Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-17-11330/11
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 11.04.2018
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1589

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Tallinna Hoiu-Laenuühistu11961369(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

11.04.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-11330

Kohtuasi

Tallinna Hoiu-Laenuühistu avaldus Promark OÜ täiendavaks likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.01.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna Hoiu-Laenuühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Tallinna Hoiu-Laenuühistu (registrikood 11961369), esindaja Riho Siil Puudutatud isik Promark registrikood 11396415)

Menetluse liik

OÜ

(kustutatud,

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 29.01.2018 määrus ja saata asi uueks otsustamiseks samale esimese astme kohtule.

2.Rahuldada määruskaebus osaliselt.

3.Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tallinna Hoiu-Laenuühistu (avaldaja) esitas 26.07.2017 maakohtule avalduse Promark OÜ (puudutatud isik) suhtes täiendava likvideerimise algatamiseks ja Raivo Piirla ühingu likvideerijaks määramiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik kustutati majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu registrist 03.05.2017. Avaldaja sai registrist kustutamisest teada 18.05.2017. Avaldajal oli puudutatud isiku vastu kaks varalist nõuet krediidilepingute nr 160606441 ja 161031642 alusel, mis olid tagatud kolme puudutatud isiku kinnisasjale seatud hüpoteegiga. Puudutatud isik ei täitnud krediidilepingutest tulenevaid raha maksmise kohustusi korrektselt. Avalduse rahuldamine on võimalik vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 218 lg-le 2.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus

6.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normis rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning saata kohtuasi uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule TsMS § 667 lg 2 alusel. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et ÄS § 218 lg 2 järgi võib kohus pärast ühingu registrist kustutamist sellel jaotamata vara ilmnemise korral huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Säte on kohaldatav eelkõige juhtumite puhul, kus ühingu suhtes on toimunud likvideerimismenetlus ja ühing kustutatakse registrist, kuid pärast protsessi lõpetamist ilmneb, et ühingul oli siiski rohkem vara kui likvideerimismenetluses kindlaks tehti. Iseenesest on Riigikohus 28.03.2002 otsuses asjas nr 32-1-42-12 selgitanud, et ÄS § 218 lg 2 on kohaldatav ka ÄS § 519 lg 3 alusel sundlõpetatud osaühingutele, kelle suhtes ei ole likvideerimismenetlust toimunud. Kuid siinkohal on oluline toonitada, et ÄS § 519 lg 3 paikneb seaduse kümnendas osas „Seaduse rakendamine“, kus kehtestatakse nn üleminekusätted. Käimasolev vaidlus toimub 08.06.2007 äriregistrisse kantud ja 03.05.2017 registrist kustutatud ühingu likvideerimismenetluse algatamise üle. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuli praegusel juhul lähtuda avalduse lahendamisel ÄS § 60 lgst 5, mitte avaldaja ja maakohtu viidatud ÄS §-st 218, sest registripidaja kustutas puudutatud isiku registrist ÄS § 60 lg 3 alusel. ÄS § 60 lg 5 järgi võib pärast äriühingu registrist kustutamist, kui ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja TsMS-is sätestatud korras. Seega on sarnaselt ÄS § 218 lg 2 järgi täiendava likvideerimismenetluse algatamise korral vajalik tähtaja ennistamine. Tähtaja ennistamisele kohaldatakse TsMS-is sätestatut ja registripidaja ennistab tähtaja menetlusosalise avalduse alusel eeldusel, et menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab taotlejale muu negatiivse tagajärje (TsMS § 67 lg 1). Viidatud sätte järgi on mõjuv põhjus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada, s.t põhjus on objektiivne (vt nt Riigikohtu 31.08.2017 määrust asjas nr 2-16-2548, p 9; 23.05.2007 määrust asjas nr 33

