Gasterm Eesti OÜ hagi OÜ Aspin-Tartu vastu 3999.99 euro väljamõistmises
Tsiviilasja hind
3999.99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Gasterm Eesti OÜ (rk 10355833; Kesk tee 10 Jüri) lepinguline esindaja ([email protected])
advokaat
Martin
Traat
kostja OÜ Aspin-Tartu (rk 10252866; Aleksandri 1 Tartu) lepinguline esindaja ([email protected]) Viimase kohtuistungi toimumise aeg
Sergei
Desjatnikov
27. juuni 2014
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi ja välja mõista OÜ-lt Aspin-Tartu 3999.99 eurot Gasterm Eesti OÜ kasuks.
2.Jätta menetluskulud OÜ Aspin-Tartu kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.18.10.2012 sõlmiti OÜ Aspin-Tartu ja Gasterm Eesti OÜ vahel töövõtuleping SL 404/12, mille alusel Gasterm Eesti OÜ teostas katlamaja parendused pakett V1 järgi aadressil XXX, Tartu. Tööd teostati nõuetekohaselt ja kokkulepitud tähtajaks. Lepingu p 4 ja esitatud arvete nr 120213 ja 130009 alusel kohustus OÜ Aspin-Tartu tehtud tööde eest tasuma 2700 eurot 24.12.2012 ja 2700 eurot 25.01.2013, kokku 5 400 eurot. Leping ja selle alusel esitatud arved tõendavad töö teostamist hageja poolt. Ka kostja ei eita töö teostamist. Seisuga 6.05.2013 oli OÜ-l Aspin-Tartu tasumata kõik arved. Samal päeval saatis hageja kostjale ka pretensiooni võla tasumiseks. Kostja tasus hagejale võla osaliselt 900 eurot 23.05.2013 ja 900 eurot 25.06.2013. Rohkem tasumisi ei järgnenud.
2.Hageja esitas 13.11.2013 avalduse maksekäsu kiirmenetluseks. Kostja esitas sellele vastuväite, kuid samas vastuväites tegi ka ettepaneku võla vabatahtlikuks tasumiseks. Kostja ettepanek kõlas järgmiselt: võlgnik tasub avaldajale 2700 eurot või avaldaja tagab, et vesi jõuaks tarbijani koheselt ja võlgnik tasub 3600 eurot, vajadusel, kui kokkulepitud eelarve ei ole piisav lahenduse leidmiseks, siis võlgnik tasub juurde põhjendatud ja mõistlikus osas. Asudes heas usus kokkuleppe sõlmimiseks läbirääkimisi pidama selgus, et kostja ei soovigi võlga koheselt tasuda ja tahab saada 24 kuu pikkust maksegraafikut .Ka sellistel tingimustel tasumise osas ei vastanud kostja hageja ettepanekule lõpuks midagi konstruktiivset ega soovinud probleemi kohtuväliselt lahendada.
3.Kuna kostja oma kohustusi vabatahtlikult täita ei soovi ega võta midagi ette hagejaga kokkuleppe sõlmimiseks, on hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. OÜ Aspin-Tartu võlgnevus Gasterm Eesti OÜ ees on seisuga 5.02.2014 kokku 3 600 eurot, millele lisandub VÕS § 94 ja § 113 alusel seadusest tulenev viivis 8,75% aastas. Käesoleva nõude esitamise aja seisuga on OÜ Aspin-Tartu olnud viivises esimese arve osalise maksmisega 408 päeva ja teise arve maksmisega 376 päeva. Viivis tasumata arvetelt summas 2700 eurot oli kuni 23.05.2013 a 0,65 eurot päevas ja summalt 1800 eurot (pärast vastavalt kummagi arve tasumist summas 900 eurot) on see 0,43 eurot päevas. Arve nr 120213 järgi on viivisevõlg kuni 23.05.2013 a 150 päeva eest 97.50 eurot ja alates 23.05.2013 a 258 päeva eest 110.94 eurot. Viivisevõlg hagi esitamise seisuga arve nr 120213 eest on kokku 208.44 eurot. Arve nr 130009 alusel arvestab hageja viivist 0,65 eurot 151 päeva eest 0,65 eurot päevas kuni 25.06.2013 summas 98.15 eurot ja sealt edasi 225 päeva eest 0,43 eurot päevas kokku 96.75 eurot. Arve nr 130009 eest on viivisevõlg kokku 194.9 eurot. Kostja võlg viiviste eest mõlema arve eest kokku on 403.34 eurot. Gasterm Eesti OÜ nõue kostja vastu seisuga 5.02.2014 on kokku 4 003.34 eurot, millest 3 600 eurot on põhivõlg ja 403.34 eurot on viivised. Hageja vähendab oma viivisenõuet 3.35 euro võrra ja lõplikuks nõudeks jääb 3999.99 eurot.
