lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-1711/13

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 09.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-1711/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1237
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Credit Solutions OÜ12622267(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

9. juuni 2015, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-15-1711

Hagi ese

Credit Solutions OÜ hagi WestMark Systems OÜ vastu võlgnevuse saamiseks

Tsiviilasja hind

236 076 eurot 25 senti Hageja: Credit Solutions OÜ (registrikood: 12622267, aadress: Sipelga põik 11, Räni alevik, Ülenurme vald, 61708 Tartumaa) Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige Taavi Tuudelepp Hageja lepinguline esindaja Annika Kiisk (Õigusbüroo Aspekt OÜ, aadress: Ravila 63, 51014 Tartu, e-post: [email protected]) Kostja: WestMark Systems OÜ (registrikood: 11534288, aadress: Kruusavälja 1C, 50304 Tartu) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige Mehis Jaagura

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Credit Solutions OÜ hagi WestMark Systems OÜ vastu osaliselt.
2.Mõista WestMark Systems OÜ-lt Credit Solutions OÜ kasuks välja 221 076 eurot ja 25 senti.
3.Jätta hagi rahuldamata leppetrahvi 15 000 eurot väljamõistmise osas.
4.Jätta menetluskuludest 6% hageja ja 94% kostja kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.
Mõista WestMark Systems OÜ-lt Credit Solutions OÜ kasuks välja riigilõivust 1974 eurot. Otsust toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Credit Solutions OÜ (hageja) esitas 3. veebruaril 2015 maakohtule hagi WestMark Systems OÜ vastu põhivõla 115 445 euro, viivise 99 859 euro, intressi 5772 eurot 25 sendi ja leppetrahvi 15 000 euro saamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 7. juulil 2014 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu 115 445 eurot. Tegemist oli laenulepinguga, millega hageja ja kostja vormistasid ühtseks lepinguks hageja kolmandatelt isikutelt omandatud rahalised nõuded kostja vastu. Laenulepingu p. 2.2 järgi kohustus kostja laenu tagastama hiljemalt
7.augustil 2014, kostja ei ole isegi osaliselt laenu tagastanud.
2.Kostja tunnistab võlgnevust (tlk. 23) ja intressinõuet, kuid leiab, et leppetrahvi nõue ei ole põhjendatud.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 396 lg 1; 101 lg 1 p. 1 ja p. 6 alusel rahuldada osaliselt.
4.Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks, et hageja ja kostja sõlmisid
7.juulil 2014 laenulepingu, laenusummaga 115 445 eurot. Hageja täpsustas oma nõuet
15.aprilli 2015 menetlusdokumendis. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et laenulepingu järgne laenusumma kujunes kahest hageja omandatud nõudest kostja vastu (põhinõuded 72 000 eurot ja 37 000 eurot; intress mõlema põhivõla suhtes hageja väitel kokku 6244 eurot 93 senti). Hageja 15. aprilli 2015 menetlusdokumendis on ilmselgelt eksitud kahe omandatud nõude intressi arvestusega (hageja väitel on 5048 eurot ning 1196 eurot 60 senti kokku 6244 eurot 93 senti). Samas on arvestuslik erinevus väga väike. Kostja ei ole põhivõla suurusele, intressi arvestusele ega raha saamisele vastuväiteid esitanud ja tunnistas nõuet 30. märtsi 2015 kohtuistungil. Maakohus leiab, et hageja põhivõla 115 445 euro nõue kostja vastu on põhjendatud. Laenulepingu p.-i 2.3.1. järgi oli kostja kohustatud tasuma laenu kasutamise eest hagejale intressi 5% laenujäägilt kalendrikuus. Hageja nõuab kostjalt intressi 5772 eurot 25 senti,

2/4

kostja ei ole hageja intressinõudele vastuväiteid esitanud. Maakohus loeb hageja intressinõue põhjendatuks.

5.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Laenulepingu p. 2.5 järgi kohustus kostja tasuma juhul, kui ta jätab tähtaegselt tagastamata või tagastab mittetäielikult lepingust tuleneva laenusumma, hagejale viivist 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist 99 859 eurot, kostja ei ole sellele summale vastuväiteid esitanud. Hageja tunnistab maakohtule 15. aprillil 2015 saadetud menetlusdokumendis vastuseks maakohtu nõudele, et praeguses menetluses tuleb lähtuda viivise arvestamisel summast 109 200, mitte esialgselt hagis märgitud 115 445 eurost, et vältida viivise arvestust varasemate laenulepingute intressilt. Samas nõustub maakohus hageja seisukohaga, et kuna ka 109 200 eurolt arvestatav viivis 0,5% päevas on praeguseks ületanud hageja nõutavat viivist ning kuna hageja ei suurenda oma viivisenõuet, siis ei muutu hageja viivisenõue ka selle arvestamise aluseks oleva summa vähenemisel. Maakohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud.
6.Hageja nõuab kostjalt lepingu p.-s 2.5.4. kokkulepitud leppetrahvi 15 000 eurot, mida kostja pidi lepingu järgi tasuma juhul, kui ta jätab tähtaegselt laenusumma tagastamata või kasvõi ühe intressimakse tähtaegselt maksmata. Kostja vaidleb leppetrahvi nõudele vastu (tlk. 23). Maakohus leiab, et hageja lepptrahvi nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. Maakohus on seisukohal, et hageja ja kostja 7. juuli 2014 laenuleping oli tüüptingimustel sõlmitud leping. Seda kinnitab mh ka valmis lepingu tekst, mille lüngad on täidetud poolte poolt. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 24. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1109-11, p 12; 17. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08, p 13). VÕS § 44 järgi eeldatakse juhul, kui VÕS § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi põhiülesandeks on tagada hüvitise saamine ka niisugustel lepingurikkumistel, kus kahju tõendamine on raskendatud. Kuigi leppetrahv iseenesest ei võta võlausaldajalt muu kahju hüvitamise nõuet, ei ole võlgniku „mitmekordne“ karistamine lepingu rikkumise eest põhjendatud. Maakohus leiab, et praegusel juhul on kohustatud kostja tasuma leppetrahvi kohustuse rikkumise eest 15 000 eurot, mis on 10% põhivõla suurusest. Samas on pooled kokku leppinud ka viivises 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Tegemist on väga kõrge viivisega (182,5% aastas). Maakohus leiab, et arvestades lepingus kokkulepitud põhivõlga ning viivise suurust, on leppetrahvi kokkulepe kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine. Hageja leppetrahvinõue tuleb jätta rahuldamata.

3/4

7.TsMS § 163 lg-t 1 ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskuludest jätta 6% hageja ja 94% kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 2100 eurot. Hagihinda (236 076 eurot 25 senti) arvestades tuli hagejal tasuda riigilõivu riigilõivuseaduse lisa 1 alusel 2100 eurot, hageja on riigilõivu tasunud. Eeltoodut ja menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivust 94%, s.o 1974 eurot. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja kohtu nõudmisele vaatamata esitanud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja