Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.06.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-14-11806
Kohtuasi
OÜ EKO Majad hagi A N vastu võlgnevuse 21 041,36 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.02.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A N apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
10 374,80 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja OÜ EKO Majad (registrikood 10789566), lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja A N (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Jürgen Valter
Istungi toimumise aeg
19.05.2015
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 06.02.2015 otsus põhivõla 5211,22 euro ja viivise 1349,69 euro väljamõistmise osas, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta esimese ehitusetapi täiendava mullaja täitetööde tasu ning sellelt arvutatud viivise saamiseks hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
Sõnastada otsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt: 4.1 Lõpetada menetlus nõude 2252,68 euro osas. 4.2 Hagi rahuldada osaliselt hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 4.3 Välja mõista A N lt OÜ EKO majad kasuks põhivõlg 9174,93 eurot ja viivis 16.03.2014 seisuga 2417,58 eurot. 4.4 Tunnistada osaliselt hagi rahuldatud õigeksvõtul põhinev otsus 5360,77 euro ulatuses tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.OÜ EKO Majad esitas Harju Maakohtule 17.03.2014 hagi A N vastu võla 16 638,83 eurot ja viivise 4 402,53 eurot väljamõistmiseks.
2.Poolte vahel on 03.12.2012 sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kohustus hageja püstitama kostjale individuaalmaja EKO Viiking 3, kostja kohustus ehitustööde eest tasuma lepingus näidatud ulatuses ja korras.
3.Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnuid. Kostja on osaliselt jätnud tasumata arve nr 12/524 ning täielikult arved nr 13/525, 13/526, 13/527 ja 13/528.
4.Hageja võttis omaks, et viivitas tööde üleandmisega ning seega oli kostjal õigus nõuda leppetrahvi.
5.Hageja luges kostjaga tasaarveldatuks leppetrahvi maksimumsumma 2 252,68 eurot. Hageja nõudis kostjalt pärast tasaarvestust põhinõudena 14 386,15 eurot ja viivist 3 767,27 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostjad hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas 06.02.2015 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 14 386,15 eurot ja viivise 16.03.2014 seisuga 3 767,27 eurot.
8.Hageja on 03.10.2014 avalduses osaliselt loobunud nõudest summas 2 252,68 eurot (II kd tl 65-66). Kostja ei vaidle loobumisele vastu. Kohus leidis, et hageja avaldus nõudest osaliselt loobumiseks tuleb vastu võtta ja menetlus lõpetada 2 252,68 euro nõude osas.
9.Hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 16.01.2015 avalduses on kostja tunnistanud hageja nõuet summas 5 360,77 eurot (II kd tl 118). Selles osas rahuldab kohus hagi osaliselt
õigeksvõtul põhineva otsusega, mille TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
10.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • Poolte vahel on 03.12.2012 sõlmitud töövõtuleping nr 145 (I kd tl 7-17); • Pooled leppisid tööde teostamise kokku neljas etapis. Hageja teostas töid kuni kolmanda etapi lõpuni ning neljanda etapi töid hageja enam ei teostanud; • Esimese etapi ehitustööd valmisid hilinemisega, kuid tähtaja rikkumine on vabandatav. Hageja andis hilinenult üle ka teise ja kolmanda etapi tööd; • Kostja tunnistab, et on teise etapi tööde üleandmisega viivitanud ning on leppetrahvi nõude 2 252.68 eurot oma nõudega tasaarvestanud. • Hageja nõuab kostjalt töövõtulepingu alusel tasu. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Pooled on töövõtulepingu p-s 8.3 leppinud kokku, et tellija tasub töövõtjale tehtud tööde eest viie päeva jooksul arve esitamisest töövõtja poolt. Tööde vastuvõtmise kord on sätestatud töövõtulepingu p-s 14.1, mille kohaselt ehitise, samuti jooksvate tööde vastuvõtt etapi kaupa tellija poolt toimub kahepoolse üleandmis-vastuvõtu aktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad.
11.Kohus leiab, et kuna puudub vaidlus selles, et hageja teostas ehitustöid kolmanda etapi lõpuni, hageja neljanda etapi töid ei teostanud ning kostja ei nõudnud hagejalt edasist lepingu täitmist, siis hagi lahendamise seisukohast ei oma tähtsust, millisel õiguslikul alusel pooltevaheline töövõtuleping lõppes. Seega ei pea kohus vajalikuks hinnata 29.08.2013 lepingust taganemise avalduse kehtivust ega tuvastada kostja väite põhjal, kas leping lõppes poolte kokkuleppel.
