BTA Insurance Company SE Eesti filiaal hagi Väinamere Liinid OÜ vastu varalise kahju 880 eurot väljamõistmiseks.
Hagihind maakohtus
880 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: BTA Insurance Company SE Eesti filiaal (registrikood 11223507, asukoht Lõõtsa 2B, 11314 Tallinn,), esindaja Ülle Velling ([email protected]). Kostja: Väinamere Liinid OÜ (registrikood 11186151 Kohtu 1, Kuressaare, Saaremaa e-post: [email protected]), lepinguline esindaja Jüri Reede (e-post [email protected]). Kirjalik menetlus
esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta Väinamere Liinid OÜ menetluskulud BTA Insurance Company SE Eesti filiaal kanda.
3.Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista BTA Insurance Company SE Eesti filiaal välja Väinamere Liinid OÜ kasuks menetluskulud summas 570 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
1.Hageja nõue tugineb sellele, et 07.07.2014 kell 09.41 sildus parvlaev „Regula“ Rohuküla sadama 7. kai äärde liiga suure kiirusega, mille tulemusel rebis kai vendritelt ära katteplaadid. Kohtule esitatud hagis on hageja seisukohal, et kahjustada said 7. kai 6. vendri keskmine ja alumine katteplaat ja 2 külgmist katteplaati ning 7. kai 5. vendri keskmine külgmine katteplaat. Hageja hindas kahju suurust, mis tuleks kostjalt välja nõuda, 1930 eurot suuruseks. Oma 12.05.2015 seisukohas täpsustab hageja hagihinda, leides, et tõendatud on kostja poolt 07.07.2014 tekitatud 1 UHMW-PE FQ madala hõõrdetakistusega plastikplaadi suurusega 860x900x50mm kahju, mille väärtuseks on 1200 eurot. Hageja muutis hagihinda ning palus lugeda õigeks hagihinnaks 880 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja vastutus põhineb lepingu rikkumisel. Nimelt on AS Saarte Liinid ja OÜ Väinamere Liinid vahel sõlmitud sadamateenuste osutamise leping (Leping), mille p-i
4.2.8.kohaselt on vedaja kohustatud hüvitama sadama valdajale sadamarajatiste taastamiskulud, kui nende purunemine toimub vedaja süül. Hageja ei nõustu kostja esindaja väitega, et kostja ei ole Saarte Liinid AS-le õigusvastaselt kahju tekitanud ja ta ei ole süüdi kahju tekkimises. Rohuküla sadama eeskirja punkti 3.1.4. kohaselt sadama veealal peab laev liikuma minimaalse kiirusega, mille puhul ta säilitab juhitavuse, kuid mitte suurema kiirusega, kui 3 sõlme. Seega peab laev olema alati juhitav ja liikuma ohutu kiirusega. Ohutuks kiiruseks saab lugeda kiirust, mis tagab laeva juhitavuse ja võimaldab kasutada vajalikku meedet, et takistada kokkupõrget. Ohutu kiiruse arvestamisel tuleb lähtuda laeva manööverdusvõimest ehk laeva juhitavusest. 07.07.2014 Rohuküla sadamas sildudes ei olnud parvlaev „Regula“ juhitav just valitud ebaõige kiiruse tõttu, mistõttu ei suudetud välistada tugevat kokkupõrget sadama kai ääres olevate vendritega. 