Sihtasutuse Tartu Perekodu Käopesa hagi L.P. vastu täiteasjas nr 186/2021/224 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 16. novembri 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sihtasutuse Tartu Perekodu Käopesa määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Sihtasutus Tartu Perekodu Käopesa (rk: 90012478), esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn Vastustaja (kostja): L.P. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Paul Varul
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 16. novembri 2022 määrus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Sihtasutus Tartu Perekodu Käopesa (hageja) esitas 01.06.2021 maakohtule hagi L.P. (kostja) vastu täiteasjas nr 186/2021/224 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt nõuab kostja hagejalt kui A.K. A.K.) testamendijärgselt pärijalt pärandaja suhtes tehtud kohtuotsuse alusel raha. 05.11.2021 peatas kohus menetluse kuni tsiviilasjas nr 2-17-1453 tehtava lahendi jõustumiseni. 31.03.2022 uuendas kohus menetluse, kuna tsiviilasjas nr 2-17-1453 tehtud kohtuotsus jõustus, ja andis pooltele tähtaja edasise menetluse osas seisukoha esitamiseks kuni 18.04.2022. 12.04.2022 teatas kostja, et tsiviilasjas nr 2-17-1453 jõustunud kohtulahendist tulenevalt on kostjal ära langenud huvi täitemenetluse läbiviimiseks ja kostja kavatseb esitada taotluse täitemenetluse lõpetamiseks. Kostja palus tähtaega pikendada seoses kompromissläbirääkimistega, mis hõlmab ka kokkulepet käesoleva menetluse lõpetamiseks. 18.05.2022 vastuses oli hageja seisukohal, et kostja on sisuliselt hagi õigeks võtnud ja menetlus tuleb lõpetada, kuid lahtine on, kas see toimub hagi õigeksvõtmise või kompromissiga. 25.08.2022 andis kohus tähtaja edasise menetluse osas seisukoha esitamiseks kuni 12.09.2022. 12.09.2022 teatas kostja, et esitab hiljemalt 16.09.2022 taotluse täitemenetluse lõpetamiseks ja pärast seda esitab kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. 05.10.2022 esitas kostja kohtule taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, kuna täitemenetlus on lõpetatud 28.09.2022. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. 21.10.2022 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks, kuna eesmärk on saavutatud. Hageja palus jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg-te 4 ja 5 alusel kostja kanda. Kostja palus jätta hageja hagist loobumine vastu võtmata ja jätta hagi läbi vaatamata, sest kostjapoolne täitemenetluse lõpetamine ei tähenda seda, et hageja oleks oma eesmärgi saavutanud, ning kostja oli esitanud juba enne hagist loobumist taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hoolimata sellest, kas menetlus lõpetatakse hagist loobumise või hagi läbi vaatamata jätmisega, tuleks menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
MAAKOHTU LAHEND
2.Tartu Maakohus jättis 16. novembri 2022 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus tühistas Tartu Maakohtu 25. juuni 2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 186/2021/224 ja keelati kohtutäituril väljamaksete tegemine kostjale kuni tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus tagastas hagejale riigilõivu 350 eurot. Määruse kohaselt tuleb hagi jätta läbi vaatamata, sest hagi on algusest peale olnud õiguslikult perspektiivitu ja tänaseks on ka täitemenetlus lõpetatud. Kuigi kohtul jäi menetluse peatamise tõttu kostja esialgne hagi läbi vaatamata jätmise taotlus lahendamata, siis eelnevas
menetlusstaadiumis ei olnud taotlus põhjendatud, kuna kohus hindab asja sisulisel läbivaatamisel hageja nõude õiguslikku põhjendatust. Samas kuivõrd täitemenetlus on sissenõudja (kostja) avalduse alusel 28.09.2022 kohtutäituri otsusega lõpetatud, on hageja õiguskaitsevajadus menetluse kestel ära langenud ning hagi on muutunud perspektiivituks. Kuivõrd hagi on muutunud perspektiivituks enne, kui hageja esitas avalduse hagist loobumiseks, on põhjendatud jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidis, et asjas esinevad erandlikud asjaolud, mille alusel on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Hagi esitamise vajaduse tingis asjaolu, et kostja algatas hageja kui A.K. pärija suhtes täitemenetluse 2004. a kohtuotsusest tuleneva raha sissenõudmiseks ja hageja oli seisukohal, et kostja nõue on tasaarvestuse tulemusel lõppenud. Tsiviilasjas nr 2-17-1453 on Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2021 otsusega (jõustunud 14.03.2022) tuvastatud, et hageja ei ole A.K. pärija. Arvestades, et seetõttu on ära langenud hageja õiguskaitsevajadus ning mõistlik ja põhjendatud oli täitemenetlus kohtuväliselt lõpetada, oleks äärmiselt ebaõiglane, kui hageja peaks kandma kostja menetluskulud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Sihtasutus Tartu Perekodu Käopesa esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
16.novembri 2022 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega võtta vastu hagist loobumine, lõpetada menetlus ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei olnud kohtul alust jätta hagi läbi vaatamata, vaid menetlus tuli lõpetada hagist loobumise tõttu ja menetluskulud kostjalt välja mõista. Hageja on menetlusega oma eesmärgi saavutanud. Kohus on asunud põhjendamatule seisukohale, et hagi on muutunud perspektiivituks kostja tegevuse (täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamine) tõttu. Hageja saavutas oma eesmärgi pärast seda, kui kostja oli esitanud täitemenetluse lõpetamise avalduse ja täitemenetlus lõpetati. Kostja sooritus, mis on suunatud nõude rahuldamisele, eelneb alati loobumisavaldusele. Kohtusse pöördumise põhjustas hageja konto arestimine täitemenetluse käigus. Kuivõrd tegemist on pooltevahelise võistleva menetlusega, siis pole tähtsust teise kohtuvaidluse tulemusel, milles justkui selgus, et kostja lähtus valesti eeldusest, et hageja on pärija. Kostja esitas täitmisavalduse ja pärast hagi esitamist täitemenetluse lõpetamise avalduse, st rahuldas nõude pärast hagi esitamist. Seega kohalduvad TsMS § 168 lg-d 4, 5, mitte § 168 lg 2 ega § 162 lg 4. Maakohtu viide teisele kohtuasjale, milles vaieldi testamendi kehtivuse üle, ei ole täpne. Seetõttu on arusaamatu maakohtu määruses märgitu: „Seega on selgunud, et hageja ei olegi A.K. pärija ning selle tõttu on ära langenud ka hageja õiguskaitsevajadus.“
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
4.L.P. vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse menetlemisega seotud kulude poolte endi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) jättis kohus hagi õigesti läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Hagi läbi vaatamata jätmiseks esines seaduslik alus. Riigikohus on asjas nr 2-20-9975 jaatanud võimalust, et hagi jäetakse läbi vaatamata olukorras, kus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki ei ole enam võimalik saavutada. Hageja ei ole saavutanud hagiga taotletud eesmärki. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei olnud selle esitamise ajal rahuldatav, kuivõrd täitemenetluse algatamine oli põhjendatud,
kostjal oli selleks jõustunud lahendi näol täitedokument. Tegemist ei ole olukorraga, kus kostja oleks hageja nõude täitnud pärast hagi esitamist – täitemenetluse lõpetamine sissenõudja initsiatiivil ei tähenda, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi olnuks põhjendatud. Kuivõrd hagist loobumisele eelnevalt oli esitatud avaldus hagi läbi vaatamata jätmiseks, tuli hagi jätta läbi vaatamata; 2) kui ringkonnakohus otsustab maakohtu määruse tühistada ja vastu võtta hagist loobumise, on siiski õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus erineb oluliselt tavapärasest hagimenetlusest ja täitemenetluse lõpetamine ei tähenda nõude rahuldamist TsMS § 168 lg 5 tähenduses. Kostja ei ole nõuet rahuldanud. Kostja võib esitada avalduse täitemenetluse lõpetamiseks igal ajal. Täitemenetluse algatamine ja läbiviimine oli põhjendatud ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi oli alusetu. Kuna tsiviilasjas nr 2-17-1453 jäeti hagi tagamata, siis takistamaks hagejal korteri võõrandamist, oli L. ja L.P. ainsaks võimaluseks algatada täitemenetlus varasemalt saadud täitedokumendi alusel, et korteril oleks keelumärge. Varasemalt seatud keelumärge oli võimalik kustutada, kuna selle püsimiseks puudus alus. Kuna tsiviilasjas nr 2-17-1453 tuvastati A.K. testamendi kehtivus ning menetluse lõppedes leidsid nii L.P. kui ka hageja, et L.P. on A.K. pärija, pidanuks kostja panema nõude maksma oma tütre vastu. Kostja seda ei soovinud. Hageja konto arestimise aluse väidetav puudumine ei vääranud sundtäitmise õiguspärasust, küsimus seisnes täitetoimingu õiguspärasuses. Hageja esitas kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Seega ei olnud tegu olukorraga, kus hageja esitas põhjendatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ja kostja võttis selle materiaalselt õigeks. Hageja on ise esile kutsunud täitemenetluse vajaduse. Isegi kui kohalduks TsMS § 168 lg 5, saaks kohus siiski juhinduda TsMS § 162 lg-st 4. Menetluskulude jätmine kostja kanda oleks äärmiselt ebaõiglane. Hageja vaidles tsiviilasjas nr 2-17-1452 A.K. testamendi kehtivusele vastu. Vastuvaidlemine oli põhjendamatu. Vaidlusaluse täitemenetluse algatamisega sai tagatud, et korter ei välju kuni tsiviilasja nr 2-17-1453 lahenemiseni ega täitemenetluse lõpuni hageja omandist. Samuti olnuks täitemenetluse jätkamine vajalik juhul, kui asjas nr 2-17-1453 oleks kohtuvõidu saavutanud hageja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid kõiki käesolevas määruses (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).
