6.Välja mõista XXX (XXX, isikukood XXX) osaühingu XXX(registrikood XXX) kasuks pool tasutud riigilõivust 100 (ükssada) eurot ja lepingulise esindaja kulud 205,78 (kakssada viis koma seitsekümmend kaheksa) eurot.
7.Välja mõista XXX (XXX, isikukood XXX) osaühingu XXX(registrikood XXX) kasuks viivis menetluskulude 305,78 (kolmsada viis koma seitsekümmend kaheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
9.Toimetada kohtumäärus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Harju Maakohtu menetluses on osaühingu XXX(hageja) hagiavaldus XXX(kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hageja esitas 25.05.2015 kohtule hagist loobumise avalduse seoses võlgnevuse hüvitamisega (nõude rahuldamisega) kostja poolt. Lisaks taotleb hageja hagist loobumise avalduses menetluse lõpetamist. Hageja esitas koos hagist loobumise avaldusega enda menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud (lepingulise esindaja kulud) kokku summas 205,78 eurot. Hageja kinnitab, et kõik nimekirjas sisalduvad kulud on hageja poolt kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas tsiviilasjas. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Menetluskulude nimekirjale on lisatud hageja tööaja koosseis ja arvestus.
3.Kohus edastas kostjale hageja hagist loobumise avalduse, milles oli välja toodud hageja menetluskulude nimekiri ning palus kostjal hiljemalt 05.06.2015 esitada kostja menetluskulude nimekiri ja seisukoht hageja hagist loobumise avaldusele. Kostja ei vastanud hageja hagist loobumise avaldusele. Samuti ei ole kostja kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirja ega arvamust avaldanud hageja menetluskulude nimekirja kohta. II.
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Kohus ei ole hagiavalduse kohta lahendit teinud. Hagist loobumine on esitatud kirjalikus avalduses, mille kohus on võtnud toimikusse (tl-d 41-45). TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Hagist loobumise avaldus on esitatud väljaspool kohtuistungit. Kohus edastas avalduse kostjale vastamiseks. Kostja ei esitanud kohtule seisukohta hagist loobumise osas. Samuti ei ole kostja kohtule esitanud oma menetluskulude nimekirja ega arvamust avaldanud hageja menetluskulude nimekirja kohta.
2 (4)
TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Hageja esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hagist loobumise osas. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
5.TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on esitanud kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja on põhjendanud hagist loobumist nõude rahuldamisega kostja poolt, mille osas kostja ei ole esitanud vastuväiteid. Kohtu hinnangul on kostja TsMS § 168 lg 4 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
6.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on 25.05.2015 hagist loobumise avalduses taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist hagejale. Hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot. Kohus määrab sellest poole (100 eurot) hagejale tagastamise.
7.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevaga hindab kohus esmalt hageja esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 järgi ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab kohus hinnata, kas hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9213) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks 80,69803 eurot (205,78 / 2,55), sest hageja on hagist loobumise avalduses märkinud lepingulise esindaja menetluskuludeks ilma käibemaksuta 205,78 eurot ja tööajaks 2 tundi ja 33 minutit ehk 2,55 tundi. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seetõttu on hageja lepingulise esindaja tööühiku hind ilma käibemaksuta (80,69803 eurot tunnis) põhjendatud ja vajalik. 3 (4)
8.Hageja on menetluskulude nimekirjas välja toonud järgmiste toimingute tegemise ja nende ajalise kestuse: 20.02.2015 OÜ XXX vs XXX materjalidega tutvumine, positsioonide kujundamine, hagiavalduse koostamine 1 tund ja 52 minutit; 22.05.2015 OÜ XXX vs XXX taotluse koostamine hagist loobumiseks 41 minutit. Kokku menetluskuluna õigusabi osutamist hagejale 2 tundi ja 33 minutit ehk 2,55 tundi. Kohus leiab, et ajakulu 2,55 tundi on mõistlik, põhjendatud ja vajalik ning proportsionaalne kohtuvaidluse keerukusega, mis eeldab põhjalikku dokumentidega tutvumist, õiguslikku analüüsi, esindatava ja esindajate vahelist koostööd ning see on ajamahukas töö. Eeltoodut arvestades määrab kohus hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 205,78 eurot (arvutuskäik 2,55 tundi * 80,69803 eurot = 205,779 ehk 205,78 eurot). Hageja lepingulise esindaja kuludele lisandub menetluskuluna vastavalt hageja taotlusele pool hageja tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot.
9.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 305,78 eurot (205,78+100=305,78). Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (305,78 eurot tasumata osalt) tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Kohtuistungi sekretär Kristi Aarde (telefon (+372)6200195, elektronpost [email protected]). Kohtujurist Allar Kirikmäe (elektronpost [email protected]). Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei (Kentmanni 13, 10116 Tallinn, telefon (+372)6200120, faks (+372)6200191, elektronpost menetlusdokumentide saatmiseks [email protected]).
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.