4.VÕS § 2 lg 1 näeb ette, et võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Õiguskaitsevahendiks VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
KOSTJA VASTUS HAGILE
5.Kostja ei tunnista hagi ja leiab, et hagi on tõendamata ja põhjendamatu ning hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Hagile lisatud materjalide alusel ei ole võimalik tuvastada hageja nõuet kostja vastu seega ei ole võimalik seisukoha võtmine ja objektiivse vastuse esitamine. Hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole tõesed. Hageja
poolt ei ole tõendatud hagiavalduses esitatud olulisi ja asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavaid väiteid, mistõttu hagi on alusetu. Hagiavalduse juurde esitatud materjalid ei ole piisavad ega kohased tõendid nõude tõendamiseks ja rahuldamiseks.
6.Ei ole nõuetekohaselt tõendatud, et kostjal eksisteerivad kohustused hageja ees. Hageja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Töövõtulepingust tulenev väidetav nõue ei põhine seadusest, sest töö, mille tasumiseks oleks võimalik arve esitada ei ole nõuetekohaselt teostatud ja ei ole vastu võetud. Kostja esitas hagejale põhjendatud pretensiooni ja teatas, et tööd ei saa vastu võtta. Palus, et hageja teeks midagi puuduste kõrvaldamiseks. Puudus seisnes selles, et vaatamata teostatud (puudulikult) töödele soe vesi jõuab tarbijani 5 minuti pärast. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et just selle probleemi lahendamiseks oli sõlmitud töövõtuleping, mille eesmärgiks oli soojaveetootmise rekonstrueerimine selliselt, et süsteem toimiks vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostja on seda korduvalt väitnud. Näiteks enne lepingu sõlmimist kostja töötaja A.R. oma kirjas hagejale väga selgelt viitas, et hoone vajab soojaveetootmise rekonstrueerimist. Seega ei saa väita, et kostja soovis ainult boileri välja vahetamist, nagu seda ekslikult asus arvama hageja. Kostja oli veendunud, et hageja sai probleemist aru ja seda kinnitab ka hinnapakkumine. Vastavalt hinnapakkumisele nr S404/12 hageja on väitnud, et hetkeolukorra lahenduseks on V1 maksumusega 4500 eurot, millele lisandub käibemaks. Sisuliselt kostja hageja kohustuse rikkumise tõttu jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis ja tegelikult rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Lepingu p.3. kohaselt hageja peab kostjale üle andma dokumentatsiooni hiljemalt 10.detsembriks 2012. a. Töövõtulepingu p.-st 3 tulenev kohustus ei ole täidetud. Vastavalt ka töö ei ole vastu võetud. Järelikult puudub tasunõue.
7.Lisaks sellele, lepingu sõlmimisel hageja garanteeris, et temal on vastav kvalifikatsioon. Seega ei saa eeldada, et hageja kvalifikatsiooni ja kogemuse puudumise tõttu ei saanud probleemist aru.
8.Ülaltoodust tulenevalt kostja käitumine on põhjendatud, mille tõttu lepingujärgne tasu ei kuulu tasumisele enne tööde vastuvõtmist. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping vastab töövõtulepingu tunnustele. Seega kohaldamisele kuuluvad võlaõigusseaduse õigusnormid töövõtulepingu kohta. VÕS § 635 lg 1 sätestab: töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muut ma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1-3 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Sama § 641 lg 2 p 1 järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.