6.Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.1.Maakohus on TsMS § 423 lg 2 p-i 2 õigesti kohaldanud ning põhjendatult jätnud läbi vaatamata Sihtasutus Tartu Perekodu Käopesa hagi L.P. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Riigikohus on 15.06.2022 määruses tsiviilasjas nr 2-20-9975 asunud seisukohale, et TMS § 221 lg 1 võimaldab esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi üksnes kuni täitemenetluse lõpuni. Olukorras, kus täitemenetlus on pärast sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist lõpetatud, ei ole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga taotletavat eesmärki enam võimalik saavutada. Selline hagi on õiguslikult perspektiivitu ja kohtul on õigus juhul, kui hageja tunnistab täitemenetluse lõppemist, jätta see hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata, kuigi asjaolu, mis tingib hagi õigusliku perspektiivituse, on tekkinud pärast hagi esitamist. Antud asjas lõpetas kohtutäitur täitemenetluse 28.09.2022 sissenõudja (kostja) avalduse alusel. Täitemenetluse lõpetamise tingis Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2021 otsuse (tsiviilasi nr 2-174
1453) jõustumine 14.03.2022. Nimetatud otsusega tuvastati, et A.K. 14.03.2016 testament on kehtiv ja XXXXXXX korteriomandi pärijaks on L.P.. Täitmisavalduse esitamise ajal 31.03.2021 oli eelnimetatud korteriomandi omanikuks hageja ja kostja soovis täitedokumenti (maakohtu 25.02.2004 otsus tsiviilasjas nr 2-059-03) täita hagejale kuuluva korteriomandi arvel. Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2021 otsuse alusel sai XXXXXXX korteriomandi omanikuks L.P., kes on sissenõudja (kostja) tütar ning kuna kostja ei soovinud sissenõuet oma tütre vastu maksma panna, esitas ta avalduse täitemenetluse lõpetamiseks. Eelmärgitud asjaolude üle vaidlus puudub ning need kinnitavad maakohtu seisukohta hagi õigusliku perspektiivituse kohta. Seetõttu ei ole ka õige määruskaebuses esitatud väide, et maakohus oleks pidanud menetluse lõpetama hageja poolt hagist loobumise tõttu.
6.2.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu määruse vaidlustamise tegelikuks põhjuseks menetluskulude poolte endi kanda jätmine TsMS § 162 lg 4 alusel. Nimelt leiab hageja, et menetluskulud oleks tulnud jätta kostja kanda. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 162 lg 4 kohaldub nii hagi läbi vaatamata jätmisel TsMS § 423 järgi kui menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu TsMS § 428 järgi (vt Riigikohtu 04.04.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12). Seetõttu on antud asjas oluline, kas esinevad need erandlikud asjaolud, mis õigustavad TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Maakohus on nimetatud asjaolud tuvastanud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust järeldada vastupidist. Põhjendamatu on määruskaebuse esitaja seisukoht, et kostja poolt avalduse esitamine täitemenetluse lõpetamiseks tähendab ühtlasi seda, et hageja poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi oli põhjendatud. Asja materjalide kohaselt esitas L.P. 27.01.2017 hagi Sihtasutus Tartu Perekodu Käopesa vastu omakäelise testamendi kehtivuse, annaku ja annakusaaja tuvastamiseks (tsiviilasi nr 2-171453). Seega teadis hageja juba enne enda kinnistusraamatusse XXXXXXX korteriomandi omanikuna sissekandmist (s.o 07.02.2017), et tema omandiõigus on vaidlustatud. Samas oli kostjal jõustunud kohtuotsuse näol täitedokument (maakohtu 25.02.2004 otsus tsiviilasjas nr 2059-03), mida maksma panna. Nagu ringkonnakohus käesoleva määruse p-s 6.1 märkis, tuvastati Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2021 jõustunud otsusega, et A.K. 14.03.2016 testament on kehtiv, XXXXXXX korteriomandi pärija on kostja tütar L.P. ning täitemenetluse lõpetamise tingis kostja soov mitte panna nõuet maksma oma tütre vastu. Seega on ebaõige hageja väide, et tema poolt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine 01.06.2021 oli põhjendatud ning kostja poolt avaldusega esitamisega täitemenetluse lõpetamiseks saavutas ta hagis taotletud eesmärgi. Kostja poolt 31.03.2021 kohtutäiturile avalduse esitamine täitemenetluse läbiviimiseks oli õiguspärane ning seda asjaolu ei ole ka hageja vaidlustanud.
7.Kostja taotlusest lähtuvalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.