12.Hageja esitas kostjale 07.06.2013 kuupäevaga arve nr 13/524 summas 6 303 eurot teise ehitusetapi eest (I kd tl 46) ja kostja on arvest tasunud 2 256,48 eurot. Kostja tunnistab eeltoodud arvet summas 1 793,84 eurot (II kd tl 118). Puudub vaidlus, et teise ehitusetapi üleandmise-vastuvõtmise akti alusel anti tööd üle 31.05.2013, kuigi teise etapi ehitustööd pidid valmima 13.02.2013, seega 107 päeva hiljem (I kd tl 37). Kostja saatis hagejale 16.06.2013 tasaarvestuse avalduse, millega teostas arve nr 13/524 tasaarvestuse summas 4 046,52 eurot (107 päeva x 0,15 %) töövõtulepingu p 12.4 alusel (I kd tl 96). Töövõtulepingu p 12.4 järgi töövõtja tasub tellijale viivist 0,15 % iga päeva eest tema poolt või tema korraldusel lepingu p-s 7.1 fikseeritud tähtajaks teostamata või üleandmata tööde maksumusest. Viivise piirmääraks on 2 % lepingu hinnast. Poolte vahel puudub vaidlus, et 2 % lepingu hinnast on 2 252,68 eurot. Hageja tunnistab tasaarvestust osaliselt summas 2 252,68 eurot ning on selles osas esialgselt esitatud nõuet vähendanud (II kd tl 65-66). VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on kogu menetluse vältel leidnud, et kuna hageja pikema aja jooksul tasaarvestuse avaldusele vastu ei vaielnud, on ta hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt tasaarvestuse lubamatusele tuginemise õiguse kaotanud ja kostja on tasaarvestanud hageja nõude 4 046,52 euro ulatuses. 16.01.2015 kohtule esitatud menetlusdokumendis kostja tunnistab arve nr 13/524 alusel esitatud nõuet summas 1 793,84 eurot (II kd tl 118). Seega ei pea kohus kostja varasemalt esitatud väiteid hindama ning hageja nõue arve nr 12/524 alusel 1 793,84 eurot kuulub rahuldamisele.
13.Hageja esitas kostjale 25.06.2013 kuupäevaga arve nr 13/525 summas 6 795 eurot kolmanda ehitusetapi eest (I kd tl 47). Kolmas ehitusetapp anti üle 26.07.2013 (I kd tl 38). Vastavalt töövõtulepingu lisale 2 oli kolmanda etapi tähtajaks 27.03.2013 (I kd tl 141-143). Nimetatud etapi tööde osas on kostja esitanud pretensiooni (I kd tl 39-40). Kostja tunnistab arvet 13/525 osaliselt summas 3 048,53 eurot (II kd tl 118). Kohus lähtub nendest puudustest, millele kostja on konkreetselt tuginenud ja toonud välja kulud, mida ta on kandnud puuduste kõrvaldamiseks (kd II tl 45-54). Nimetatud asjaolu on kohus selgitanud ja arutanud pooltega 08.01.2015 kohtuistungil (II kd tl 109). Seega ei hinda kohus kostja ebaselgeid vastuväiteid, mis on esitatud kostja 26.05.2014 vastuses (I kd tl 82-91). Üheks kostja pretensiooniks, millele ta tugineb, on ehitusetapi tähtaja rikkumine. Kostja tugineb töövõtulepingu p-le 12.4 ning leiab, et tal on õigus kolmanda ehitusetapi eest esitatud arvest maha arvestada leppetrahv 2 252,68 eurot. Pooltel on vaidlus lepingu p 12.4 tõlgendamise osas. Kohus on nimetatud asjaolu pooltega arutanud 08.01.2015 kohtuistungil (II kd tl 108 pöördel, 109). Nimetatud tingimuse tõlgendamisel tuleb lisaks arvestada lepingu p-ga 7.1, mis sätestab, et töövõtja alustab tööde teostamist lepingu lisas 2 fikseeritud tingimustel ja tähtajal. Tööd peavad olema teostatud nii, et ehitis on valmis hiljemalt 01.06.2013. Hageja leiab, et lepingu p 12.4 alusel saab leppetrahvi nõuda ühe ehk lõpptähtaja rikkumise eest, milleks on 01.06.2013. Isegi kui tõlgendada tingimust selliselt, et leppetrahvi saab kohaldada iga nelja ehitusetapi osas, siis ei saa leppetrahvi summa kokku olla kõrgem kui 2 % lepingu hinnast. Kostja leiab, et lähtuda tuleb lepingu p 7.1 esimesest lausest ning iga ehitusetapi eest saab küsida viivist, mille piirmääraks on 2 % ja seda iga etapi puhul (II kd tl 109). Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb lähtuda VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise reeglitest. Kohtu hinnangul tuleb vaidlusalust lepingu punkti tõlgendada selliselt, et kostjal on õigus nõuda iga ehitusetapi tähtaja rikkumise osas leppetrahvi. Kuid punktis sisalduv viimane lause sätestab leppetrahvi kogusumma, milleks saab olla 2 % lepingu hinnast. Lepingu hinnaks on pooled kokku leppinud 112 634 eurot. Seega saab leppetrahvi maksimumsumma olla 2 252,68 eurot, mille hageja on oma tasunõudega juba tasaarvestanud. Sellisel viisil lepingu tõlgendamisele viitab asjaolu, et lepingu p 12.4 viimases lauses ei ole viidatud, et piirmäär kohaldub iga nelja ehitusetapi osas. Mõistlik isik pidi samadel asjaoludel mõistma, et leppetrahvi kogusumma ei saa olla suurem kui 2 252,68 eurot. Sellest tulenevalt ei ole kostjal 2 252,68 euro tasaarvestamise õigust hageja tasunõudega.
14.Kostja väidab, et hageja on vaidlusaluses arves kajastanud kulutusi, mida ta tegelikult teinud ei ole ja mida on kandnud kostja. Kostja on ise ostnud elamu radiaatorid maksumusega 1 021,18 eurot ning tasunud paigalduse eest 355 eurot (I kd tl 159-161). Elamu maanduskontuuri eest tasus kostja 117,61 eurot (I kd tl 162).
15.Lepingu lisa 2 kohaselt on kolmanda etapi töödeks elektriprojekti ja majasisesed elektritööd: seinte sisesed elektrijuhtmed, harukarbid, elektrikilp, ühendatakse vastavalt standardlahendusele ja tellitud elektriprojektile. Paigaldatakse elamu maanduskontuur (I kd tl 142). Tunnistaja R T , kes teostas hagejale nimetatud objektil alltöövõttu, ütluste kohaselt oli majasisene maanduskontuur paigaldatud ning radiaatorite paigaldamine on neljanda etapi töö, kui viimistlustööd on lõpetatud (II kd tl 108 pöördel). Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud tööd pidid kuuluma kolmanda etapi tööde hulka. Seega loeb kohus tõendatuks, et viidatud töid ei pidanud hageja kolmanda etapi raames teostama.
16.Hageja nõuab kostjalt 25.06.2013 arve nr 13/526 alusel 67,91 eurot, mis on LUJAplaadiga integreeritava pliidi tagaseina katte eest (I kd tl 48). Kostja väidab, et selline kulutus pidi sisalduma töövõtulepingu hinna sees. Pooled on töövõtulepingu p-s 4.3.2
kokku leppinud, et tellijapoolsete, töö teostamist või projektdokumentatsiooni käsitlevate muudatusettepanekutega nõustumisel sõlmitakse selle kohta pooltevaheline kirjalik kokkulepe, milles määratletakse täiendavalt teostamist vajavate tööde maht ja hind, teostamise tähtaeg, tasumise ja muud tingimused. Kuni käesolevas punktis nimetatud kirjaliku kokkuleppe sõlmimiseni ei pea töövõtja vastavaid muudatusi teostama. Puudub vaidlus, et kirjalikku kokkulepet tagaseina katte osas poolte vahel sõlmitud ei ole, kuid sellise muudatuse on töövõtja teinud.
17.Kohtu hinnangul kuulub käesoleval juhul kohaldamisele VÕS § 13 lg 3 säte, mille kohaselt kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Tunnistaja R T i ütluste kohaselt oli projekti järgi ette nähtud kipsplaat, aga kostja soovis, et sinna paigaldatakse kuumakindel LUJAplaat, mis maksab rohkem. Tunnistaja R T i ütluste kohaselt oli projektikohane lahendus samuti lubatud. Tunnistaja R T on kinnitanud, et oli ise juures, kui kostja nõustus kallima plaadi hinnavahe kinni maksma (II kd tl 108 pöördel). Eeltoodust tulenevalt on arve nr 13/526 alusel esitatud hageja nõue 67.91 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
18.Hageja nõuab kostjalt 25.06.2013 arve nr 13/527 alusel 518.40 eurot, mis on projektijärgsest enamate pistikupesade, valgustus ja sideühenduspunktide paigalduse eest (I kd tl 49). Kuigi kostja on terve menetluse vältel nimetatud nõudele vastu vaielnud, on kostja seda nõuet aktsepteerinud 16.01.2015 esitatud menetlusdokumendis (II kd tl 118). Kohtu hinnangul puudub seega kostja omaksvõtu tõttu vajadus nimetatud nõude olemasolu hindamiseks.
