Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja nr Menetluse ese Asja lahendamine Määruse tegija Hageja Hageja volitatud esindaja Kostja Kostja lepinguline esindaja
Viljandi kohtumaja 05. juuni 2015 nr 2-15-105050 AS Inges Kindlustus vs Tõnu Tilk võlanõudes menetluse lõpetamise taotluse lahendamine kohtunik Aivar Hint AS Inges Kindlustus (registrikood 10089395, aadress Raua 35, Tallinn, 10124) Kaspar Vahtre (e-post: [email protected]) Tõnu Tilk (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxxxx x-xx, xxxxxxx) vandeadvokaat Mart Sikut (Sikuti Advokaadibüroo, e-post: [email protected])
Hageja ja kostja on 03.06.2015 esitanud kohtule kompromissilepingu ning taotlenud kohtult kompromissi kinnitamist ning menetluse lõpetamist. Pooled teavitavad kohut, et on teadlikud TsMS § 430 lg-s2 ning §-s 432 sätestatud asjaoludest ning menetluse lõpetamise tagajärgedest.
Kompromissilepingu kohaselt on pooled muuhulgas kokku leppinud, et:
Kostja tunnistab hageja ees võlgnevust summas 250 eurot ja kohustub tasuma võlgnevuse hiljemalt 26.06.2015. Kostja tasub kompromisslepingu punktis 1 sätestatud kohustuse hageja arveldusarvele nr EE612200221016991995 Swedbank pangas selgitusega “I00122971, Tõnu Tilk, regress”. Pooled on kokku leppinud, et hagejal on õigus vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 taotleda tagasi pool tasutud riigilõivust. Käesolevaga taotleb hageja poole tasutud riigilõivust ehk 50 euro tagastamist AS-i Inges Kindlustus arveldusarvele nr EE612200221016991995. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Pooled loobuvad käesolevaga kompromissi kinnitamisega kohtumäärusele määruskaebuse esitamise võimalusest.
Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus ei leidnud kompromissilepingu tingimustes asjaolusid, mis oleksid vastuolus TsMS § 430 lg-s 3 sätestatuga. Seoses tsiviilasjas kohtule kompromissilepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5). TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis kokku leppinud, et kohtukulud jäävad hageja kanda. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada (TsMS § 661 lg 4). Kuivõrd pooled on kompromissiga välistanud edasikaebamise õiguse, jõustub käesolev määrus selle tegemisest. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja poolt tasutud riigilõivust kokku summas 100 eurot tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 50 eurot. (allkirjastatud digitaalsel) Aivar Hint kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.