Lexiter OÜ hagi Lunaaria OÜ vastu võla nõudes ja Lunaaria OÜ vastuhagi Lexiter OÜ vastu müügilepingu lõppemise aluse tuvastamiseks, osaühingu osa tagastamiseks ja leppetrahvi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.03.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lunaaria OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastuhagis kostja): Lexiter OÜ (registrikood 12008857), lepinguline esindaja vandeadvokaat Üllar Aedna Kostja (vastuhagis hageja): Lunaaria OÜ (registrikood 11662649), lepingulised esindajad vandeadvokaat Andres Aavik ja Yulia Klyukach
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 17.03.2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 18.11.2013 otsusega rahuldas kohus Lexiter OÜ (hageja) hagi Lunaaria OÜ (kostja) vastu ja jättis rahuldamata Lunaaria OÜ vastuhagi. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 16.04.2014 otsusega jättis kohus Harju Maakohtu 18.11.2013 otsuse lõppjäreldustes muutmata ning ringkonnakohtu menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Riigikohtu 29.09.2014 kohtumäärusega jättis kohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja lepinguline esindaja esitas 30.09.2014 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 10 737,44 eurot (sh riigilõiv hagiavalduselt summas 950 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduselt summas 28,76 eurot, lepingulise esindaja kulu summas 9 758,68 eurot). Hageja palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtumääruse jõustumisest. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu maha arvata.
3.Kostja vaidles menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu. Kostjal ei ole vastuväiteid tasutud riigilõivu summa kohta, kuid hageja õigusabikulud on kostja hinnangul liiga suured ja teatud ulatuses põhjendamatud. Kostja palus mitte määrata hageja menetluskuludeks suuremat summat kui 2100 eurot (15 tundi x 140 eurot/tund), millele lisandub käibemaks ja riigilõiv. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohtu 17.03.2015 määrusega rahuldas kohus osaliselt hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 8549,44 eurot, millest hüvitamisele kuuluv riigilõiv on 978,76 eurot ja lepingulise esindaja tasu ja kulud 7570,68 eurot. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 2188 euro ulatuses.
5.Maakohtu määruse kohaselt on hageja poolt tasutud riigilõivude puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mistõttu tuleb kostjal hüvitada tasumisele kuulunud riigilõivud kogusummas 978,76 eurot. Samuti leidis maakohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu määraks võib lugeda 168 eurot (sisaldab käibemaksu).
6.Perioodil 22.11.2011-27.12.2011 (arved nr 741-A ja 8-A) olid hageja lepingulise esindaja poolt teostatud toiminguteks tõendite hankimine ja analüüs (0,5 tundi), hagiavalduse
koostamine (8 tundi), järelpärimine Äriregistrile, hagiavalduse projekti täiendamine (1,25 tundi), hagi tagamise taotluse koostamine (2 tundi) ja hagi tagamise avalduses esinenud puuduste kõrvaldamine (0,25 tundi). Kostja hinnangul on hagiavalduse koostamisele kulunud aeg (kokku 9,25 tundi) ning hagi tagamise avalduse koostamisele kulunud aeg liiga pikk ning nende dokumentide koostamisele saaks määrata kokku maksimaalselt 5 tundi. Kohus kostja seisukohaga ei nõustunud ning leidis, et nimetatud toimingute näol on tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega ning nõustus nimetatud toimingute ajakuluga (kokku 12 tundi). Hagiavaldus (I kd, tl 8-24) ja hagi tagamise avaldus (I kd, tl 2-7) on kokku 21 lehekülge, mis hõlmab olulises osas sisulist teksti (mitte ei koosne suures osas näiteks seadusesätete refereeringust). Kostja poolt märgitud ajaga sellises mahus menetlusdokumentide kirjutamine oleks antud asjas raskendatud. Kohus arvestas ka seda, et esimese menetlusdokumendi koostamine võtab eelduslikult veidi rohkem aega, samas kui hilisemas menetluses on selgemad nii enda nõude aluseks olevad asjaolud kui ka vastaspoole vastuväited, mis lühendab ka menetlusdokumentide koostamisele kuluvat aega. 03.01.2012 (arve nr 92-A) on hageja lepinguline esindaja koostanud hagi tagamise määruse täitmise avalduse (0,25 tundi). Kostja nimetatud kulu osas vastuväiteid ei esitanud. Kohtu hinnangul oli tegu vajaliku toiminguga ning ka ajakulu on põhjendatud.