19.Hageja nõuab kostjalt 25.06.2013 arve nr 13/528 alusel 5 211,22 eurot, mis on esimese ehitusetapi täiendava mulla- ja täitetööde eest (I kd tl 50). Kostja nimetatud arvet ei tunnista. Töövõtulepingu p 4.1.5 kohaselt kohustus hageja mitte muutma ehitusdokumentatsiooni informeerimata sellest kirjalikult kostjat. Kostja on seisukohal, et poolte vahel puudub kirjalik kokkulepe täiendavate mulla- ja täitetööde tegemiseks. Kostja leiab, et killustikku pidi kuluma 42,59 tonni, mille maksumus sisaldub esimese ehitusetapi tööde hinnas. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud kaetud tööde akti (I kd tl 18). Pooled on 07.01.2013 koostanud objekti ülevaatuse akti, milles on fikseeritud, et „siit lähtudes ja vältimaks eelnevat ohtu osutub vajalikuks tõsta põranda kõrgusmärki min. 200 mm ...“ (I kd tl 35). Nimetatud akti on allkirjastanud ka kostja, mistõttu kohus leiab, et töövõtulepingu p-s 4.1.5 sisalduv eeldus on täidetud. Pooled vaidlevad selle üle, kas sellises koguses täidet ja töid on teostatud ning kas hagejal on õigus kostjalt nõuda täiendava täite eest tasu. Hageja on esitanud täite arvestuse, mille on koostanud P E 21.02.2013, mille kohaselt on killustiku maht 126 tonni (II kd tl 80-81). Eeltoodud elektronkiri on saadetud ka teadmiseks kostjale. Esimese ehitusetapi lisatööde arves on killustiku mahuks 126 tonni (II kd tl 58). Kuna tegemist on esimese ehitusetapi tööga, siis on oluline võtta arvesse, et kostja on esimese ehitusetapi tööd aktiga vastu võtnud ning aktis puuduvad teostatud tööde osas pretensioonid (I kd tl 36). Töövõtulepingu lisa 2 kohaselt (samuti sätestatud hinnapakkumises, I kd tl 95) sisaldab esimese ehitusetapi vundamendi hind arhitektuurse projekti järgi standardvundamenti koos välisukse trepimadega, soojustatud raudbetoonist valatud plaatvundamenti koos kanalisatsiooni ja vee torustikuga ning killustikalust paksusega 150 mm. Samas on juurde lisatud, et mullaja täitetööde tegelik maht täpsustatakse tööde käigus ja selle eest tasutakse täiendavalt peale esimese etapi lõppemist (I kd tl 141). Selline kokkulepe on VÕS § 639 lg 2 tulenevalt lubatav, et töövõtja võib nõuda eelarvet ületava tasu maksmist. Arvestades
asjaolu, et kostja on esimese etapi tööd aktiga vastu võtnud ning vundamendi tõstmisega nõustunud, on põhjendatud hageja täiendav tasunõue. Kostja on teinud omapoolsed arvutused, et hagejal ei kulunud vaidlusaluses arves kajastatud täidet (II kd tl 50-53). Kohus leiab, et menetlusosalise poolt koostatud arvutust ei saa käsitleda tõendina. Kuna kostja on tööd vastu võtnud, on kostja kohustus tõendada, et vastuvõetud tööd ei vasta nõuetele või töid pole vastavas mahus teostatud. Kostja loobus ekspertiisi läbiviimisest, jättes eksperdikulu ettemaksu tasumata (II kd tl 89, 91). Samuti ei tõenda kostja väidet teostamata tööde osas tema poolt esitatud dokumendid (I kd tl 103-106, II kd tl 59-63). Eeltoodud alusel on hageja nõue 5 211,22 eurot tõendatud ja kuulub rahuldamisele.
20.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul kuulus hagi rahuldamisele, kuid menetluskulude jaotusel tuleb arvestada, et hageja on osaliselt nõudest loobunud ning sellega seotud kulud tuleb TsMS § 168 lg 2 alusel jätta hageja kanda. Maakohus jättis menetluskulud 14% ulatuses OÜ EKO Maja kanda ja 86% ulatuses A N kanda.
