Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

MENETLUSKULUDE JAOTUS

2-17-1452 kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni st menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Pärnu Maakohtu 24.04.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-67261 kinnitas kohus kompromissi, mille kohaselt kohustus ST tasuma elatist kummalegi hagejale 50 eurot kuus kuni nende täisealiseks saamiseni. Hagejad leiavad, et kompromissiga kokkulepitud elatis ei vasta nende vajadustele ja samas ei suvatse kostja sedagi maksta. Käesoleval ajal on kulud ühele lapsele keskmiselt 520 eurot, lisaks veel ET`i treeningutega ja võistlusega seotud kulud. Kuna perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära, taotlevad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist igakuuliselt seaduses sätestatud alammääras senise 50 euro asemel kuni laste täisealiseks saamiseni. Eelistungil on hagejad vähendanud oma nõuet, taotledes kostjalt elatise väljamõistmist 210 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest 27.01.2017. Hagejad paluvad elatise väljamõistmisel arvestada alates 27.01.2017 kostja poolt laste ülalpidamiseks tehtud kulutustega, täpsemalt kulutused ET summas 498,90 eurot ja kulutused HT summas 250 eurot. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet leides, et on tasunud ET ülalpidamiskulusid (ujumistreeningud, ujumislaager, finantseeringud motosporti). Lisaks üürib kostja krossiratta hoidmiseks xxxxx ruumi, mille eest tuleb tasuda üüri ja kommunaalkulusid. Samuti on kostja soetanud lapsele mobiiltelefoni, arvutitarvikuid, kuvari, Xboksi mängud jm. Täiendavalt on kostja kandnud ET ülalpidamiskulusid seoses televiisori ostuga summas 499,99 eurot, ostnud sülearvuti ja kõrvaklapid. Kohtuistungil on kostja seisukohal, et igal juhul ei saa elatise nõue tema vastu olla suurem kui 150 eurot kuus lapse kohta ning elatise väljamõistmisel tuleb arvestada tema poolt kantud kulutusi pojale, samuti makstud elatist. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused

2-17-1452 mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Hagejad soovivad saada oma isalt suuremat elatist, kui seni Pärnu Maakohtu 24.04.2012 kohtumäärusega nr 2-10-67261 kinnitatud kompromissi alusel makstud 50 eurot kuus, taotledes elatise väljamõistmist kostjalt igakuuliselt 210 euro suuruses summas. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2017 on 235 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul nõuab hageja kostjalt elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-124-15 leidnud, et elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärani ei ole vaja üldjuhul tõendada, et lapse vajadused on suurenenud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja ka laste vajadusi vaidlustanud, seepärast aktsepteerib kohus laste vajadusi vastavalt hagiavalduses esitatud arvestusele. Samuti ei ole vaidlust selles, et laste vanemad elavad eraldi ja hagejate elukohaks on ema elukoht. Seega on kostja alaealiste laste vanemana kohustatud andma neile ülalpidamist. Alaealised lapsed omakorda on õigustatud saama oma isalt elatist.

2-17-1452 vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostja on töövõimeline ning tulenevalt eelviidatud Riigikohtu lahendist peab tal olema võimalik töötada vähemalt töötasuga Eesti Vabariigis kehtestatud töötasu alammääras. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi vastavalt nõude vähendamisele ning nõuab kostjalt välja elatise ET ülalpidamiseks perioodi eest 27.01.2017-31.08.2017 971,10 eurot [(7 x 210) – 250-40114-94,90] ja HT ülalpidamiseks sama perioodi eest 1220 eurot [(7 x 210) – 250]. Alates 01.09.2017 kuulub elatis väljamõistmisele igakuuliselt kummalegi hagejale summas 210 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.