7.Perioodil 15.10.2012-17.10.2012 (arve nr 733-A) olid hageja lepingulise esindaja poolt teostatud toiminguteks nõupidamine tõendite kogumisest (0,75 tundi) ja vastuhagile vastuse koostamine (7,75 tundi). Kostja hinnangul on vastuhagi vastuse koostamiseks põhjendatud ajakulu kuni 3 tundi. Nõupidamisele kulunud aja osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohus pidas vastuhagile vastuse (I kd, tl 165-174) koostamisele kulunud aega mõistlikuks. Vastuse näol on tegu 10 lehekülje pikkuse sisulise tekstiga dokumendiga. Kohtule esitatav menetlusdokument peab olema keeleliselt ning vormiliselt korrektne ning kindlasti on 10leheküljelise menetlusdokumendi põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks rohkem kui 3 tundi. Kohus pidas perioodil 15.10.2012-17.10.2012 teostatud hageja lepingulise esindaja toiminguid vajalikuks ja põhjendatuks ning nõustus toimingute ajakuluga 8,5 tundi.
8.11.12.2012 (arve nr 29-A) on hageja lepinguline esindaja valmistunud kohtuistungiks ning osalenud istungil (kokku 1,75 tundi). 11.12.2012 toimunud istung kestis kohtutoimikust nähtuvalt (I kd, tl 187-191) 1 tund ja 40 minutit. Kostja nimetatud kulu osas vastuväiteid ei esitanud. Kohtu hinnangul on tegu vajaliku toiminguga ning ka ajakulu on põhjendatud.
9.12.02.2013 (arve nr 181-A) olid hageja lepingulise esindaja teostatud toiminguks arvamuse koostamine kostja 19.12.2012 seisukoha osas ning tõendite esitamine (kokku 6 tundi). Kostja hinnangul on seisukoha esitamise põhjendatud ajakulu 2 tundi. Kohus ei pidanud 12.02.2013 seisukoha (I kd, tl 197-203) esitamist vajalikuks ja põhjendatud kuluks. Tegu on vastusega kostja 19.12.2012 seisukohale hagis esitatud taotluste osas. Kohus ei ole hagejalt kostja 19.12.2012 dokumendi osas seisukohta küsinud. Tegu on omaalgatuslikult esitatud dokumendiga. Arusaadavalt on menetlusosalisel õigus väljendada oma seisukohti menetluses, kuid juhul, kui seisukoha esitamise kohustust ei ole, ei ole põhjendatud nende seisukohtade koostamisele kulunud aja eest mõista kulude hüvitist välja vastaspoolelt.
10.26.02.2013 (arve nr 181-A) on hageja lepinguline esindaja valmistunud kohtuistungiks ning osalenud istungil (kokku 2,25 tundi). Kostja ei ole nimetatud kulu osas vastuväiteid esitanud. 26.02.2013 istung toimus kohtutoimiku kohaselt (I kd, tl 228-231) 1 tund ja 10 minutit. Kohtu hinnangul on tegu vajaliku toiminguga ning istungiks ettevalmistamise ning istungil osalemise ajakulu kokku on põhjendatud.
