Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Käesolevas kohtuotsuses teeb kohus kirjeldava ja põhjendava osa üksnes hageja poolt esitatud menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise taotluse osas, muus osas on otsus kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus, tutvunud kohtutoimikuga ning hageja esitatud menetluskulude nimekirjaga, leiab et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks kuulub osalisele rahuldamisele. Kohtu hinnangul on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 1 500 eurot ja kohtutäituri tasu summas 30 eurot (käibemaksuta) puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, millised summad tuleb kostjal hagejale hüvitada. Hageja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu kogusummas 3 712,35 eurot (käibemaksuta). Kohus selgitab, et hageja lepinguline esindaja võib iseenesest teha kohtumenetlusega seoses hagejale nii palju tööd, kui hageja oma esindajalt tellib. Kuid see asjaolu iseenesest, et hageja lepinguline esindaja pidas tööd vajalikuks, et vastav töö tehti ja et hageja oli nõus selle eest maksma, ei tähenda veel seda, et kogu tasu vastava töö eest tuleks kostjalt välja mõista. Väljamõistmisele saab kuuluda siiski vaid tasu selliste toimingute eest ja sellises mahus, mida saab pidada objektiivselt võttes mõistlikuks. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja arvete alusel on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) alusel. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa üldjuhul pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu senises praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus

tsiviilasjas 3-2-1-93-13). Arvestades käesoleva tsiviilasja sisu ja keerukust ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu määraks 140 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu määraks 120 eurot (käibemaksuta). Kuivõrd hageja puhul on tegemist käibemaksukohustuslasega, ei kuulu hagejale hüvitamisele menetluskuludelt tasutud käibemaks (TsMS § 174 lg 10). Hageja poolt kohtule esitatud arvetel on kajastatud kantseleikulu. Võttes arvesse Riigikohtu praktikat (Riigikohtu 31.07.2014 kohtuotsus nr 3-3-1-28-14 ja Riigikohtu 25.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11) ei ole alust välja mõista hagejalt advokaadibüroo arvetel kajastuvat kantseleikulu, mis moodustab kokku 106,69 eurot. Hageja on menetluskulude nimekirjas sätestanud korduvalt toiminguna e-kirja koostamise kliendile. Kohtu hinnangul on kõikide e-kirjade koostamisega kliendile tegemist toiminguga, milline ei kuulu kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kuivõrd kohtul ei ole teada lepingulise esindaja poolt edastatud e-kirjade sisu ja maht, ei ole kohtul võimalik hinnata nimetatud toimingute põhjendatust, vajalikkust ning seotust käesoleva tsiviilasjaga. Kohus jätab rahuldamata menetluskulude nimekirjas korduvalt kajastatud e-kirjade koostamise kliendile ajakuluga kokku 5,6 tundi (sh 04.09.2014 toimingute koosseisus oleva e-kirja koostamine kliendile ajakuluga 0,2 tundi ja 10.09.2014 toimingute koosseisus oleva e-kirja koostamine kliendile ajakuluga 0,2 tundi). Kohtutoimikust nähtuvalt ei olnud käesoleva tsiviilasja näol tegemist keeruka vaidlusega. Hageja nõue tuleneb tavalisest laenulepingust. Kohtu hinnangul ei ole advokaadist esindaja ajakulu menetluskulude nimekirjas sätestatud ulatuses põhjendatud arvestades asja keerukust ja mahtu. Kohus peab hagiavalduse esitamisele eelnenud käesoleva tsiviilasjaga seonduvate toimingute põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks kokku 2,9 tundi (01.09.2014 nõupidamine kliendiga 0,7 tundi; 03.09.2014 materjalide analüüs, nõudekirja koostamine 1,5 tundi; 04.09.2014 väljavõtte tellimine registrist, info kostja pankroti kohta 0,7 tundi). Kohtu hinnangul ei saa pidada 08.09.2014 toimingu (nõudekirja muudatuste