Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Asja lahendamine Hageja Hageja esindaja Kostja I Kostja II
16. juuni 2015 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 2-14-7313 Osaühing Ramsi VK versus Margus Ott kommunaalvõlgnevuste nõudes 4817,97 € kohtunik Silvi Maiste kirjalik menetlus Osaühing Ramsi VK (registrikood 10357298; Keskuse tee 1, Ramsi alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond, 71101) Nikolai Kõiv (e-post: [email protected]) Margus Ott (isikukood xxxxxxx; aadress xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx, xxxx) Annekatrin Ott (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxx xx, xxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxxx, xxxxx epost:)
Hageja põhjendused Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri nr. 2780439 kohaselt on Margus Ott Viljandi maakonnas Viljandi vallas Päri külas Pihlaka tee 1 elamu korteri nr. 8 korteriomandi omanik. Korter asub suures elamus ja hageja osutas elamus elavatele isikutele, kaasaarvatud ka kostjad, kommunaalteenuseid: müüs vett, osutas kanalisatsiooniteenuseid, müüs soojusenergiat tsentraalkeskküttesüsteemi kaudu ja osutas muid teenuseid võrdselt kõigi elamus elavate isikutega kehtestatud hinnakirjade alusel. Hageja esitas osutatud teenuste osas arved kinnistusraamatusse kantud korteri-omandi omaniku Margus Otti nimele. Elamus elab Margus Otti (endine) abikaasa, Annekatrin Ott, kes tegelikult samuti tarbis kommunaalteenuseid. Antud korteriomand oli (on) ilmselt abikaasade ühisomand, olgugi, et korteriomand on registreeritud Margus Otti nimele. Tegelikult kasutab korterit ja osutatud kommunaalteenuseid Annekatrin Ott. Seetõttu esitab hageja hagiavalduse nii Margus Otti, kui kinnistusraamatus oleva korteriomandi omaniku ja ka korteris kommunaalteenuseid tegelikult tarbinud Annekatrin Otti vastu. Antud juhul on hageja ja kostjate vahel sõlmitud suuline leping. Hageja on osutanud kostjatele kommunaalteenuseid, mille eest on kostjad esialgu tasunud, kuid viimasel ajal on jätnud tasumata. Asjaolu, et arved on esitatud kinnistusraamatusse kantud korteriomandi omaniku Margus Otti nimele, ei oma antud asjas olulist tähtsust. Hageja on seisukohal, et kommunaalteenuste eest peavad tasuma korteri omanik ja tema perekonnaliikmed, kes kommunaalteenuseid tegelikult ka tarbisid, võrdsetes osades. Seetõttu on hageja esitanud solidaarvõlanõude nii Margus Otti kui ka antud korteris tegelikult elava Margus Otti abikaasa Annekatrin Otti vastu. Hageja on seisukohal, et kui hageja osutab abikaasade ühisomanduses või valduses olevas korteris elavatele isikutele (abikaasadele), siis kommunaalteenuste eest peavad tasuma kõik korteri valdajad solidaarselt. Kostjad ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, seetõttu taotleb hageja võttes aluseks eespoolnimetatud materiaalõiguse sätted mõista kostjatelt välja solidaarselt hageja kasuks võlgnevus 01.08.2014.a. seisuga kokku 4817,87 €. Hageja esitas 01.06.2015 haginõude vähendamise taotluse, mille kohaselt on esitatud hagiavalduses haginõude arvestuses ekslikult arvatud haginõude summa hulka ka 2011.a. jaanuarikuu, veebruarikuu ja märtsikuu arved arvestamata asjaoluga, et nimetatud arvete alusel esitatud haginõue on Tartu Maakohtu 22.juuni 2011.a. kohtuotsusega kostjatelt juba välja mõistetud. Sellest tulenevalt vähendab hageja OÜ Ramsi VK oma haginõuet kogusummas 674,07 euro võrra ja esitab kohtule võlanõude aluseks olevate arvete uue koondi koguvõlanõude summas 4143,90 eurot ning palub nimetatud summa kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kostjate poolt tasutud summad on arvestatud kohtu poolt varasemalt väljamõistetud summade katteks. Ekslik on kostjate väide, et hagiavaldus on aegunud. Hageja nõuab oma võlga alates 01.04.2011.a. Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 18.02.2014.a. TsÜS-i § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt aegumine peatub maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisega. Seega antud juhul ei ole möödunud kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg ja hagi ei ole aegunud. Kostjate põhjendused Kostja I leiab, et korter, Pihlaka tee 1-8 Päril Viljandi vallas, ei saa olla abikaasade ühisomand kuna Margus Ott ja Annekatrin Ott ei ole abikaasad alates lahutusest aastas 2005, mil jagati korter ühisvarana 1/2 Annekatrin Ottile ja 1/2 Margus Ottile mis Annekatrini taotlusel on järjepidevalt arestitud ja kus Annekatrin koos oma elukaaslasega tegelikult elab ja tarbib kommunaalteenuseid. Kostja I ei halda ega ela alates aastast 2005 (lahutusest) selles korteri ja ei sellest tulenevalt ei tekkinud vajadust sõlmida, tegelikult korteris elavate ja talle võõraste isikute eest, suulisi ega kirjalikke lepinguid. Kostja I korterist lahkudes oli Eesti Energiaga leping
lõpetatud ja vool korterist välja lülitatud. Uue lepingu sõlmis Annekatrin Ott. VÕS § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust, kuna kostja I ei elanud selles korteris, ei tekkinud ka vajadust OÜ Ramsi VK-ga kommunaalteenuste lepinguid sõlmida. Sellega kommunaalteenuste solidaarvõlgnevuse tasumise kohustust ei peaks kostja I-le kehtima. OÜ Ramsi VK peaks teadma kellega ta kommunaalteenuste lepingud sõlmis ja arved esitama isikutele kes elavad selles korteris ja kellega ta väidab olevat lepingu sõlminud. Pole usutav, et nii pika aja jooksul ei ole OÜ Ramsi VK tegelike korteri elanikega kontakteerunud. Kommunaalteenuste võlgnevuse selgumisel 22.06.2011 otsusega nr.2-115506 sai OÜ Ramsi VK- d telefoni teel teavitatud, et kostja 1 ei ela selles korteris ja tarbi nende teenuseid. (kostja I nimele esitatud arveid ei ole Annekatri Ott kostja I-le edastanud). Kostja II vastuse kohaselt 18.02.2014 pöördus Ramsi VK Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetluse poole, kus nõutav summa oli 3 555,43 seisuga 31.01.2014. See anti edasi Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumajale, kuna kostja II esitas neile dokumendi, kus Ramsi VK nõudis kostja II-lt pea poole suuremat summat. 23.05.2014 saatis Ramsi VK kostja II-le postiga paberi, kus nõutav summa on 6 043,03. Seega nõude suurus muutus nelja kuuga 2 487,60 euro võrra suuremaks, mis ei ole eriti reaalne ja näitab segadust raamatupidamises ja arvete väljastamises. Ramsi VK väidab, et liites vastava ajavahemiku võlgnevused tuleb selline summa. Kuumakse oleks sellisel juhul 621.90 eurot. Kostja II ei kasuta Ramsi VK poolt pakutavat keskkütet, kütab korterit elektriga. 2014 aasta veebruari arvel on näha, et see summa ei ole mitte nii suur (600.00€). Veel on näha sellel arvel, et eelmisel perioodil tasutud 100 eurot, aga vaadates Ramsi VK saadetud meeldetuletust tasumata arvetest seda ei kajastu. Kostja II juhib veel tähelepanu sellele, et võrreldes neid kahte dokumenti 31.01.2014 seisuga on summa 3 555,43 ja 01.02.2014 on summa 5802.61. Seega üleöö kasvas summa 2247,18 eurot. Võlgnevus, mille vanus on üle kolme aasta, on juba aegunud. Ja kuidas saavad tulla postkasti arved jooksva kuu 28–ndal kuupäeval jooksva kuu 30-nda kuupäeva seisuga on ka kostja II jaoks siiani segane. Kohtu põhjendused Kohus on teinud asjas määruse kirjaliku menetluse korraldamiseks. Kohus on kirjaliku menetlemise korraldamise määruses andnud pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja.
täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Käesolevas tsiviilasjas on hageja pöördunud kohtusse võlgnevuse välja nõudmiseks mõlema võlgniku vastu, milleks on tal ka seadusest ja suulisest lepingust tulenev õigus. Kui üks kostjatest täidab kogu lepingust tuleneva kohustuse, on tal omakorda nõudeõigus teise kostja vastu. Kostja II leiab, et võlgnevus, mille vanus on üle kolme aasta, on aegunud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja nõuab oma võlga alates 01.04.2011.a. Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 18.02.2014.a. TsÜS-i § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt aegumine peatub maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisega. Seega antud juhul ei ole möödunud kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg ja hagi ei ole aegunud. Kostja II leiab, et hagejal on segadus raamatupidamises ja arvete väljastamises. Hageja esitas 01.06.2015 haginõude vähendamise taotluse (tl 56), mille kohaselt on esitatud hagiavalduses haginõude arvestuses ekslikult arvatud haginõude summa hulka ka 2011.a. jaanuarikuu, veebruarikuu ja märtsikuu arved arvestamata asjaoluga, et nimetatud arvete alusel esitatud haginõue on Tartu Maakohtu 22.juuni 2011.a. kohtuotsusega kostjatelt juba välja mõistetud. Sellest tulenevalt vähendab hageja OÜ Ramsi VK oma haginõuet kogusummas 674,07 euro võrra ja esitab kohtule võlanõude aluseks olevate arvete uue koondi koguvõlanõude summas 4143,90 eurot ning palub nimetatud summa kostjatelt solidaarselt välja mõista. Ka leiab kostja II, et hageja poolt esitatud arved ei ole arusaadavad ja üheselt mõistetavad ning neil ei ole õigsust, et nende alusel raha välja nõuda. Kohus leiab, et nimetatud väide tuleb jätta tähelepanuta, kuna kostja on tarbinud hageja poolt pakutavaid kommunaalteenuseid ja ei ole eelnevalt vaidlustanud arvete koosseisu. Käesolevas hagis ei saa vaidlustada arvete õigsust, mis on hagi kohaselt esitatud kostjatele juba alates 2011 aasta aprillist. Ka ei ole kohtule arusaadav, mida kostja II arvete osas konkreetselt vaidlustada soovib. KOS § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 21 lg 2 p 1 ja 5 järgi on valitsejal õigus kõigi korteriomanike nimel korteriomanike ühiste asjade puhul nõuda sisse ja rahuldada nõudeid ning esitada kohtus ja kohtuväliselt nõudeid korteriomanike otsusega volitatud ulatuses. Hageja on esitanud lisaks kommunaalteenuste jaotuse kululiikide järgi (tl 59) ja arved nr arve nr 37Y; arve nr 37Y1; arve nr 37Y2; arve nr 43Y; arve nr 145Y; arve nr 182Y; arve nr 183Y; arve nr 183Y1; arve nr 291Y; arve nr 327Y; arve nr 329Y; arve nr 329Y1; arve nr 436Y; arve nr 472Y; arve nr 475Y; arve nr 582Y; arve nr 587Y; arve nr 617Y; arve nr 621Y; arve nr 762Y; arve nr 767Y; arve nr 789Y; arve nr 907Y; arve nr 913Y; arve nr 935Y; arve nr 1053Y; arve nr 1060Y; arve nr 1081Y; arve nr 1198Y; arve nr 1206Y; arve nr 1343Y; arve nr 1352Y; arve nr 1489Y; arve nr 1498Y; arve nr 1635Y; arve nr1644Y; aug.11; juuli 11; juuni 11 ja mai 11. Kostjad haginõude vähendamise taotlusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja hagi võlgnevuses summas 4143,90 eurot tuleb rahuldada ja kostjatelt solidaarselt välja mõista. VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Juhindudes kohaldatavast seadusest kohtu tuvastatud asjaoludest ja nendest tehtud järeldustest ning kohtu poolt uuritud tõenditest tuleb hagi täielikult rahuldada. Kostjate vastuväited hagile ei anna kohtule alust hagi mitte rahuldada.
Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätmisega tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda.
TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 176 lg 2 kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja. Hageja kantud menetluskulude sisuks on kohtukuluna riigilõiv kokku summas 350 eurot (tl 10) ja õigusabikulud kokku summas 200 eurot ilma käibemaksuta, seega hageja menetluskulu kokku 550 eurot, mille hageja palub kohtul solidaarselt kostjatelt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Kohus kontrollib käesolevaga vaatamata kostja poolsele mitte vastu vaidlemisele hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasjade materjalidega, leiab et hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab tsiviilasjas hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 550 eurot (riigilõiv 350 eurot + õigusabikulu 200 eurot ilma käibemaksuta). Nimetatud summa kuulub solidaarselt kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Silvi Maiste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.