2-1-58-07, p 10; 24.01.2007 määrus asjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Praktikas on loetud mõjuvaks põhjuseks nt seda, kui menetlusosaline tegi kõik endast oleneva toimingu tegemiseks, kuid seda ei võimaldanud lugeda tähtaegselt tehtuks süsteemist tulenev tehniline asjaolu (Riigikohtu 18.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-15, p 10) Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et praegusel juhul ei esinenud mõjuvat objektiivset põhjust tähtaja ennistamiseks. Äriregistri andmetel kustutati puudutatud isik registrist 03.05.2017. Enne seda koostati ühingule 22.02.2016 hoiatusmäärus registrist kustutamiseks, sest ühingul oli majandusaasta aruanne esitamata. 25.08.2016 anti ühingule lisatähtaeg nõude täitmiseks ja 12.09.2016 avaldati kustutamishoiatus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kandemäärus ühingu registrist kustutamiseks tehti 27.03.2017 ja see jõustus 02.05.2017. Avaldajal oli hoolsa käitumise korral mõistlik võimalus saada teada lepingupartnerile tehtud kustutamishoiatustest ja võtta vajadusel tarvitusele meetmed likvideerimismenetluse algatamiseks. Märked hoiatusmääruste kohta kajastusid alates 22.02.2015 äriregistris ja alates 12.09.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded, s.t avaldajal oli juba enne esimese krediidilepingu sõlmimist võimalik teada saada, et puudutatud isikule on tehtud hoiatusmäärus registrist kustutamiseks ja vastavalt sellele hoolsamalt lepingupartnerit seirata. Äriregistrist nähtuvate andmete osas märgib ringkonnakohus, et ühingutele tehtud kustutamishoiatused ei kajastu küll ühingu registrikaardi väljavõttel, kuid on kõikidele, kes uurivad e-äriregistri kaudu ühingu tausta, otsingu avavaates ühingu staatuse juures nähtavad. Avaldaja hooletut käitumist ei vabandanud asjaolu, et puudutatud isik täitis korrektselt esimeses krediidilepingus sätestatud kohustusi. Vastuseks määruskaebuse esitaja väitele, mis puudutab notari tegevust, märgib ringkonnakohus järgmist. Pelgalt kustutamishoiatuse tegemisega ei toimu äriühingu õigusvõimes muudatusi. Vastavalt ÄS § 2 lg-le 3 lõpeb äriühingu õigusvõime ühingu registrist kustutamisega. Kuni selle ajani oli ka ühingu juhatuse liikmel volitused ühingut lepingulistes suhetes esindada (vt lisaks ka ÄS § 184). Seega oli puudutatud isikul õigusvõime ja juhatuse liikmel volitus ühingut esitada kuni 03.05.2017, sh ajal, kui notar seda teise lepingu sõlmimise tarbeks kontrollis. Praegusel juhul ei esinenud mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks ja puudus vajadus analüüsida, kas ÄS § 60 lg 5 kohaldamiseks esinesid teised eeldused (äriühingul oli vara ja vajalikud olid likvideerimisabinõud). Teiste avaldaja määruskaebuses esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist. Praeguse määruskaebuse lahendamise raames puudub vajadus hinnata, kas ühing kustutati registrist õigesti või mitte. Pealegi võib vastavalt ÄS § 60 lg-le 3 1 määruskaebuse kohtumääruse peale, millega otsustati äriühing registrist kustutada, esitada üksnes kustutamisele kuuluv äriühing ise. Samas nõustub ringkonnakohus, et maakohtu viited avaldaja juhatuse hoolsuskohustuse rikkumisele olid avalduse lahendamisel ebavajalikud. Samas nõustub ringkonnakohus selle määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus jättis ebaõigesti analüüsimata, kas kohtul oli võimalik likvideerija omal initsiatiivil määrata. Nimelt sätestab TsMS § 602 teine lause, et kohus võib likvideerija määrata ka omal algatusel. Eelnev võib olla kohane olukorras, kus likvideerimismenetluse läbiviimiseta on likvideeritud juriidiline isik, kellel on kinnisvara. Jättes eelneva kontrollimata, rikkus kohus menetlusõiguse norme. Eelnevalt kirjeldatud põhjustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja määruskaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.