tegemine, edastamine) ajakulu (0,4 tundi) põhjendatud ja vajalikuks arvestades nõudekirja sisu ja mahtu. Kohus arvestas nõudekirja tegemise ajakulu juba 03.09.2014 toimingute koosseisus ning täiendav ajakulu eelnimetatud toimingule ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud 10.09.2014 toimingu koosseisus olev täiendav materjali analüüs (ajakuluga 0,2 tundi). Kohus on materjali analüüsi toimingut pidanud põhjendatud ja vajalikuks 03.09.2014 toimingute koosseisus ning arvestades asja sisu ja keerukust ei ole täiendav ajakulu materjali analüüsile kohtu hinnangul põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud lisaks 01.09.2014 nõupidamisele kliendiga täiendav ajakulu (0,2 tundi) 25.09.2014 toimingu (vestlus kliendiga) eest, 13.10.2014 toimingu (nõupidamine kliendiga) eest ajakuluga 1 tund ja 21.01.2015 toimingu (nõupidamine kliendiga) eest ajakuluga 0,5 tundi. Hageja lepinguline esindaja võib hagejaga pidada nii palju nõupidamisi ja vestlusi kui eelnimetatud isikud soovivad, kuid nõupidamiste ja vestluste kulu ei kuulu kohtu hinnangul vastaspoolelt täies ulatuses hüvitamisele. Vestlust kliendiga on kohus pidanud põhjendatuks ja vajalikuks 14.11.2014 ja 05.02.2015 toimingutena ja nõupidamist kliendiga ka lisaks 01.09.2014 toimingule ka 17.12.2014 toiminguna. Menetluskulude nimekirjast tulenevalt on hageja lepinguline esindaja ajakulu hagiavalduse koostamisele ja edastamisele kokku 5,5 tundi (13.10.2014 toiming, 14.10.2014 toiming ja 21.11.2014 toiming). Kohus, lähtudes käesoleva tsiviilasja sisust, keerukusest, hagiavalduse mahust, leiab, et hagiavalduse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku on 3 tundi.

Menetluskulude nimekirjast tulenevalt on hageja lepinguline esindaja koostanud menetluskulude nimekirja ja esitanud selle kohtule, ajakuluga 0,7 tundi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.11.2014 kohtulahendis nr 3-2-1-77-14 (punktis 12) märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulude puhul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega ei ole hageja lepingulise esindaja poolt 16.04.2015 läbiviidud toimingu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Ülejäänud menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud ja nende ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud (29.09.2014 toimingud ajakuluga 0,4 tundi, 14.11.2014 toiming 0,3 tundi, 03.12.2014 toiming 0,2 tundi, 12.12.2014 toiming 0,2 tundi, 17.12.2014 toimingud kokku ajakuluga 2,1 tundi, 02.02.2015 toimingud 0,6 tundi, 05.02.2015 toiming 0,3 tundi, 09.02.2015 toimingud 0,6 tundi, 16.03.2015 toimingud 0,4 tundi, 02.04.2015 toiming 0,4 tundi ja 10.04.2015 toiming 0,4 tundi). Kinnistusregistrikulu puhul on tegemist samuti kohtu hinnangul põhjendatud ja vajaliku kuluga. Seega kujuneb hageja lepingulise esindaja ajakuluks kokku 11,80 tundi (01.09.2014 toiming ajakuluga 0,7 tundi, 03.09.2014 toimingud ajakuluga 1,5 tundi, 04.09.2014 toimingud ajakuluga 0,7 tundi, 29.09.2014 toimingud ajakuluga 0,4 tundi, 14.11.2014 toiming ajakuluga 0,3 tundi, hagiavalduse koostamise ajakulu 3 tundi, 03.12.2014 toiming ajakuluga 0,2 tundi, 12.12.2014 toiming ajakuluga 0,2 tundi, 17.12.2014 toimingud ajakuluga 2,1 tundi, 02.02.2015 toimingud ajakuluga 0,6 tundi, 05.02.2015 toiming ajakuluga 0,3 tundi, 09.02.2015 toimingud ajakuluga 0,6 tundi, 16.03.2015 toimingud ajakuluga 0,4 tundi, 02.04.2015 toiming ajakuluga 0,4 tundi ja 10.04.2015 toiming ajakuluga 0,4 tundi). Hageja lepingulise esindaja menetluskuluks kujuneb 1422 eurot (120 eurot/tund x 11,80 tundi) (sh kinnistusregistri päringud summas 6 eurot). Hageja menetluskuluks kokku kujuneb 2 952 eurot (sh riigilõiv 1 500 eurot, lepingulise esindaja kulu 1 422 eurot ja kohtutäituri tasu 30 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 2 296,35 euro ulatuses (5248,352 952). Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.