2-14-59339/51 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

5.Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule aruande (d), mille kohaselt: 5.1 S. B. ei ole edastanud ajutisele pankrotihaldurile andmeid oma sissetuleku kohta, kuid Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni kohaselt on võlgniku sissetulek perioodil 01.01.2016 kuni 01.08.2016.a keskmiselt 795, 82 eurot kuus. Töötasult kinnipeetavaid makse on deklareerinud 2016.a AS Toila Sanatoorium. 2015.a oli võlgniku keskmine sissetulek kuus 702, 12 eurot (bruto), 2014.a. 699, 28 eurot (bruto) Töötasult peetavaid makse deklareeris AS Toila Sanatoorium. Ajutine pankrotihaldur edastas võlgnikule 14.09.2016.a teabenõude, kuid aruande koostamise ajaks ei ole võlgnik esitanud vastust, sh vara ja kohustuste nimekirja ning seletuskirja maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Ajutine pankrotihaldur analüüsis võlgniku AS SEB Pank arvelduskontot, millest tulenevalt, on võlgnik saanud stabiilselt töötasu AS Toila Sanatoorium alates 2012. aastast. Võlgniku arvelduskontolt tehakse väljamakse poja Artjom B.i arvelduskontole koheselt peale töötasu laekumist, millest tulenevalt leiab haldur, et S. B. kasutab igapäevatehinguteks oma poja arvelduskontot. Krediidipanga Liisingu AS-i 14.09.2016.a vastuse kohaselt on panga ja S. B. ning A. B.i vahel sõlmitud laenuleping nr EME-2654, mille Krediidipanga Liisingu AS ütles oma 08.04.2013.a kirjaga üles. Laenulepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks on seatud hüpoteek xxx asuvale korteriomandile. 14.09.2016.a seisuga on laenulepingust tulenev kohustus kokku 12 201, 13 eurot, mis 31.03.2015.a seisuga oli 12 023, 99 eurot. Krediidipanga Liisingu AS-i täiendava vastuse kohaselt on küll võlgnikuga laenuleping üles öeldud, kuid võlgnikuga on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt võlgnik tasub Krediidipanga Liisingu AS-le igakuiselt vähemalt 100 eurot, siis täitemenetlust võlgniku suhtes ei alustata. Käesoleval aastal on võlgnik kokku tasunud 500 eurot, viimane makse teostati septembris. Võlgnik on jooksvalt oma kohustusi osaliselt täitnud, kuid pankrotiavalduse aluseks olev kohustus on tasumata kommunaalmaksetest, võlg on aastast 2012. Nimeteatud kohustus kasvab viiviste ja jooksvate arvete näol. Olenemata asjaolust, et Krediidipanga Liisingu ASga on võlgnik sõlminud kokkuleppe laenumaksete tagastamiseks, ei ole võlgnik suutnud kokkuleppest kinni pidada (2016.a 9 kuu jooksul teinud 5 makset) Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 5.2 Võlgniku varad: S. B.l on arvelduskontod AS SEB Pank ja AS Swedbank. SEB Panga konto 16.09.2016.a seisuga 627, 43 eurot, kaardikontol sama kuupäeva seisuga rahalised vahendid puuduvad. Arvelduskontole on seatud arestid kohtutäitur Andrei Kreki

Kohtutäitur Risto Küti 06.10.2016.a vastuse kohaselt on võlgniku kohustuste jääk 06.10.2016.a seisuga 441, 69 eurot, millest põhivõlg AS BIGPANK ees 344, 97 eurot ja kohtutäituri tasu 96, 72 eurot. Kohtutäitur Andrei Krek ei ole aruande koostamise ajaks ajutisele pankrotihaldurile vastanud. AS BIGBANK 14.09.2016.a teatise kohaselt on S. B.l sõlmitud 14.l05.2012.a laenuleping nr 110061 /46tt ja 09.12.2011.a nr 1101061/46TT. Pärnu Maakohtu 19.12.2013.a määrusega mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja 2011, 74 eurot. Nõue esitati täitmiseks kohtutäitur Risto Kütile. Käesoleval hetkel on nõude suurus 423, 09 eurot. AS SEB Pank teatise kohaselt on S. B.l panga ees kohustusi kogusummas 90, 44 eurot: kaardilaenude krediidileping nr L160005003, millest tulenev kohustus 16.09.2016 seisuga on 83, 490 eurot, võlgnevused teatiste eest 5 eurot, arvelduskonto kuutasuvõlgnevus 0.90 eurot ka kiirteavitamise teenustasud 1,14 eurot. Krediidpanga Liisingu AS 14.09.2016.a teatise kohaselt on S. B. ja A. B. sõlminud laenulepingu EME-2654. Laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu ütles Krediidipanga Liisingu AS laenulepingu üles oma 08.04.2013.a kirjaga. Laenulepingust tulenev nõue on kokku 12 201, 13 eurot, millest tagastamata põhiosa 8 833, 68 eurot, tasumata intress 526, 25 eurot, tasumata viivis 2 829, 20 ja leppetrahv 12 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 17 000, 62 eurot, millest 10 008, 16 eurot on solidaarkohustus võlgniku abikaasaga. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. 5.4 Ajutine haldur on seisukohal, et S. B. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks võib ajutise halduri hinnangul pidada hooletut finantskäitumist, kuivõrd võlgnik on makseraskuste tekkimisel ja abikaasa sissetuleku kaotamisel võtnud endale kohustusena juurde kõrgete intressidega kiirlaene, arvestamata seejuures asjaolu, et ta ei olnud võimeline täitma juba eelnevailt olemasolevaid jooksvaid kohustusi (muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes).

Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldaja on seisukohal, et S. B. on püsivalt maksejõuetu tuginedes pankrotiavalduse esitamisel PankrS §-le 10 lg 2 p 1 ja 2 sätestatud eeldustele, võlgnik ei ole suutnud oma olemasolevaid kohustusi täita ning võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole 1, 5 aasta jooksul saadudu nõuet rahuldada. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et S. B. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused (sh solidaarkohustused A. B.iga) ületavad vara ning võlgnikul ei jätku vara olemasolevate kohustuste täitmiseks. S. B. on menetluses möönnud makseraskusi, andnud korduvalt lubadusi võla tasumiseks ühistule, kuid ei ole seda teinud. Ka eeltoodud asjaolu kinnitab kohtu hinnangul S. B. tegelikku maksejõuetust. Kuigi S. B.l on olemas püsiv sissetulek, ei ole see piisav tagamaks enda ja alaealise lapse ülalpidamine ning täitmaks kohustusi võlausaldajatele. Kohus ei pea põhjendatuks S. B. taotlust menetluse peatamiseks pooleks aastaks. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et 03.07.2015.a Tartu Ringkonnakohtule saadetud kirjas lubas („garanteeris“) S. B. võlgnevuse täielikult tasuda 2015. aasta lõpuks (I kd tl 201). Oma lubadust võlgnik ei täitnud. Kohtul ei ole alust arvata, et S. B. poole aasta jooksul arvestades perekonna olemasolevaid täitmata kohustusi, sissetulekuid ning vara midagi olulist võla tasumiseks on suuteline ette võtma. Võlgniku püsivat maksejõuetust on võimalik eitada juhul, kui esinevad asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku majanduslikku seisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks (vt mh Riigikohtu 28. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-1-1-49-11, p 19) Käesoleval juhul kohtule selliseid asjaolusid esile toodud ei ole.