9.Lisaks sellele lepingu objektil puudub ka kokkulepitud omadus kvaliteedi osas, sest vesi endiselt ei jõua nõuetekohaselt tarbijani (sisuliselt probleem jäi lahendamata). Kohustuse täitmise kvaliteedi määramisel tuleb lähtuda lepingust ja VÕS § 77 lg-st 1, mis sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kostja lepingujärgsed kohustused ei ole täidetud. Seega puuduvad eeldused tasu sissenõutavaks muutmiseks. Lisaks hagejal tuleb arvestada (kui hageja asub arvama, et tasu on muutunud sissenõutavaks ja töö on vastuvõetud) asjaoluga, et VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused
kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud. Selle põhiliseks tagajärjeks on lepingupoole enda täitmise edasilükkamine, mitte aga sellest lõplik keeldumine. Seeläbi tagab VÕS § 111 lg 1 esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist. Antud hetkel kostja eksisteerib nõue hageja vastu lepingu täitmiseks. Lepingutingimustele mittevastava soorituse korral, esmajoones kvantitatiivselt osalise või ebakvaliteetse täitmise korral tagatakse kohustuse täitmisest keeldumise õigusega esmajoones kostja nõudeid kohaseks täitmiseks, st esmajoones lepingutingimustele mittevastava täitmise asendamiseks või parandamiseks VÕS § 108 lg 6 mõttes.
HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
10.Kostja esitas käesolevas tsiviilasjas 26.02.2014 hagile vastuse, milles teatas põhimõtteliselt, et ta hagi ei tunnista, hageja töö ei ole valmis, töö on vastu võtmata, jms. Vastusest nähtub, et kostja peamine etteheide hagejale seisneb selles, et väidetavalt ei ole hageja teostanud kostjale töid , milles kokku lepiti, kuna kostja hotelli tubadesse jõuab soe vesi liiga hilja. Samas vastuses on kostja pakkunud hagejale kompromissi, mille kohaselt ta kas maksab hagejale ära 2700 eurot või 3600 eurot ning juurdemaksu, kui soe vesi jõuab tarbijani koheselt.
11.Hageja vastuväited kostja põhjendustele on alljärgnevad.
18.10.2012 sõlmiti OÜ Aspin-Tartu ja Gasterm Eesti OÜ vahel töövõtuleping SL 404/12, mille alusel Gasterm Eesti OÜ teostas katlamaja parendused pakett V1 järgi aadressil XXX, Tartu. Leping sõlmiti pakkumise V1 alusel. Kõik pakkumises nimetatud seadmed on hageja kostjale tarninud ja paigaldanud ning süsteem töötab. Hagejale jääb arusaamatuks, millest kostja väidetavalt olulises määras ilma jäi või mida hageja õigustatult lepingust lootis. Kostja ei saa õigustatult lepingust loota, et kui hageja paigaldab talle katlasüsteemi, hakkaks funktsioneerima kogu kostja hotelli amortiseerunud küttesüsteem. Viimase väljavahetamiseks ei ole hagejaga lepingut sõlmitud; 15.04.2013 saatis hageja kostjale kirja, milles selgitas, et veevarustuse torustike kaardistamisel on selgunud järgmised asjaolud: a) torustikke on pidevalt laiendatud ja magistraaltorustikud on liiga peenikesed; b) väljavõtetele ei ole paigaldatud tagasivooluklappe; c) osaliselt on tehtud väljavõtteid tarbijatele tsirkulatsioonitorustikust. Olukorras, kus soe tarbevesi "sai otsa", varustas hoonet veega 400 l ja 80 kW boiler, mille tarbimispunkti võimsustegur N l DIN 4708 järgi on 14. Hoones on üle 40 hotellitoa, lisaks restoran ja lasteaed- seega oli tarbevee valmistamine katlaruumis selgelt ebapiisav. Hagejalt tellitud parenduspakett ja ka hinnapakkumine oli koostatud katlamaja osale ning ei laienenud terve hoone veetorustike korrastamisele. Vastavalt kostja esindaja infole on hageja poolt teostatud tööd andnud märkimisväärse soojaveevarustuse paranemise