21.Maakohus määras ka menetluskulud kindlaks ja määras välja mõista A N lt OÜ EKO Majad kasuks menetluskulud 1 444,80 eurot ja OÜ-lt EKO Majad A N kasuks menetluskulud 357,41. eurot.
22.Kohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis välja A N lt OÜ EKO MAJAD kasuks menetluskulud 1 087,38 eurot. Apellatsioonkaebus
23.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, vähendada väljamõistetud põhivõla summat 8498,85 euro võrra, see on summani 5887,30 eurot ja viiviseid 1875,95 euro võrra, see on summani 1891,32 eurot. Arvestada tuleb, et põhivõla summast on peale kohtuotsuse tegemist juba tasutud 4360,77 eurot.
24.Kostja vaidlustab arve nr 13/528 alusel põhivõla 5211,22 eurot ja viivise 1349, 65 eurot I ehitusetapi täiendava mulla- ja täitetööde eest ja palub selles osas jätta rahuldamata. Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuivõrd kostja on esimese ehitusetapi tööd vastu võtnud allkirjastatud vastuvõtu aktiga, siis sellest tulenevalt on täiendavate tööde osas tõendamiskoormis ümber pööratud ning kostja ei ole tõendanud, et nimetatud mahus täiendavaid töid teostatud ei ole.
25.Maakohus ei ole arvestanud sellega, et üleandmise aktis on fikseeritud, et teostatud (ja vastu võetud) tööd on I ehitusetapi tööd vastavalt lepingu lisale nr 2. Akt ei ole koostatud lisatööde vastuvõtmise kohta vaid lepingu lisa 2 järgse tööde kohta. Pool aastat hiljem esitati arve lisatööde eest, kuid lisatöid üle ei ole antud. Vastuvõtu aktist saab järeldada vaid seda, et kostja võttis vastu tööd, mis peavad vastama lepingu lisale
2.Lepingu lisa 2 ei hõlma lisatöid. Hageja ei ole tõendanud mitte ühegi tõendiga, et ta oleks lisatöid teostanud ja lisatööde maksumuse kostjaga kooskõlastanud. Kostja leiab, et kohus on hinnanud valesti eelnevale tuginedes tõendamiskoormist ning teinud tõenditest valed järeldused.
26.Kostja ei nõustu maakohtu järeldusega, et 07.01.2013 objekti ülevaatuse akt tõendab, et kostja on nõustunud täiendavate tööde tegemisega ning selle hinnaga. Tegemist on kostja arvates konstanteeringuga, midagi on vaja teha. Antud dokumendist ei tulene kokkulepet, kes midagi teeb ja millal. Isegi, kui lugeda seda kokkuleppeks (projekti muutmise vajaduse osas), siis ei tulene sellest ikkagi kokkulepet täiendavate tööde maksumuse kohta. Kui antud lisatöid oleks käsitletud ühe osana I ehitusetapist, oleks
arve pidanud esitama koos I ehitusetapi tööde arvega, peale I ehitusetapi tööde vastuvõtmist, mitte eraldi arvena pool aastat hiljem. Kostja on juhtinud tähelepanu töövõtulepingu p 4.1.7 viimasele lausele, mille kohaselt on töövõtja kohustatud kooskõlastama tellijaga tööde teostamisel kasutatavaid projektis fikseerimata materjale, detaile ja konstruktsioone. Hageja ei ole kostja arvates täiendavate tööde materjale, detaile ega maksumust kostjaga kooskõlastanud. Objekti ülevaatuse aktiga tegi kostja arvates töövõtja tööandjale teatavaks, et on vaja kõrgusmärki tõsta, kuid sellega ei lepitud kokku, kes mida teeb ega seda, et tellija peab selliste tööde eest hagejale maksma mistahes summat. Kostja arvates hageja ei kooskõlastanud lisatöid kostjaga nagu nägi ette töövõtuleping.
