Gasterm Eesti OÜ hagi OÜ Aspin-Tartu vastu 3999,99 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3999,99 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 19. augusti 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aspin-Tartu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
26. mai 2015. a
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Aspin-Tartu (registrikood: 10252866; asukoht: Tartu Aleksandri 1), esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja (hageja): Gasterm Eesti OÜ (registrikood: 10355833; asukoht: Harjumaa Rae vald Jüri alevik Kesk tee 14a), esindaja advokaat Martin Traat
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 19. augusti 2014. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Aspin-Tartu kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Gasterm Eesti OÜ esitas 05.02.2014. a hagi OÜ Aspin-Tartu vastu võlgnevuse 3600 euro ja viiviste 399,99 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti OÜ Aspin-Tartu ja Gasterm Eesti OÜ vahel 18.10.2012 töövõtuleping SL 404/12, mille alusel Gasterm Eesti OÜ teostas katlamaja parendused pakett V1 järgi aadressil Mõisavahe 21 Tartu. Tööd teostati nõuetekohaselt ja kokkulepitud tähtajaks. Lepingu p-i 4 ning esitatud arvete nr 120213 ja 130009 alusel kohustus OÜ AspinTartu tasuma tehtud tööde eest 2700 eurot 24.12.2012 ja 2700 eurot 25.01.2013. Seisuga 06.05.2013 olid OÜ-l Aspin-Tartu tasumata kõik arved. Samal päeval saatis hageja kostjale pretensiooni võla tasumiseks. Kostja tasus hagejale 900 eurot 23.05.2013 ja 900 eurot 25.06.2013. Rohkem kostja tasunud ei ole. OÜ Aspin-Tartu võlgnevus Gasterm Eesti OÜ ees on seisuga 05.02.2014 kokku 3 600 eurot, millele lisandub VÕS § 94 ja § 113 alusel seadusest tulenev viivis 8,75% aastas. Kostja võlg viiviste eest mõlema arve eest kokku on 403,34 eurot. Gasterm Eesti OÜ nõue kostja vastu seisuga 05.02.2014 on kokku 4 003,34 eurot, millest 3 600 eurot on põhivõlg ja 403,34 eurot on viivised. Hageja vähendas oma viivisenõuet 3,35 euro võrra ja lõplikuks nõudeks jäi 3999,99 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagi on tõendamata ja põhjendamatu. Tõendamata on see, et kostjal eksisteerivad kohustused hageja ees. Hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Töö ei ole nõuetekohaselt teostatud ning töö on vastu võtmata. Kostja esitas hagejale põhjendatud pretensiooni ja teatas, et tööd ei saa vastu võtta. Puudus seisnes selles, et vaatamata teostatud (puudulikult) töödele jõuab soe vesi tarbijani 5 minuti pärast. Hageja juhtis tähelepanu asjaolule, et just selle probleemi lahendamiseks oli sõlmitud töövõtuleping, mille eesmärgiks oli soojaveetootmise rekonstrueerimine selliselt, et süsteem toimiks vähemalt keskmise kvaliteediga. Lepingu p-i 3 kohaselt peab hageja kostjale üle andma dokumentatsiooni hiljemalt 10.12.2012. a. Töövõtulepingu p-st 3 tulenevat kohustust ei ole täidetud. Lisaks sellele puudub lepingu objektil ka kokkulepitud omadus kvaliteedi osas, sest
vesi ei jõua endiselt nõuetekohaselt tarbijani. Kostja lepingujärgsed kohustused ei ole täidetud.
3.Hageja esitas seisukoha kostja vastusele. Hageja märkis, et pakkumises nimetatud seadmed on hageja kostjale tarninud ja paigaldanud ning süsteem töötab. Hagejalt tellitud parenduspakett ja ka hinnapakkumine oli koostatud katlamaja osale ning ei laienenud terve hoone veetorustike korrastamisele.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 19.08.2014. a otsusega hagi ja mõistis OÜ-lt Aspin-Tartu Gasterm Eesti OÜ kasuks välja 3999,99 eurot ning jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel OÜ Aspin-Tartu kanda. Tulenevalt töövõtulepingust SL 404/12 18.10.2012 tellis kostja (tellija) hagejalt (töövõtja) järgmised tööd (tl 26): 1) töövõtja teostab gaasiküttel katlamaja parendused pakett V1 aadressil Mõisavahe 21 Tartus, vastavalt hinnapakkumisele S 404/12; 2) töövõtja teostab tööd novembriks 2012; 3) töö ja dokumentatsioon antakse üle vastavalt esitatud arvetele hiljemalt
10.detsembriks 2012; 4) tellija kohustub tasuma tööde eest vastavalt esitatud arvetele koos käibemaksuga järgnevalt: 2700 eurot 25.12.2012 ja 2700 eurot 25.01.2012 (kohus eeldas, et õige aastaarv peaks olema 2013). Hinnapakkumise nr S404/12 10.09.2012 (tl 62) lõiku pealkirjaga „hetkeolukorra lahendus“ V1 kohaselt oleks süsteemi, mis võimaldaks ülevaloleva pakkumise järk-järgult täide viia – gaasikatel Junkers 42kW + boiler500 + pump + töö jne – maksumuseks 4500 eurot + käibemaks. Lepingut ja hinnapakkumist koos analüüsides tegi kohus järelduse, et pooled leppisid kokku gaasiküttel katlamaja parenduste paketi V1 teostamises ehk tööd, mis on kirjeldatud nimetatud paketis, tööd pidid olema tehtud hiljemalt novembriks 2012 ning tasumine pidi toimuma kahes järgus – 2 korda 2700 eurot. Selleks esitas hageja kostjale kaks arvet viitega lepingule SL 404/12 – arve nr 120213 14.12.2012 maksetähtajaga 24.12.2012 ja arve nr 130009 20.01.2013 maksetähtajaga 25.01.2013 (tl 27, 28). Vastupidist järeldust, et leping hõlmas ka paketti V2, ei ole võimalik teha, kuna paketti V2 ei ole selles lepingus kordagi mainitud ning kohtu arvates ei ole ka loogiline, et paketis V2 märgitud töö oleks saadud tehtud paketi V1 hinnaga. Asjaoludest tulenevalt pidi töö teostamine toimuma ositi, algul katlamajas hetkeolukorda arvestades vastavaid seadmeid vahetades ning seejärel veetorustiku osas. Kohus leidis, et kostja väited puuduliku töö teostamise osas on vajalikul määral tõendamata ning põhistamata, mistõttu lasus kostjal kohustus tasuda tehtud tööde eest vastavalt esitatud arvetele. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks kostja väiteid selle kohta, et hageja pidi aru saama, mida kostja hagejalt tegelikult ootab. Lepingus SL 404/12 18.10.2012, kus punktis 1 viidatakse paketile V1 ning varasemas hinnapakkumises on selgelt kirjas, mis tehnikat ja töid eeldas paketi V1 teostamine ning millist tehnikat ja töid eeldas paketi V2 teostamine. Nimetatud lepingus pole viidet paketile V2. Seega on ebaõige kostjal jõuda järeldusele, et sellise hinna ja töö eest saanuks teostada tervet eesmärki, vaid pooled nentisid mõlemad, et tegemist on hetkeolukorra lahendusega. Seepärast nõustus kohus hageja seisukohaga, et kostjal polnud õigustatud ootust loota, et kui hageja paigaldab talle katlasüsteemi paketi V1 kohaselt, siis hakkab funktsioneerima kogu kostja hotelli amortiseerunud küttesüsteem, mille väljavahetamiseks ei ole kostja hagejaga lepingut sõlminud. Hageja on kostjale saadetud
