Välja mõista A.M. riigilõiv 600 eurot E.T. kasuks.
Otsust toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.E.T. (hageja) esitas 10. märtsil 2015 Tartu Maakohtule hagi A.M. (kostja) vastu põhivõla 10 000 euro, seadusjärgse viivise kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni hagi esitamiseni 335 euro 40 sendi ja seadusjärgse viivise hagi esitamisest kohtule kuni kohustuse kohase täitmiseni saamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25. augustil 2014 Kambjas võlakirja, millega kohustus hageja andma kostjale 10 000 eurot laenu ning kostja kohustus selle tagastama hagejale 1. oktoobriks 2014. Võlakirjas kinnitas kostja, et on hagejalt saanud laenu 10 000 eurot. Võlakirjas, mida tuleb tõlgendada laenulepinguna, lepiti kokku, et laenu antakse ilma intressideta. Kostja ei ole hagejale praeguse ajani võlga tasunud.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, kostja ei ole hagejalt sularaha saanud. Kostja on Toetaja Talu OÜ juhatuse esimees. Toetaja Talu OÜ sõlmis hagejaga 20. augustil 2014 kasvava metsa võõrandamise lepingu hinnaga 23 750 eurot, seda summat ei olnud aga võimalik hagejale kohe tasuda. Kostja sõlmis hagejaga kokkuleppe osamaksetena tasumiseks. Kuna tehnika lagunes, tekkis töödes viivitus, hageja pöördus kostja poole kahtlusega, kas hageja ikka saab oma raha kätte. Kostja oli nõus eraisikuna garanteerima võlakirjaga 10 000 eurot oma firma tagatisena. Kostja kirjutas 25. augustil 2014 Kambjas võlakirja, et 1. oktoobril 2014 on kindlasti 10 000 hageja arvel. 2. oktoobril 2014 oli rahasumma tasutud. Võlakirja pidi hageja raha saamisel hävitama. Hageja oli 28. aprilli 2015 menetlusdokumendis seisukohal, et 20. augusti 2014 kasvava metsa võõrandamise leping ei ole seotud võlakirjaga. Hageja väidetava hirmu tekkimise ajal ei olnud kostja kasvava metsa võõrandamise leping muutunud sissenõutavaks. Kostja maksekorraldused tõendavad, et tegemist ei olnud võlakirja järgsete maksetega. 28. mai 2015 Tartu Maakohtu kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
4.Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks, et kostja on allkirjastanud
25.augustil 2014 võlakirja, mille järgi on ta saanud hagejalt 10 000 eurot, tagasimakse tähtaeg 1. oktoober 2014 (tlk. 6). Kohus loeb ka tuvastatuks, et Toetaja Talu OÜ ja hageja vahel oli sõlmitud 20. augustil 2014 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja 2/4
mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hagejal tuleb praeguses menetluses tõendada kostja kohustust tema ees. Tõendiks võib TsMS § 229 lg 2 järgi olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdi arvamus.
5.Hageja on oma võlakirjast tulenevat nõuet kostja vastu tõendanud kostja poolt allakirjutatud 25. augusti 2014 võlakirjaga ja enda vande all antud seletusega (tlk. 43 jj). Kostja ei ole võlakirja allakirjutamisele vastu vaielnud. Maakohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist võlatunnistusega, mis on selle andmise aluseks olevast tehingust sõltumatu (nn konstitutiivne võlatunnistus, vt nt Riigikohtu
17.jaanuari 2012. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-146-11 p. 10). Poolte vahel ei ole asja materjalide põhjal olnud muid varasemaid õigussuhteid. Võlakirja sõnastuse järgi „kümme tuhat eurot protsendita laenu“ on tegemist laenulepinguga – nii on hageja hagiavalduses leidnud (tlk. 3). Lepingu sõnastuse järgi on laenusaaja saanud laenu enne lepingu allkirjastamist. Kostja väitel pole ta aga hagejalt laenu saanud. Kostja on seisukohal, et ta andis hagejale võlakirja tagatiseks Toetaja Talu OÜ kohustuse täitmiseks hageja ees ning pooltel puudus soov laenulepingut sõlmida.
6.Kui kostja väitel vormistati laenulepinguga ümber väidetav kostjaga seotud ettevõtte varasem kohustus hageja ees, peab ta laenu tagastamise kohustusest vabanemiseks tõendama nii seda, et laenuleping oli sõlmitud tagatise andmiseks kui ka seda, et laenuleping on rahatu (vt Riigikohtu 5. novembri 2008. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 p.-i 14). Kui on tegemist võlakirjaga, mis on antud kolmanda isiku kohustuse täitmise tagamiseks, tuleb kostjal tõendada, et kolmas isik on oma kohustuse täitnud. Kostja esitas maakohtule 20. augusti 2014 Toetaja Talu OÜ ja hageja vahelise kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu müügihinnaga 23 750 eurot. Kostja väitel on ta Toetaja Talu OÜ juhatuse esimees ning soovis võlakirjaga eraisikuna garanteerida oma firma kohustuse täitmist (tlk. 21). Kostja väitel tekkis raietöödes viivitus tehnika lagunemise tõttu (tlk. 21, 44), mistõttu tekkis hagejal kahtlus raha saamise kohta. Kostja väitel ei olnud tal vaja raha hagejalt juurde laenata, ta oli ise raha hagejale võlgu (tlk. 38). Tagatise andmise leping loob tagatise andjale võlaõigusliku kohustuse vastutada selles lepingus kokkulepitud tingimustel võlgniku kohustuste eest (vt Riigikohtu 28. jaanuari 2015. a. otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-148-14 p.-i 17). Kostja esitas maakohtule maksekorraldused (tlk. 23 jj), millest järeldub, et Toetaja Talu OÜ on oma kohustuse hageja ees täitnud. Kostja väitel pidi hageja seejärel võlakirja hävitama. Kostja väitis esialgu, et lepingujärgne raie algas lepingu sõlmimise päeval (tlk. 21), 25. mai 2015 kohtuistungil selgitas kostja, et raie käis juba enne lepingu sõlmimist (tlk. 38). Ka hageja kinnitas 28. mai 2015 kohtuistungil (tlk. 43 jj), et raietööd algasid enne lepingu sõlmimist.
7.Maakohus on seisukohal, et kostja ei ole oma väiteid võlakirjas nimetatud kohustuse kui kostjaga seotud ettevõtte varasema kohustuse vormistamise kohta ja seega ka võlakirja rahatust tõendanud. Nii hageja kui kostja vahel puudub vaidlus selles, et kostja tehnika vajas remonti. Hageja väitel oli see raha laenamise põhjus, kostja väitel võlakirja andmise põhjus. Usutav ei ole kostja 28. mail 2015 kohtuistungil väljendatud seisukoht, et 10 000 eurot on väga suur summa tehnika remondiks (tlk. 44). Kostja ütluste kohaselt kestis viivitus töödes paar päeva (tlk. 44), seejärel tööd jätkusid. Ei ole vaja erialaseid teadmisi selleks, et eeldada, et metsatehnika remont on kulukas, samas ei pea parandustööd praegusel ajal kestma kaua. 3/4
Maakohus leiab, et asjaolu, et kostja oli hagejale võlgu ei tõenda täiendava laenu puudumise vajadust, vaid pigem seda, et kostjal ei olnud raha tööde lõpetamist takistanud purunenud tehnika remondiks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et laenuleping sõlmiti hageja kodus. Hageja väitel oli kostja tema tuttav: töökaaslase lapse isa (tlk. 43), kostja nimetatud asjaolu ei eitanud. Hageja väitel oli tal kodus sularaha isa pärandina ning maakohtule jääb arusaamatuks kostja seisukoht, mille järgi oleks hageja pidanud kartma kostjale raha andmist (tlk. 44). Kostja kinnitas maakohtule, et ta on pikemat aega tegutseva äriühingu juht (tlk. 44). Maakohus leiab, et kostja väited kogenematusest võlakirjade koostamisel ei ole usutavad. Kostja ei andnud maakohtus ärakuulamisel üheselt arusaadavat ja selget selgitust selle kohta, miks võlakirjas ei peegeldu kostja soov tagada äriühingu kohustuste täitmist (tlk. 44), vaid selgesõnaline kinnitus hagejalt raha saamise kohta. Kostja ei osanud anda selgitusi võlakirjas märgitud summa suuruse või mõne muu asjaolu kohta, mis tingisid võlakirja sellises sõnastuses koostamise. Maakohus märgib, et nii 25. augusti 2014 võlakiri kui 20. augusti 2014 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping võivad olla omavahel seotud tehingud. Maakohus peab samas aga vajalikuks märkida, et TsMS § 230 lg 2 järgi esitavad hagimenetluses tõendeid menetlusosalised, kohus iseseisvalt tõendeid ei kogu. Kostja ei ole tuginenud menetluses mõnele muule õigussuhtele, mis võis olla võlakirja andmise aluseks ja kinnitada kostja kohustuste täitmist hageja ees (nt täiendav, maksuõiguslikke tagajärgi puudutav kokkulepe kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingule). Kostjalt tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1; 108 ja 396 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista põhivõlg 10 000 eurot.
8.Võlakirjas on laenu tagasimakse tähtaeg 1. oktoober 2014. Hageja nõuab kostjalt kohustuse sissenõutavaks muutumisest viivist hagi esitamiseni 335 eurot 40 senti ja seadusjärgset viivist hagi esitamisest kohtule kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja ei ole hageja viivisearvestust vaidlustanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 I ja II lause alusel välja mõista viivis hagi esitamise seisuga 335 eurot 40 senti. Samuti tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis 10. märtsi kuni 17. juuni 2015 eest 220 eurot 55 senti (10 000 eurolt 100 päeva eest 8,05% aastas) ning alates 18. juunist 2015 viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
9.TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. 28. mai 2015 kohtuistungil kinnitas hageja lepinguline esindaja, et hageja menetluskuluks on vaid riigilõiv. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 600 eurot (tlk. 1).