11.Perioodil 11.03.2013-19.03.2013 (arve nr 245-A) olid hageja lepingulise esindaja teostatud toiminguteks taotlus tõendite kogumiseks (0,25 tundi), nõupidamine kliendiga (1 tund) ja taotlus istungiaja määramiseks (0,25 tundi). Kostja ei ole nimetatud kulude osas vastuväiteid esitanud. Kohus pidas põhjendamatuks 0,25 tunnist kulu taotlusele istungiaja määramiseks. Sellise kuupäevaga (19.03.2013) ega ka lähedase kuupäevaga ei ole toimikus ühtegi taotlust istungiaja määramiseks (istungiaja määramise taotluse on esitanud hageja 12.04.2013, kuid nimetatud kulu kajastub teisel arvel). Ülejäänud toimingud on põhjendatud ja vajalikud ning perioodi 11.03.2013-19.03.2013 põhjendatud ajakuluks pidas kohus kokku 1,25 tundi.
12.Perioodil 12.04.2013-25.04.2013 (arve nr 372-A) olid hageja lepingulise esindaja poolt teostatud toiminguteks taotlus riigilõivu tagastamiseks ja istungiaja määramiseks (1 tund) ja seisukoht seoses asja lahendamiseks istungiaja määramisega (0,5 tundi). Sellel perioodil hageja lepingulise esindaja poolt teostatud toiminguid ei pidanud kohus põhjendatuks ega vajalikuks. Kohtu hinnangul ei ole riigilõivu tagastamise taotluse esitamisele kulunud aeg selline, mille hüvitamist saaks nõuda teiselt menetlusosaliselt. Põhjendatud ei ole ka kulu istungiaja määramise taotluse esitamisele (I kd, tl 247-249). Lisaks ei pidanud kohus põhjendatuks ka toimingut nimega „seisukoht seoses asja lahendamiseks istungiaja määramisega“. Sellise kuupäevaga (25.04.2013) ega ka lähedase kuupäevaga ei ole toimikus ühtegi seisukohta seoses istungiaja määramisega.
13.Perioodil 03.09.2013-05.09.2013 (arve nr 686-A) olid hageja lepingulise esindaja teostatud toiminguteks kostja 03.09.2013 seisukoha ja tõendite analüüs (0,75 tundi), istungiks ettevalmistus (1,5 tundi) ja istungil osalemine (3 tundi). 05.09.2013 istung kestis kohtutoimikust nähtuvalt (II kd, tl 34-42) 3 tundi. Kostja nimetatud kulude osas vastuväiteid ei esitanud ning ka kohtu hinnangul olid toimingud ja neile kulunud aeg 5,25 tundi põhjendatud.
14.26.09.2013 (arve nr 686-A) oli hageja lepingulise esindaja teostatud toiminguks seisukoha ja tõendite esitamine (2,75 tundi). Kostja hinnangul on seisukoha esitamise põhjendatud ajakulu 2 tundi. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et põhjendatud ajakulu 26.09.2013 seisukoha (II kd, tl 47-50) koostamisele on 2 tundi. Nimetatud dokumendis on sisulist teksti 1,5 lehekülge ning sellise dokumendi koostamiseks kulunud 2,75 tundi on mõnevõrra ülepingutatud. Seega peab kohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi.
15.Perioodil 09.10.2013-17.10.2013 (arve nr 750-A) olid hageja lepingulise esindaja teostatud toiminguteks kostja 26.09.2013 seisukoha ja tõendite analüüs (0,5 tundi), vastuväidete ja tõendite esitamine (2 tundi) ja lõppseisukoha esitamine (4,25 tundi). Eelnimetatud perioodil teostatud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidas kohus 4 tundi. Kostja hinnangul on lõppseisukoha esitamiseks piisav aeg 1,5 tundi, muid toiminguid kostja ei vaidlusta. Nimetatud perioodil on hageja poolt esitatud 10.10.2013 seisukoht kostja tõendite osas (II kd, 112-115) ning 17.10.2013 lõplik seisukoht (II kd, tl 120-124). Tähtajad tõendite ja lõplike seisukohtade esitamiseks nähtuvad 05.09.2013 toimunud kohtuistungi protokollist (II kd, 34-42) – kohus andis tõendite esitamiseks tähtaja 26.09.2013 ning lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja 17.10.2013. Kuigi kostja tõendite osas eraldi seisukohta ei küsitud, saab nimetatud seisukohta käsitleda osana lõplikust seisukohast, mille esitamiseks kohus tähtaja andis. Nende kahe seisukoha (ning esimese seisukoha kolme tõendi) esitamisele kulunud aeg kokku on 6,25 tundi. Kohtu hinnangul ei ole selline ajakulu põhjendatud. Tegu on kolme ning nelja leheküljeliste dokumentidega, millest sisuline osa kokku on umbes 4,5 lehekülge. Arvestades, et selleks ajaks oli menetlus toimunud juba
peaaegu kaks aastat, võib asuda seisukohale, et seisukoha kujundamine ning vormistamine võtab vähem aega kui esimeste menetlusdokumentide puhul. Kohus asus seisukohale, et nende kahe seisukoha koostamiseks on põhjendatud ajakulu 3,5 tundi. Kostja 26.09.2013 seisukoha ja tõendite analüüsile kulunud aja osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole ning selle toimingu ajakulu pidas kohus põhjendatuks.