ning probleemid on esinenud vaid üksikutes tubades; Asjaolu, et kostjale on selgitatud probleemide olemust ja tekkepõhjust, tõendab hageja kirjaga kostjale 31.01.2013, milles hageja viitas otseselt olukorrale, et kuna osamakseid pole tehtud, pole esitatud veetorustike teostusjoonist, et teha pakkumist torustiku tasakaalustamiseks, siis puudub ka võimalus sõlmida nn lisakokkuleppeid ja alluda nõudmistele. Seadmed, mis hageja paigaldas lahendas hoone puuduliku soojaveevarustuse tagamise ning torustiku tasakaalustatus ei kuulunud sõlmitud lepingu raamesse.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kohtule esitatud hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
13.Tulenevalt töövõtulepingust SL 404/12 18.10.2012 tellis kostja (tellija) hagejalt (töövõtja) järgmised tööd (tl 26): - töövõtja teostab oma kulu ja kirjadega gaasiküttel katlamaja parendused pakett V1 aadressil XXX Tartus, vastavalt hinnapakkumisele S 404/12; - töövõtja teostab tööd novembriks 2012; - töö ja dokumentatsioon antakse üle vastavalt esitatud arvetele hiljemalt 10. detsembriks 2012; - tellija kohustub tasuma tööde eest vastavalt esitatud arvetele koos käibemaksuga järgnevalt: 2700 eurot 25.12.2012 ja 2700 eurot 25.01.2012 (kohus eeldab, et õige aastaarv peaks olema 2013).
14.Hinnapakkumise nr S404/12 10.09.2012 (tl 62) lõiku pealkirjaga „hetkeolukorra lahendus“ V1 kohaselt oleks süsteemi, mis võimaldaks ülevaloleva pakkumise järk-järgult täide viia - gaasikatel Junkers 42kW + boiler500 + pump + töö jne – maksumuseks 4500 eurot pluss käibemaks.
15.Vaidlus käib selle üle, et kostja pole tasunud arveid. Kostja väidab, et töö ei ole nõuetekohaselt teostatud ja kostja poolt vastu võetud. Kostja arvates on kogu aeg olnud eesmärgiks soojaveetootmise rekonstrueerimine selliselt, et süsteem toimiks vähemalt keskmise kvaliteediga. See aga ei tähendanud ainult boileri väljavahetamist, vaid ka süsteemi töölehakkamist selliselt, et vesi jõuaks tarbijateni. Kostja leiab, et hageja pidi aru saama, mida kostja tegelikkuses tahtis ja seda kinnitab ka hinnapakkumine ning hageja enda kvalifikatsiooni oskuste kinnitus lepingus. Kostja väidab, et kuigi lepingu p 3 kohaselt pidi hageja kostjale dokumentatsiooni üle andma hiljemalt 10. detsembriks 2012, kuid seda tingimust pole täidetud ja vastavalt pole ka töö vastu võetud. Kuna tööd olid teostatud puudulikult ehk vesi ei jõudnud ikkagi tarbijani enne kui alles 5 minuti möödudes, siis oli kostja käitumine mitte maksta lepingujärgset tasu igati põhjendatud.
16.Lepingut ja hinnapakkumist koos analüüsides teeb kohus vaid ühe järelduse, et pooled leppisid kokku gaasiküttel katlamaja parenduste paketi V1 teostamises ehk tööd, mis on kirjeldatud nimetatud paketis, tööd pidid olema tehtud hiljemalt novembriks 2012 ning tasumine pidi toimuma kahes järgus – 2 korda 2700 eurot ühes käibemaksuga. Selleks esitas hageja kostjale kaks arvet viitega lepingule SL 404/12 – arve nr 120213 14.12.2012 maksetähtajaga 24.12.2012 ja arve nr 130009 20.01.2013 maksetähtajaga 25.01.2013 (tl 27, 28). Vastupidist järeldust lepingu SL 404/12 osas, et see hõlmas ka paketti V2 ei ole võimalik teha, kuna esiteks ei ole paketti V2 selles lepingus kordagi mainitud ning kohtu arvates ei ole ka loogiline, et paketis V2 märgitud töö oleks saadud tehtud paketi V1 hinnaga. Asjaoludest tulenevalt pidi töö teostamine toimuma ositi, algul katlamajas hetkeolukorda arvestades vastavaid seadmeid vahetades ning seejärel veetorustiku osas.