kirjas 15.04.2013 (tl 64) konkreetselt selgitanud veevarustuse torustike kaardistamisel selgunud asjaolusid ning märkinud, et hinnapakkumine oli koostatud katlamaja osale ning ei laienenud terve hoone veetorustike korrastamisele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja ehk siis käesoleval juhul hageja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija ehk kostja) aga maksma tasu selle eest. VÕS § 637 lg 3 ja 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga on kokku lepitud eraldi tööde vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, siis muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et pooled oleksid eraldi kokku leppinud tööde konkreetse vastuvõtmise osas. Asjaolu, kas tööde vastuvõtmise praktika on antud olukorras tavaline või mitte, seda pole pooled vaidluse käigus puudutanud. Kuigi tellija võib, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet, keelduda töö vastuvõtmisest nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas kostja on keeldunud tööde vastuvõtmisest ning kui on, siis millisel õiguslikul alusel. Seepärast ei saanud kohus ka nimetatud asjaolu osas seisukohta esitada. Töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2, mille kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Arvestada tuleb ka VÕS § 77 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga (p 15). Kostja väitis, et tööd olid teostatud puudulikult ja mittekohase kvaliteediga, kuid pole oma väiteid põhjendanud. Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et kavatsetav lepinguline eesmärk jäi saavutamata. Vastupidi, hageja ja kohus on teadlikud vaid sellest, et mõne hotellitoa osas esines sooja vee mittejõudmist tarbijani mõistliku aja jooksul. Kohtule ei ole tõendatud, mis on mõistlik aeg sooja vee jõudmiseks tarbijani. Dokumentatsiooni osas on vaid mainitud VÕS § 641 lg 1, kuid on jäänud arusaamatuks, kas tegemist on sellise puudusega, mis annaks aluse mitte järgida lepingujärgset kohustust tasuda vastavalt esitatud arvetele juba tehtud tööde eest. Vaidlust pole esitatud arvete õigsuse osas, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Aspin-Tartu esitas 16.09.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant esitab taotluse kuulata tunnistajana üle A.R. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus ekslikult leidnud, et töö teostamine pidi toimuma ositi, algul katlamajas hetkeolukorda arvestades vastavaid seadmeid vahetades ning seejärel veetorustiku osas. Apellandile jääb arusaamatuks, millest tulenevalt leidis kohus, et veetorustiku rekonstrueerimine ei ole seotud hetkeolukorra lahendusega V1. Hinnapakkumises nr S404/12 „TOOTE KIRJELDUS“ ei ole viiteid, et tegeleda tuleks veetorustiku väljavahetamisega. Soojavee rekonstrueerimise osas leppisid pooled kokku hinnapakkumise V1-le; 2) jäi maakohtul analüüsimata hinnapakkumise osa V1. Hinnapakkumisest tulenev V1 kirjeldus on järgmine: süsteem, mis võimaldaks ülevaloleva pakkumise järk-järgult täide viia Gaasikatel Junkers 42kw + boiler500 + pump + töö jne. Hinnapakkumises olev sõna - jne -
tähendabki seda, et hageja pidi tegema kõik vajalikud tööd selleks, et lepingu eesmärk (vesi jõuab tarbijani viivitamatult) oleks täidetud. Vastustaja allkiri töövõtulepingul kinnitab tema tahteavaldust; 3) ei ole kohus arvestanud A.Ri kirjavahetust hagejaga. Kostja töötaja A.R viitas oma kirjas hagejale selgelt, et hoone vajab soojaveetootmise rekonstrueerimist. Apellant taotleb korduvalt A.Ri tunnistajana ülekuulamist; 4) on kostja kogu menetluse kestel väitnud, et vesi jõuab tarbijani 5 minuti jooksul ja hageja ei vaielnud sellele vastu. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-d 3 ja 4, § 351 lg-d 1 ja 2.