27.Kostja vaidlustab osaliselt ka otsuse p 3 osas, millega maakohus mõistis arve nr 13/525 alusel välja põhivõlana 6 795 eurot. Arve nr 13/525 aluseks olevaid kulutusi on osaliselt teinud kostja ise oma kuludega ning hageja vastavaid kulutusi teinud ei ole. Kostja vaidlustab arve nr 13/525 põhivõla 1493,79 euro ulatuses, mille on kostja hinnanud omaosaluseks ja viivise nõudes 526,30 eurot. Kostja on tõendanud, et on oma kulul ostnud radiaatorid hinnaga 1 021,18 eurot ja need paigaldanud oma kuludega hinnaga 355 eurot. Samuti on paigaldatud oma kuludega elamu maanduskontuuri hinnaga 117,61 eurot. Seega kokku on kostja hinnangul nimetatud arve alusetu 1493,79 euro ulatuses. Vaidlus ei ole kostja poolt tehtud kulutustes, vaid selles kas antud tööd pidid olema III ehitusetapi tööde ja maksumuse hulgas või IV ehitusetapi hulgas, mida hageja ei teostanud. Selle kohta andis ütlusi tunnistajana alltöövõtja R T . Maakohus leidis, et antud tööd kuulusid IV ehitusetappi. Kostja sellega ei nõustu. Töövõtulepingu lisa 2 kirjeldab ehitusetappe. Kostja arvates kuulub põranda ja radiaatorküttesüsteemi paigaldus III etapi tööde hulka, sest töövõtulepingu lisas 2 on detailne kirjeldus IV etapi töödest, kuid põranda ja radiaatorküttesüsteemi töid seal kirjeldatud ei ole. Lisaks on III etapi tööde kirjelduse juures alapealkiri VESI JA KANALISATSIOON. Tegemist on vesiradiaatoritega, mistõttu on loogiline, et vesiradiaatorite paigaldus kuulub selle etappi tööde hulka, mis käsitlevad vee ja kanalisatsiooni töid.
28.Maakohus kasutas R T i ütluseid lepingu sisu tõlgendamisel. Kostjale jääb arusaamatuks, missugust tähtsust omab alltöövõtja R T i arvamus lepingu sisu osast. R T ile võidi anda juhised põranda ja radiaatorküttesüseemi paigaldamiseks IV etapis, kuid see ei oma tähtsust kostja ja hageja omavahelise töövõtelepingu sisu tõlgendamise seisukohast. R T i ütlused ei ole kõnealuse asjaolu tõendamiseks asjakohased ja need peaks jätma tähelepanuta.
29.Kostja palub kohtul arvest 13/525 tulenev viivise nõue jätta rahuldamata. Hageja on nimetatud arvelt arvestanud alusetult viivist kogusummalt, milleks on 6 795 eurot perioodi 30.06.2013-26.07.2013 (6 795x0.1%=6.8x26) eest 176,80 eurot ning teiseks arve alusetult osalt, milleks on 1493,79 eurot, viivist 27.07.2013-16.03.2014 perioodi eest (1493,79x0.1%=1,5x233) summas 349,50 eurot. Kokku on arve 13/525 eest küsitud viivist 526,30 eurot.
30.Kostja arvates on töövõtu lepingu p 12.4 viimane lause, mis seab viivisenõude piirmääraks 2%, hagejat ebamõistlikult kahjustav. Töövõtulepingu näol on tegemist tüüptingimustel sõlmitud tarbijalepinguga. Kostja tugineb VÕS §-le 42, mille lõike 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingu poolte huve ja teisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult. Antud juhul on hageja vastu suunatud viivise nõude piir 2% rikkunud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu kostja kahjuks. VÕS § 42 lõike 3 p 2 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega välistatakse teise lepingupoole õiguskaitsevahendite
kasutamine tingimuse kasutaja suhtes või piiratakse nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui tingimuste kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse mittekohasel, sealhulgas viivitab täitmisega. Antud juhul on piiratud kostja õigust kasutada õiguskaitsevahendeid. VÕS § 39 lg 1 kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma, kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Sama sätte lõike 2 järgi ei või tühisele tüüptingimusele tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Maakohus pidi ise tuvastama tüüptingimuse olemasolu, kohaldamise ja tühisuse vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-106-13. Maakohus seda ei teinud ja rikkus menetlusnormi TsMS § 438 lg 1.
31.Töövõtulepingu p 12.4 näol on tegemist tühise tüüptingimusega, mistõttu ei kohaldu kostjale hageja vastu suunatud viivisenõude piirmäär 2%. Eeltoodust tulenevalt on kostja viivisenõue hageja vastu täies ulatuses õigustatud 4 046,52 eurot ning nimetatud summa võrra tuleb hageja nõuet kostja vastu vähendada. Maakohus on ebaõigesti kostja viivisenõuet vähendanud summani 2252,68 eurot ehk 1793,84 euro võrra. Seega 1793,84 euro võrra tuleks hageja nõuet kostja vastu vähendada, kuivõrd kostja on teostanud tasaarvestuse, mille osas iseenesest pooled ei vaidle.
