postkasti. Kostja on teinud maakohtu kirjast eksliku järelduse, nagu oleks maakohus kinnitanud, et
30.jaanuariks 2017 ei õnnestunud kostjale kohtuotsust kätte toimetada. Vastupidi, maakohus on selles kirjas kinnitanud, et kohtuotsus on kostjale kätte toimetatud. Kuna kostja ei ole põhistanud menetlustoimingu tegemist takistava põhjuse olemasolu, ei ole alust apellatsioonitähtaega ennistada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja rahuldada tema taotlus ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate kanda.Kostja leiab, et ringkonnakohus tõlgendas tähtaja ennistamata jätmisel valesti maakohtu 30. jaanuari 2017. a kirja, milles maakohus märkis üheselt, et tal ei ole õnnestunud kohtuotsust kostjale kätte toimetada. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta maakohtu kirjavahetuse hagejate esindaja ja kostjaga, milles kostja kinnitas, et ta ei ole kohtuotsust tervikuna kätte saanud, ning millest nähtub, et ka maakohtu arvates ei olnud kohtuotsus kostjale enne 1. veebruarit 2017 kätte toimetatud (II kd, tl 13-16 ja 22).6. Hagejate nimel on esitanud kostja määruskaebusele vastuse Kaupo Süvaoja, kes palub jätta määruskaebuse rahuldamata, hagejate menetluskulud kostja kanda ja mõista temalt välja hagejate kassatsioonimenetluse kulu 35 eurot. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT7. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.8. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja sai maakohtu otsuse kätte 2. jaanuaril 2017 e-toimiku kaudu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja esitas ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 1. märtsil 2017, s.o pärast TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud apellatsioonitähtaega.Kostja leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleb TsMS § 67 lg 1 järgi ennistada, kuna maakohus oli teda apellatsioonitähtaja aja osas eksitanud. Kostja arvates kinnitab maakohtu ja kostja kirjavahetus, et ka maakohtu arvates ei olnud maakohtu otsust kostjale kätte toimetatud. Kostja tugineb määruskaebuses sellele, et maakohus ei ole temaga peetud kirjavahetuses märkinud, et otsus loeti e-toimiku kaudu kättetoimetatuks juba 2. jaanuaril 2017, maakohus on nii 1. veebruaril 2017 hagejate esindajale saadetud e-kirjas kui ka 30. jaanuaril 2017 kostjale saadetud kirjas väljendanud, et kohtuotsust ei ole kostjale kätte toimetatud.9. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Ringkonnakohus märkis õigesti, et mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (vt nt Riigikohtu 23. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10; 24. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1148-06, p 12). Kolleegium on lugenud mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 tähenduses nt selle, kui menetlusosaline on teinud menetlustoimingu tegemiseks kõik endast oleneva, kuid menetlustoimingut ei võimaldanud lugeda tähtaegselt tehtuks kohtusüsteemist tulenev tehniline asjaolu (Riigikohtu 18. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-15, p 10). Samuti on kolleegium leidnud, et tähtaja ennistamiseks annab alust tuginemine kohtu edastatud või e-toimikust saadetud teabele otsuse kättetoimetatuks lugemise aja kohta, kui hiljem lugesid kohtud otsuse kättetoimetatuks muul ajal (Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-12, p-d 6-8;
1.märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-16, p 24). Kolleegium leiab, et praegused asjaolud ei anna alust apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ennistada, kuna maakohtu tegevus ei saanud kostjat apellatsioonitähtaja osas eksitada.Kohtutoimikust nähtuvalt teatas maakohus 27. detsembri 2016. a e-kirjaga kostjale, et maakohtu otsus on tehtud e-toimikus kostjale kättesaadavaks, kuid kohtul ei ole kostja kinnitust otsuse kättesaamise kohta (II kd, tl 9). Kostja selgitas 29. detsembri 2016. a e-kirjas vastuseks maakohtule, et tal ei ole õnnestunud e-toimikusse siseneda, ja palus saata otsuse e-postiga või tema elukoha aadressile (II kd, tl 10). Samal kuupäeval saatis maakohus 2(3)