17.Kohus leiab, et kostja väited puuduliku töö teostamise osas on vajalikul määral tõendamata ning põhistamata, mistõttu lasus kostjal kohustus tasuda tehtud tööde eest vastavalt esitatud arvetele. Samuti ei pea kohus põhjendatuks kostja väiteid selle kohta, et hageja pidi aru saama, mida kostja hagejalt tegelikult ootab. Lepingus SL 404/12 18.10.2012, kus punktis 1 viidatakse paketile V1 ning varasemas hinnapakkumises on selgelt kirjas, mis tehnikat ja töid eeldas paketi V1 teostamine ning millist tehnikat ja töid eeldas paketi V2 teostamine. Nimetatud lepingus pole viidet paketile V2. Seega on ebaõige kostjal jõuda järeldusele, et sellise hinna ja töö eest saanuks teostada tervet eesmärki, vaid pooled nentisid ju mõlemad, et tegemist on hetkeolukorra lahendusega. Seepärast nõustub kohus hageja seisukohaga, et kostjal polnud õigustatud ootust loota, et kui hageja paigaldab talle katlasüsteemi paketi V1 kohaselt, siis hakkab funktsioneerima kogu kostja hotelli amortiseerunud küttesüsteem, mille väljavahetamiseks ei ole kostja hagejaga lepingut sõlminud. Hageja on kostjale saadetud kirjas 15.04.2013 (tl 64) konkreetselt selgitanud veevarustuse torustike kaardistamisel selgunud asjaolusid ning märkinud, et hinnapakkumine oli koostatud katlamaja osale ning ei laienenud terve hoone veetorustike korrastamisele. Lisakokkulepped ja tingimused
maksete mitteteostamise kohta ei seostu töövõtulepinguga SL 404/12 ning kvalifitseerub lepingu rikkumisena.
18.Töövõtulepingu mõiste (VÕS § 635 lg 1) kohaselt kohustub üks isik (töövõtja ehk siis käesoleval juhul hageja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija ehk kostja) aga maksma tasu selle eest. VÕS § 637 lg 3 ja 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga on kokku lepitud eraldi tööde vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, siis muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et pooled oleksid eraldi kokku leppinud tööde konkreetse vastuvõtmise osas. Asjaolu, kas tööde vastuvõtmise praktika on antud olukorras tavaline või mitte, seda pole pooled vaidluse käigus puudutanud. Kuigi tellija võib, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet, keelduda töö vastuvõtmisest nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, oleks hea usu põhimõttega vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, kas kostja on keeldunud tööde vastuvõtmisest ning kui on, siis millisel õiguslikul alusel. Seepärast ei saa kohus ka nimetatud asjaolu osas seisukohta esitada.
19.Töö vastavust lepingutingimustele tuleb hinnata VÕS § 641 lg 2 järgi. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud töö omadustes, tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p-st 2, mille kohaselt töö ei vasta lepingutingimustele, kui see ei sobi otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Arvestada tuleb ka VÕS § 77 lg-ga 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga, selle puudumisel aga vähemalt keskmise kvaliteediga. (p 15). Kostja väitis, et tööd olid teostatud puudulikult ja mittekohase kvaliteediga, kuid pole oma väiteid põhjendanud. Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et kavatsetav lepinguline eesmärk jäi saavutamata. Vastupidi, hageja ja kohus on teadlikud vaid sellest, et mõne hotellitoa osas esines sooja vee mittejõudmist tarbijani mõistliku aja jooksul. Kohtule ei ole tõendatud, mis on mõistlik aeg sooja vee jõudmisel tarbijani. Dokumentsatsiooni osas on vaid mainitud VÕS § 641 lg 1, kuid on jäänud arusaamatuks, kas tegemist on sellise puudusega, mis annaks aluse mitte järgida lepingujärgset kohustust tasuda vastavalt esitatud arvetele juba tehtud tööde eest.
20.VÕS § 2 lg 1 näeb ette, et võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Õiguskaitsevahendiks VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
21.Vaidlust pole esitatud arvete õigsuse osas, mistõttu kuulub hagi rahuldamise summas, mille hageja on esitanud: 3600 eurot põhivõla ja 399.99 eurot viiviste katteks, kokku 3999.99 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
22.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja hagi, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.