32.Kostja ei nõustu menetluskulude 86% kostja kanda jätmises. Arvestades asjaolusid, eelkõige seda, et osaliselt on hageja ise hagist loobunud, osaliselt on kostja hagi õigeks võtnud ning osaliselt on käesolevaga vaidlustanud, on kostja hinnangul õiglane jätta mõlema poole menetluskulud nende endi kanda.
33.Kostja pakub hagejale lahendada vaidlus kompromissiga. Kostja on hagejale tasunud peale kohtu otsuse tegemist ja enne apellatsioonikaebust 5 360.77 eurot. Kostja on valmis täiendavalt tasuma hagejale lisaks 3 000 eurot, et lõpetada vaidlus kohtuliku kompromissiga, jättes kulud mõlema poole enda kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
34.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas esimese ehitusetapi täiendava mulla- ja täitetööde tasu nõude põhivõla 5211,22 euro ja viivise 1349,69 euro saamiseks ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab esimese ehitusetapi täiendava mulla- ja täitetööde tasu nõudes hagi rahuldamata.
35.Hageja nõuab kostjalt 25.06.2013 arve nr 13/528 alusel 5 211,22 eurot I ehitusetapi täiendava mulla- ja täitetööde eest. Kostja nimetatud arvet ei tunnista, kuna pole selliseid lisatöid tellinud ja hageja pole ka tõendanud selliste tööde tegemist.
36.Maakohus asus seisukohale, et kuna kostja on vundamendi tõstmisega nõustunud ja esimese etapi tööd aktiga vastu võtnud, on kostja kohustus tõendada, et vastuvõetud tööd ei vasta nõuetele või töid pole vastavas mahus teostatud ja kuna kostja ei ole seda tõendanud, on põhjendatud hageja täiendav tasunõue.
37.Ringkonnakohus maakohtu sellise käsitlusega ei nõustu. 31.01.2013 tellija poolt allkirjastatud akt nr 1 ehitustööde vastuvõtmise-üleandmise kohta (I kd, lk 36), millele maakohus tugineb, fikseerib vaid, et teostatud on I ehitusetapi tööd vastavalt lepingu lisale nr 2. Sellest vastuvõtu aktist saab järeldada, et kostja võttis vastu tööd, mis vastavad lepingu lisale 2. Lepingu lisa 2 ei hõlma lisatöid. Seega leidis maakohus ebaõigesti, et kostjal on kohustus tõendada, et vastuvõetud tööd ei vasta nõuetele või töid pole vastavas mahus teostatud. Lisatööde eest tasu saamiseks pidi hageja tõendama, et kostja on aktsepteerinud lisatööd sellises mahus, hageja on need tööd teinud ja kostjale üle andnud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks lisatööde mahu ja maksumuse kostjaga kooskõlastanud. 07.01.2013 koostatud objekti ülevaatuse aktis (I
kd, lk 35) on fikseeritud vaid vajadus põranda kõrgusmärki tõsta 20 cm võrra, kuid sellest ei nähtu mingite lisatööde osas kokkuleppe sõlmimist. Töövõtulepingu p 4.3.2 sätestab, et tellijapoolsete, tööde teostamist või projektdokumentatsiooni käsitletavate muudatusettepanekutega nõustumisel sõlmitakse selle kohta pooltevaheline kirjalik kokkulepe, milles määratletakse täiendavalt teostamist vajavate tööde maht ja hind, teostamise tähtaeg, tasumise ja muud tingimused. Töövõtulepingu p 4.1.7 viimase lause kohaselt on töövõtja kohustatud kooskõlastama tellijaga tööde teostamisel kasutatavaid projektis fikseerimata materjale, detaile ja konstruktsioone. Seda hageja teinud ei ole. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kuna poolte vahel puudub kirjalik kokkulepe arves nr 13/528 kajastatud täiendavate mulla- ja täitetööde tegemiseks, puudub hagejal alus nõuda kostjalt nimetatud arve tasumist.