16.Perioodil 20.01.2014-21.01.2014 (arve nr 81-A) olid hageja lepingulise esindaja teostatud toiminguteks Harju Maakohtu 18.11.2013 otsuse analüüs, kostja apellatsioonkaebuse analüüs ning vastuse koostamine (kokku 6,75 tundi). Kostja hinnangul on vastuse koostamiseks piisav aeg 2 tundi. Kohus nõustus kostja väitega selle kohta, et vastuse (II kd, tl 179-182) näol ei ole tegu pika dokumendiga (2 lehekülge sisulist teksti). Samas leidis kohus, et arvestada tuleb ka selle dokumendi koostamiseks vajaliku teiste dokumentide analüüsimise vajadusega. Nimelt on Harju Maakohtu 18.11.2013 kohtuotsus (II kd, tl 132150) kokku 19 lehekülge, sellest umbes 15 lehekülge on kohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus (II kd, tl 156-166) on kokku 10 lehekülge, millest sisulisi põhjendusi on 8 lehekülge. Kohus leidis, et nende dokumentide analüüsi ning apellatsioonkaebuse vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks kokku on 5 tundi.
17.Perioodil 01.04.2014-16.04.2014 (arve nr 279-A) olid hageja lepingulise esindaja teostatud toiminguteks kohtuistungiks ettevalmistus (1,75 tundi), istungil osalemine (0,75 tundi) ning 16.04.2014 kohtuotsusega tutvumine (kokku 0,25 tundi). Istung toimus kohtutoimiku andmetel (II kd, tl 187) 45 minutit. Kostja selle perioodi ajakulu osas vastuväiteid ei esitanud. Kohtu hinnangul olid need toimingud vajalikud ja põhjendatud ning samuti neile kulunud aeg 2,75 tundi.
18.Arved kajastavad kuluna ka äriregistrile päringute tegemist. Arvel nr 8-A on märgitud selle kulu suuruseks 8,90 eurot (lisandub käibemaks) ning arvel 181-A 4 eurot. 8,90 euro suurune kulu on tekkinud aastal 2011 detsembris ja 4 euro suurune kulu 2013 veebruaris. Kostja nimetatud kulusid ei vaidlustanud. Kohtu hinnangul on kulu osaliselt põhjendatud. Hagiavaldusele ja hagi tagamise avaldusele on lisatud mitmeid dokumente, mis on saadud äriregistrist – kolm B-kaardi väljavõtet, kaks majandusaasta aruannet, osanike koosoleku protokoll ning aruandluse andmed (I kd, tl 31-48; 75-87 ja 89-95). Arvestades hageja poolt esitatud äriregistrist saadud dokumente ning kehtinud tasumäärasid, samuti asjaolu, et kostja kulu vaidlustanud ei ole, pidas kohus põhjendatuks kulu äriregistri väljavõtete tegemisele summas 8,90 eurot (lisandub käibemaks). 2013 veebruaris tehtud äriregistri väljavõtte kulu kohus põhjendatuks ei pidanud.