2-16-2548 kostjale kohtuotsuse e-postiga, paludes nii e-kirja kui ka selle manuse kättesaamist viivitamatult kinnitada (II kd, tl 11). Kostja teatas 7. jaanuaril 2017 vastuseks maakohtu 29. detsembri 2016. a ekirjale, et kohtu saadetud kohtuotsuse tekstist on puudu neljas leht (II kd, tl 13). Maakohus selgitas
9.jaanuaril 2017 saadetud e-kirjas, et nii kostjale saadetud kui ka e-toimikus oleva kohtuotsuse tekst on tervik ja sisaldab kõiki nelja lehte, ning saatis lisana kohtuotsuse uuesti (II kd, tl 15). Kostja teatas 17. jaanuaril 2017 maakohtule, et kohtuotsuse dokument avaneb poolikuna, ta ei näe otsuse neljanda lehe teksti, ning palus saata kohtuotsuse tähitud kirjaga oma elukohta (II kd, tl 16). Seejärel üritas maakohus korduvalt kostjale kohtuotsust kätte toimetada tema elukohas (II kd, tl 18-20). Kolleegium leiab, et kuna kostja sai maakohtu otsuse kätte 2. jaanuaril 2017, ei kinnita maakohtu ja kostja kirjavahetus ega kohtuotsuse korduv saatmine kostja e-posti ja elukoha aadressile kostja väidet, et maakohus eksitas teda apellatsioonitähtaja kulgema hakkamise ja möödumise ajast.10. TsMS § 632 lg 1 kohaselt hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. TsMS § 3111 kohaselt võib maakohus toimetada kohtuotsuse saajale kätte elektrooniliselt, mh nt e-toimiku kaudu või e-postiga. Kooskõlas sama paragrahvi lg-tes 1, 4 ja 5 sätestatuga palus maakohus kinnitada kostjal kohtuotsuse ja selle kaaskirja kättesaamist viivitamatult 29. detsembri 2016. a e-kirjas, s.o enne, kui kohtuotsuse kostjale kättetoimetamine etoimiku kaudu 2. jaanuaril 2017 registreeriti. Hilisemas kirjavahetuses ei ole maakohus palunud kohtuotsuse kättesaamist kinnitada. Kohtuotsuse korduvast saatmisest ei saa järeldada, et maakohtu seisukoha järgi ei hakanud kostja apellatsioonitähtaeg kulgema alates 3. jaanuarist 2017. Maakohtul ei olnud kohustust märkida apellatsioonitähtaja jooksul kostjaga peetud kirjavahetuses, et otsus loeti e-toimiku kaudu kättetoimetatuks juba 2. jaanuaril 2017 ja edasikaebamise tähtaeg lõpeb
1.veebruaril 2017.11. Kolleegium peab vajalikuks lisada, et maakohtu otsuse resolutsioon hagi rahuldamise kohta on esitatud maakohtu otsuse esimesel lehel, kohtuotsuse edasikaebamise korda (sh apellatsioonitähtaega) on selgitatud kohtuotsuse teisel lehel. Kostja ei ole väitnud, et temale enne
2.jaanuari 2017 saadetud ja/või sellel kuupäeval kättetoimetatud dokumendis ei olnud kohtuotsuse lehtedel 1-3 olevat teksti. Kostjat ei saanud apellatsioonitähtaja osas eksitada ka maakohtu ja hagejate esindaja kirjavahetus (II kd, tl 22-23) ega maakohtu 30. jaanuaril 2017 kostjale saadetud kohtuotsuse kaaskiri (II kd, tl 74). Nende kirjade sisust sai kostja teada alles pärast apellatsioonitähtaja möödumist (II kd, teadete leht ja tl 72 p 4.1.6 ja 4.1.7).12. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 järgi kosta. TsMS § 174 lg 3 järgi on kolleegiumil kohustus määrata kindlaks hagejatele hüvitatavad menetluskulud ning mõista need kostjalt TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.Kolleegium märgib, et hagejatel ei ole Riigikohtu menetluses tekkinud menetluskulusid, mille kostja peaks neile hüvitama. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 3 esimese lause ja lg 4 esimese lause järgi võib menetlusosalist hagimenetluses (sh vastuse esitamisel) Riigikohtus esindada üksnes vandeadvokaat. Hagejate nimel on kostja määruskaebusele vastanud lepinguline esindaja, kes ei ole vandeadvokaat. Eeltoodu tõttu jäävad hagejate nimel esitatud vastus ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja hüvitamise taotlus tähelepanuta. Eelektrooniliselt esitatud dokumendid loetakse esitajale tagastatuks.13. Kostja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Ants Kull
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.