38.Hageja ei ole tõendanud ka lisatööde tegemise vajadust sellises mahus ja selliste materjalidega ega ka tegelikkuses selliste tööde tegemist. Kaetud tööde aktide kohaselt toimusid mulla-ja täitetööd ajavahemikul 07-14.01.2013. Hageja tugineb enda poolt tagantjärele koostatud kalkulatsioonile (II kd, lk 80-81), mille ta saatis 21.02.2013 ekirjaga ehitusjärelevalve esindajale, ja koopia teadmiseks tellijale. Selle kalkulatsiooniga ei ole tellija nõustunud. Ehitusjärelevalve esindaja on 21.03.2013 ekirjas (I kd, lk 101-102) vastanud hagejale, et on analüüsinud koos tellijaga lisatööde akti ja jõudnud järeldusele, et tegemist ei ole tegelikult kulutatud materjalide ja tööde mahuga. Kirjas on välja toodud hulk vastuolusid, mis viitavad sellele, et tagantjärele tehtud kalkulatsioon ei vasta tegelikkusele. Hageja ei ole kostjale ega ka kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaksid tegelikult sellises mahus töö tegemist. Seega tuleb hageja nõue 25.06.2013 arve nr 13/528 alusel 5 211,22 euro ja viivise 1349,69 euro saamiseks jätta rahuldamata.
39.Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited ei anna tühistamiseks alust. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
40.Pooled vaidlevad selle üle, kas radiaatorite paigaldus sisaldus III ehitusetapi tööde maksumuse hulgas või mitte. Maakohus ei ole tõlgendanud lepingu sisu tunnistaja R T i ütluste alusel, nagu leiab kostja. R T andis ütlusi selle kohta, milliseid töid III etapis tehti. Millised tööd olid III etapi tööd, mille eest esitati arve nr 13/525, on lahti kirjutatud töövõtulepingu lisas 2. Seal ei ole III etapi tööna radiaatorite paigaldust märgitud. Järelikult pidi kostja muude tõenditega tõendama, et arve nr 13/525 sisaldas radiaatorite ja nende paigaldamise maksumust. Maakohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et nimetatud tööd pidid kuuluma III etapi tööde hulka. Kostja ei ole seda järeldust apellatsioonkaebuses ümber lükanud ega tuginenud tõenditele, mida maakohus on jätnud arvestamata. Kostja viitab üksnes sellele, et kuna tegemist on vesiradiaatoriga, siis seetõttu oleks loogiline, et vesiradiaatorite paigaldus kuuluks selle ehitusetapi tööde hulka, mis käsitleb vee ja kanalisatsioonitöid. Küttesüsteem ja veesüsteem on siiski erinevad süsteemid ka vesiradiaatorite puhul.
41.Küll on aga töövõtulepingu lisas 2 III etapi tööna märgitud elamu maanduskontuuri paigaldamine (I kd lk 142). Tunnistaja R T , kes teostas hagejale nimetatud objektil alltöövõttu, ütluste kohaselt oli majasisene maanduskontuur paigaldatud. Kostja ei ole tunnistaja ütlusi ümber lükanud ega esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks jätnud elamu maanduskontuuri paigaldamata või teinud seda ebakvaliteetselt. Seda ei tõenda ainuüksi kostja poolt esitatud arve-saateleht maandusvarraste, klemmide ja jõukaabli ostmise kohta (I kd, lk 162). Kostja ei ole tõendanud, et need materjalid paigaldati elamu maanduskontuuri. Hageja väidetel ei ole tegemist elamu maanduskontuuri elementidega.
42.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et töövõtulepingu p 12.4 näol, mille kohaselt on viivise piirmääraks 2 % lepingu hinnast, on tegemist tühise tüüptingimusega, mistõttu ei kohaldu kostjale hageja vastu suunatud viivisenõude piirmäär 2%. Kohus peab küll ise tuvastama tüüptingimuse olemasolu, kohaldamise ja tühisuse, kuid asjaolud, mis annaksid alust lepingut tüüptingimustel sõlmitud lepinguks pidada, peab ikkagi esile tooma pool. Antud juhul ei ole kostja lepingu sõlmimise asjaolusid esile toonud. Samuti ei ole kostja tuginenud sellistele asjaoludele, millest nähtuks, et lepingus ette nähtud vastastikused sanktsioonid ei olnud läbiräägitavad. Hageja väidetel oli leping poolte poolt korduvalt läbi töötatud.
43.Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 9174,93 eurot ja viivis 16.03.2014 seisuga 2417,58 eurot. Menetluskulude jaotus
44.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus rahuldab hagi oluliselt väiksemas ulatuses, kui maakohus seda tegi ja seetõttu muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Arvestades ka loobutud nõude suurust, kuulub esialgsest esitatud hagist rahuldamisele 55 %. Kuna tegemist on enam-vähem pooles ulatuses hagi rahuldamisega, jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.