19.Eelnevast tulenevalt on maakohtu määruse kohaselt hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 45 tundi (12 + 0,25 + 8,5 + 1,75 + 2,25 + 1,25 + 5,25 + 2 + 4 + 5 + 2,75) ning hageja lepingulise esindaja tasuks kujuneb 7 560 eurot (168 eurot/tund x 45 tundi). Põhjendatud on ka lepingulise esindaja kulu äriregistri väljavõtetele 10,68 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kokku 8549,44 eurot (978,76 eurot + 7 560 eurot + 10,68 eurot). Hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks jäi rahuldamata 2 188 euro (10 737,44 eurot –8 549,44 eurot) ulatuses. Määruskaebus
20.30.03.2015 esitas kostja Harju Maakohtu 17.03.2015 määruse peale määruskaebuse. Kostjal ei ole vastuväiteid väljamõistetud riigilõivu suuruse osas, kuid kostja hinnangul on hageja õigusabikulud liiga suured ja teatud osas põhjendamatud. Kostja on seisukohal, et
arvestades vaidluse asjaolusid ning vähest keerukust on võimalik lugeda hageja maksimaalseks põhjendatud lepingulise esindaja tasuks 2100 eurot, millele lisandub käibemaks.
21.Määruskaebuse kohaselt on põhjendamatult suur hageja lepingulise esindaja hagiavalduse koostamisele ja täiendamisele kulunud aeg 9,25 tundi. Hagi koostamisele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks saaks kostja hinnangul määrata maksimaalselt 4 tundi. Hagi tagamise taotluse ettevalmistamisele saaks põhjendatud ajakuluks määrata 2 tunni asemel maksimaalselt 1 tund, sest tegemist ei ole väga pika menetlusdokumendiga.
22.Samuti leiab kostja, et vastuhagile vastuse koostamisele saaks määrata põhjendatud ajakuluks 3 tundi ning 26.09.2013.a seisukoha puhul 1 tund, kuna eelnimetatud dokumentide puhul ei ole tegemist pikkade ja keerukate menetlusdokumendiga. Kostja rõhutab, et kohus viitas kohtumääruses ekslikult, et kostja hinnangul on seisukoha esitamise põhjendatud ajakulu 2 tundi. 17.10.2013 esitatud lõppseisukoha puhul saaks põhjendatud ajakuluks lugeda maksimaalselt poolteist tundi, sest oma seisukohas hageja sisuliselt kordab varem öeldut ning seega on 3,5 tundi ilmselgelt põhjendamatult palju. Apellatsioonkaebusele vastuse ettevalmistamise puhul on kostja hinnangul põhjendatud ajakuluks 2 tundi, sest tegemist ei ole pika ja keeruka menetlusdokumendiga, ning sisuliselt hageja dubleerib selles kohtuotsust ning varem öeldut. Vastus määruskaebusele
23.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja kohtumääruse muutmata. Edasine menetluse käik
24.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata.
26.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Käesoleval juhul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud hageja lepingulise esindaja töö mahtu ning oma seisukohti jälgitavalt põhjendanud. Maakohus on võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid, keerukust, esitatud menetlusdokumente kui ka asja lahendamist kahes kohtuastmes. Samuti on maakohus oma määruses käsitlenud kostja vastuväiteid. Maakohus on hageja poolt taotletud menetluskulusid ka vähendanud.
27.Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus ületas lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire. Samuti ei saa menetluskulude vähendamise põhjuseks olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12).
26.09.2013 seisukoha koostamise ajakulu osas on kostja küll õigesti märkinud, et maakohus on oma määruses ekslikult viidanud, et kostja hinnangul on menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakulu 2 tundi (1 tunni asemel), kuid eeltoodu ei anna alust väljamõistetud menetluskulu suuruse ümber hindamiseks. Arvestades 26.09.2013 dokumendi mahtu ja sisu, on maakohtu poolt arvestatud ajakulu 2 tundi ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata.
28.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.