6.Gasterm Eesti OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) sõlmiti leping pakkumise V1 alusel. Seda tõendab asjaolu, et vastavalt paketile V1 pakkus hageja kostjale hetkeolukorra lahenduseks välja süsteemi, mis võimaldas pakkumise järkjärgult täide viia. Esimene etapp töödest hõlmas gaasikatla Junkers 42kW, boileri 500 l, pumba paigaldust ja tööd kogumaksumusega 4500 eurot + käibemaks. Kostja eksitab kohut väitega, et hageja pidi sisuliselt kogu töö tegema paketi V2 maksumusega. Maakohus on põhjendatult leidnud, et pakkumises nimetatud V2 töid ei ole võimalik teha paketi V1 maksumusega. Kõik pakkumises V1 nimetatud seadmed on hageja kostjale paigaldanud ning süsteem töötab. Apellant ei saa õigustatult loota, et kui hageja paigaldab talle uue katla ja boileri, hakkaks laitmatult funktsioneerima kogu kostja hotelli amortiseerunud küttesüsteem. Hagejalt tellitud parenduspakett ja ka hinnapakkumine oli koostatud katlamaja osale ning ei laienenud terve hoone veetorustiku korrastamisele. Apellandi algses pöördumises ei olnud juttu sooja vee mittejõudmisest tubadesse, vaid soojaveetootmise, mitte hoone soojaveevarustuse või soojaveesüsteemi rekonstrueerimisest. Soojaveetootmine on soojaveesüsteemi üks osa. Apellant tunnistab ka ise kaebuses, et V1 ei ole seotud kogu küttesüsteemi ja veesüsteemi korrastamisega, vaid on väike osa sellest; 2) ei pea vastustaja õigeks tunnistaja A.Ri ülekuulamist ja vaidleb sellele vastu, kuna tunnistaja ei saa ega teagi anda asja kohta teistsuguseid ütlusi kui pooled on kirjalikult kokku leppinud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks ning TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.
8.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et 10.09.2012 esitas hageja hinnapakkumise, mis koosnes neljast osast, kokku maksumusega 17 407,20 (sh km) eurot. Hinnapakkumise lõpus on märge „see oleks süsteem, mis toidaks kogu maja ja hoiaks aastas kokku 15-20 % gaasi“. Hinnapakkumisele on täiendavalt märgitud kaks eraldi pakkumist, mis on mõeldud hetkeolukorra lahendamiseks ja esimene nendest on V1, märkega „süsteem, mis võimaldaks ülevaloleva pakkumise järk järgult täide viia“ hind 4500 + km (lk 62).
9.Vaidlust ei ole ka selle üle, et pooled sõlmisid 18.10.2012 töövõtulepingu SL 404/12, mille järgi kohustus töövõtja novembris 2012 teostama tööd V1 paketi alusel, kokku maksumusega 5400 eurot (lk 26). Tööd on teostatud tähtaegselt, tellija teostatud tööde osas pretensioone esitanud ei ole. Tellija ei maksnud lepingujärgset tasu põhjendusega, et hoones esinevad jätkuvalt veevarustusega probleemid.
10.Asja materjalidest nähtub, et pärast tellija poolt tasumisest keeldumist teostas hageja veevarustuse torustike kaardistamise ja selgitas välja puudused, mis võisid takistada soojavee jõudmist tarbijani, apellant ei ole nende puuduste olemasolu ümber lükanud (lk 64). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 15.04.2013 tellijale saadetud kirjas märgitud puuduste kõrvaldamine ei olnud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu esemeks.
11.Apellandi väide, et pooled leppisid kokku soojaveesüsteemi rekonstrueerimises, ei ole asjas esitatud tõenditega tõendatud. Apellandi väide, et hinnapakkumises V1 loetletud gaasikatla, boileri ja pumba nimetamisele lisatud „jne“ tähendab seda, et pakutud hinna sees, s.o 4500 eurot + km, pidi töövõtja teostama kõik tööd, mis tagaksid vee jõudmise tarbijani viivitamatult, ei ole kooskõlas hinnapakkumise ega sõlmitud lepinguga. Apellandi esitatud e-kirjavahetus ei tõenda, et poolte tahe oli sõlmida fikseeritud hinna ja tööde teostamise tähtajaga leping, milles tööde ja materjalide maht jäeti olulises osas lahtiseks. Teisi tõendeid apellant maakohtule ei esitanud. Apellant taotles oma väite tõendamiseks ringkonnakohtult tunnistaja A.Ri üle kuulamist, kuid loobus ringkonnakohtus 26.05.2015 toimunud kohtuistungil esitatud taotlusest.
12.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja § 162 lg 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja esitas ringkonnakohtu istungil apellatsiooniastmes kantud kulude nimekirja kokku summas 875 eurot. Ringkonnakohus võttis nimekirja asja juurde, kuid selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.