Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
15. juuni 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-59339
Tsiviilasi
Korteriühistu Narva mnt. 9, Voka avaldus Svetlana Bogdanova ja Anatoli Bogdanovi pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 29. jaanuari 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Narva mnt 9, Voka määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Korteriühistu Narva mnt. 9, Voka (rk: 80236588), esindaja advokaat Margus Kiir Vastustajad (võlgnikud): Svetlana Bogdanova (ik: XXX) ja Anatoli Bogdanov (ik: XXX) Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp
esindajad
Tühistada Viru Maakohtu 29. jaanuari 2015 määrus ja saata Korteriühistu Narva mnt. 9, Voka avaldus Svetlana Bogdanova ja Anatoli Bogdanovi pankroti väljakuulutamiseks maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Määruse kohaselt muutusid võlgnikud ajutise halduri hinnangul maksejõuetuks juba 2012. a teises pooles ja maksejõuetus kujunes lõplikult välja 2013. a aprillis, kui maakohus tegi lahendi, millega mõistis S. Bogdanovalt välja korteriühistu kasuks 1788,65 eurot (lisanduvad viivised). Võlgnikud kohustust ei täitnud ning täitmata kohustused korteriühistu ees kommunaalmaksete tasumata jätmise näol kasvasid veelgi. S. Bogdanova möönis, et teatud makseraskused tekkisid seoses sellega, et abikaasal ei olnud tööd, samas ei nõustunud kohus ajutise halduri väitega, et S. Bogdanova on oma maksejõuetust tunnistanud. S. Bogdanova töötasust peetakse iga kuu täitemenetluste katteks kinni 100–150 eurot, korteriühistule laekub iga kuu 80 eurot kohtutäitur A. Krekilt, 15.12.2014 kuni 14.01.2015 (kahe istungi vahel) laekus korteriühistule S. Bogdanovalt 90 eurot. Kohus oli seisukohal, et tuvastatud asjaolud ei anna alust väita, et maksejõuetus on püsiv. Ainuüksi täitmata kohustused ei näita veel võlgnike maksejõuetust. S. Bogdanova töötab ja tal on püsiv sissetulek. Võlgnike sissenõutavaks muutunud nõuded ei ületa võlgnike vara eeldatavat väärtust ning pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue on vähem kui pool vara (ühisvara) eeldatavast väärtusest. Koos korteriühistu nõudega on võlgnike sissenõutavaks muutunud kohustused 9926,65 eurot (lähtudes ajutise halduri aruannetest). S. Bogdanova on kinnistusraamatusse kantud korteriomandi XXX Vokas omanikuna. S. Bogdanova kinnitas, et korter on abikaasade ühisvara. Kinnisvaraportaali kv.ee 29.01.2015 väljavõtte kohaselt on Vokas müügipakkumisi 2-toalistele keskmises korras korteritele hinnaga 13 000–20 000 eurot. Eeldatavalt ei ole võlgnike korteri väärtus alla 10 000 euro (mida on märkinud ka ajutine haldur aruandes). Kohus nõustus, et võlgnike kohustuste täitmine pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees ei ole olnud korrapärane ja kohane, võlgnikel on makseraskusi, samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et S. Bogdanova vähemalt osaliselt kohustusi täidab. Korteriomandile on seatud hüpoteek 253 000 krooni (16 169,65 eurot) Krediidipanga Liisingu AS kasuks. S. Bogdanova selgituste kohaselt võtsid nad abikaasaga koos laenu, laenumakseid tasub igakuiselt otsekorraldusega S. Bogdanova. Pandieseme realiseerimise korral rahuldatakse pandiga tagatud nõue pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud 15/100 PankrS § 148 lg-s 1 nimetatud väljamaksed. Seega pandieseme müügist pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale rahalisi vahendeid eeldatavalt ei laekuks. Kõigi nõuete sissenõutavaks muutumine süvendaks ilmselgelt võlgnike makseraskusi. Eeltoodu ei oleks aga kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga. Võlausaldaja väitel on korteriühistu huvi see, et korter võõrandataks ja tuleks uus omanik, kes tasub makseid korrapäraselt. Kohus leidis, et korteriühistu kommunaalteenuste nõuete esitamine omaniku vastu läbi pankrotimenetluse ja korteriomandi võõrandamise on ilmselgelt ebaproportsionaalne vahend. Ka korteriomandiseaduse §-st 14 tulenev võõrandamise nõude esitamine on äärmuslik, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu.
3) on väide, et S. Bogdanova töötasust peetakse iga kuu täitemenetluste katteks kinni 100– 150 eurot ja korteriühistule laekub iga kuu 80 eurot kohtutäitur A. Krekilt, eksitav. Kohtutäitur A. Kreki õiendist nähtuvalt on võlgnevust ca aasta jooksul kustutatud 29,84 euro ulatuses. Peale pankrotiavalduse esitamist on võlgnikud tasunud 4 kuu jooksul 385,21 eurot. Sama nelja kuu eest on lisandunud jooksvaid kohustusi korteriühistu ees summas 413,47 eurot, lisaks viivised. Seega on võlgnikud avalduse menetlemise ajal püüdnud midagi tasuda, kuid seda ilmselt ebapiisavas ulatuses. Võlgnevus korteriühistu ees on järjepidevalt kasvanud. Tulenevalt eeltoodust ei oma tähtsust asjaolu, et S. Bogdanova vähemalt osaliselt kohustusi täidab, kuna kohustused ei vähene (S. Bogdanova sissetulek ei võimalda sundtäitmist arvestades ülalpeetavaid ja elatusmiinimumi); 4) jääb kohtu seisukoht, et tuvastatud asjaolud ei anna alust väita, et maksejõuetus on püsiv, arusaamatuks. PankrS § 10 lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad kaks asjaolu, millele võlausaldaja saab tugineda võlgniku maksejõuetuse põhistamisel: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kõik eeltoodud eeldused on täidetud ja vastavad tõendid esitatud; 5) pidi kohus, asudes seisukohale, et makseraskused on ajutised, välja selgitama, millal lähiajal suudavad võlgnikud oma võlad tasuda. Lähtudes olemasolevatest puudulikest andmetest (st teadmata hüpoteegipidaja nõudeid ja muid võlgnike poolt avaldamata kohustusi) on ilmselge, et võlgnevused jäävad üles ja kasvavad ka lähiaastatel. Korteriühistu peab aegumise vältimiseks pöörduma uue võlgnevuse nõudega kohtusse ning võlgnevus kasvab ka seoses menetluskuludega; 6) on kohtu väide, et koos korteriühistu nõudega on võlgnike sissenõutavaks muutunud kohustused 9926,65 eurot, ekslik. Ajutise halduri andmetel on A. Bogdanovi kohustuste maht vähemalt 8565,94 eurot, millest 4264,11 eurot on solidaarkohustus, ja S. Bogdanova kohustuste maht vähemalt 6946,45 eurot, millest 4264,11 eurot on solidaarkohustus. Kohustustele lisandub Krediidipanga Liisingu AS nõue (Krediidipanga Liisingu AS kasuks on korteriomandile seatud hüpoteek summas 253 000 krooni ehk 16 168 eurot). Seega võlgnike solidaarkohustus on vähemalt 4264,11 eurot, sellele lisandub A. Bogdnovil 4301,83 eurot (8565,94–4264,11) ja S. Bogdanoval 2682,34 eurot (6946,45–4264,11), kokku (4264,11+4301,83+2682,34) 11 247,56 eurot, lisandub veel Krediidipanga Liisingu AS nõue (S. Bogdanova väitel on samuti tegemist solidaarkohustusega); 7) leidis kohus põhjendamatult, et eeldatavalt ei ole võlgnike korteri väärtus alla 10 000 euro. Ajutine haldur märkis, et müügikuulutuste põhjal võib korteriomandi väärtus olla mitte rohkem kui 10 000 eurot sõltuvalt korteri seisukorrast. On üldteada, et täitemenetluses (hüpoteegiga koormatud asja müük on praktikas üldse võimatu) ja pankrotimenetluses on seoses kiirmüügi ning varaga seonduvate probleemidega võimatu saada turuväärtust, millist on võimalik saada tavapärase müügiprotsessi puhul. Arvestades viimaseid tehinguid antud kortermajas on võlgnike korteri turuväärtus (hüpoteegita) tavamüügil 1000–5000 eurot (viimased tehingud kortermajas hinnaga 1000 ja 2000 eurot). Portaalides avaldatud müügikuulutused on seal olnud aasta ja enam ning praegusel ajal puudub korteritele nõudlus (2011–2012 omandasid neid Venemaa kodanikud). Seega võlgnike vara väärtus jääb märgatavalt alla kohustustele; 8) ei ole asjasse puutuv asjaolu, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldajale pandieseme müügist rahalisi vahendeid eeldatavalt ei laekuks. Pankrotiseadus ei piira võlausaldaja
pöördumist pankrotivaldusega kohtusse lähtuvalt tema nõude rahuldamise perspektiivist. Selline piirang oleks vastuolus seaduse eesmärgiga; 9) on ebaõige kohtu hinnang, et kõigi nõuete sissenõutavaks muutumine süvendaks ilmselgelt võlgnike makseraskusi, mis ei oleks kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga. Püsiva maksejõuetuse süvendamine ei oma enam tähtsust ning pigem on pankrotimenetlus võlgnikele kasulik (võlgadest vabastamine, nende ümberkujundamine, intresside ja viiviste arvestamise peatumine jne); 10) jääb arusaamatuks kohtu seisukoht, et korteriühistu kommunaalteenuste nõuete esitamine omaniku vastu läbi pankrotimenetluse ja korteriomandi võõrandamise on ilmselgelt ebaproportsionaalne vahend.
Eelmärgitud pankrotiseaduse sätetest tuleneb selgelt, et kohus saab menetleda ühes menetluses ühe võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldust ning seda ei välista see, et mõlemal võlgnikul on kohustused ühe võlausaldaja ees. Antud juhul on maakohus jätnud selle pankrotiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tähelepanuta ning rikkunud sellega oluliselt eelmärgitud pankrotiseaduse sätteid. Sellest tulenevalt on maakohus vaidlustatud määruse põhjendustes ebaõigesti käsitlenud mõlema võlgniku vastu esitatud nõudeid koos ja leidnud, et võlgnike täitmata kohustused ei kinnita võlgnike maksejõuetust. Asja uuel lahendamisel peab maakohus võlausaldaja pankrotiavalduse S. Bogdanova ja A. Bogdanovi pankroti väljakuulutamiseks eraldama mõlema võlgniku osas eraldi menetlusse ning seejärel otsustama eraldi mõlema avalduse menetlusse võtmise. Kui on täidetud eeldused avalduste menetlusse võtmiseks ja ajutise halduri nimetamiseks, peab maakohus eraldi menetluses tegema kindlaks mõlema võlgniku maksejõuetuse. Seejuures peab maakohus juhul, kui ta leiab, et võlgnikul esinevad vaid ajutised raskused võlausaldaja nõuete mitterahuldamiseks, seda põhjendama (TsMS § 465 lg 2 p 8). Seejuures ei tee pankrotiseadus vahet, millisel alusel võlausaldaja nõue põhineb (PankrS § 10 lg 1 ja lg 4). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et pankrotiseadus ei välista võimalust, et sama isik (M. Krupp) on mõlemas menetluses ajutiseks pankrotihalduriks. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et pankrotiavalduse mõlema võlgniku suhtes eraldi menetluse läbiviimisele on juhtinud tähelepanu ka ajutine pankrotihaldur.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.