07.07.2014 sildudes Rohuküla sadamas parvlaev „Regula“ lähenes esmalt kaile küll väikese nurga all, kuid mingil momendil kaotas laev juhitavuse, ei allunud kapteni juhtimisele ning sõitis ahtriga tugevasti vastu kai vendreid, rebides kai vendritelt katteplaadid. Arvestades asjaolu, et laev võib sõita nii kiiresti, et oleks säilitatud juhitavus, kuid antud juhul ei olnud laev sildumisel juhitav, st laeva sõidu kiirus ei vastanud meresõiduohutuse seaduse § 45 lg 1 ja Rohuküla sadama eeskirja punktis 3.1.4. esitatud nõuetele. Seega laeva kapteni poolt on rikutud AS Saarte Liinid ja OÜ Väinamere Liinid vahel sõlmitud sadamateenuste osutamise lepingut. Rikkumine on süüline ning esineb põhjuslik seos süü ja tekkinud kahju vahel. Süülist kahju tekitamist tõendab ka kostja ja Saarte Liinid AS esindajate poolt 07.07.2014 koostatud akt sadamarajatistele tekitatud vigatuste kohta. Aktis on konkreetselt fikseeritud, et Regula sildus Rohuküla sadamas liiga suure kiirusega ning rebis 7. kai 5-lt ja 6-lt vendrilt katteplaadid ning rebis katki spring otsa. Akt on mõlemapoolselt allkirjastatud. Hageja ei nõustu kostja esindaja väitega, et reisiparvlaeva Regula kapten P T on andnud allkirja üksnes aktiga tutvumise kohta ning aktiga tutvumise konstateering ei tähenda iseenesest kõigi aktis esitatud faktiväidetega nõustumist ja süü tunnistamist. Hageja leiab, et akt on käsitletav deklaratiivse võlatunnistusena, mille eesmärgiks on mh võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist. Samuti on võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kuna tõendamiskoormus on muutunud, peab Kostja tõendama, et reisiparvalaeva „Regula“ sõidukiirus ei olnud liiga suur ja laev oli juhitav. Nõustuda ei saa ka kostja seisukohaga, et laeva sildumisel puudusid Rohuküla sadama 7. kai 5-l ja 6-l vendril juba varem külgmised katteplaadid või ripnesid pool-lahtiselt. Esiteks jääb
2-15-1712 arusaamatuks, kas vendri katteplaadid puudusid või ripnesid pool-lahtiselt ja missugused plaadid puudusid ning missugused olid pool-lahtiselt. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kostja oma väidete kinnituseks esitama konkreetsed tõendid, mitte piirduma paljasõnaliste, vastuoluliste väidetega. Tõhusa vendrikaitse olemasolu puudumist 07.07.2014 Rohuküla sadamas ei saa tõendada 21.10.2009 kirjaga nr 207, kus punktides 3 ja 4 juhitakse sadama valdaja tähelepanu olemasoleva kilpvenderduse parendamise vajadusele. Seega tõendamata on ka kostja väide, et sadama valdaja pole täitnud oma lepingulist kohustust kostja ees. Hageja märgib, et iseenesest on mõistetav, et vendrid kasutamisel kuluvad, kuid vendreid ei saa pidada kulumaterjaliks. Vendrid on sadamarajatised. Igasse sadamasse paigaldatakse sadamarajatised, sh vendrid vastavalt sadama ja sildumistingimustele. Vendrite paigaldamisel arvestatakse, kui suured laevad ja kui tihti silduvad, kuidas ettenähtud sildumismanöövreid saab täita jne. Eelnevalt kooskõlastatakse vastavate sadamarajatiste paigaldamine Veeteede Ametiga. Rohuküla sadama sadamarajatiste paigaldamine ja paigaldatud sadamarajatised on heaks kiidetud Veeteede Ameti poolt. Kui ettenähtud sildumismanöövreid rikutakse, siis on möödapääsmatu, et kannatada saavad ka vendrid. Laevajuht peab arvestama hetke olukorraga ja valima oma sõidukiiruse selliselt, et laev oleks juhitav ja sildumisel ei tekitata kahju sadamarajatistele ega laevale. Kui laevajuht ei arvesta hetke olukorraga, on ta süüdi ning laevafirma vastutab tekitatud kahju eest. Vendreid ei paigaldata sadamasse selleks, et laevajuhid saaksid süüdimatult oma alused kiiresti kai äärde paigaldada. Antud juhul ei räägi me olukorrast, kus on tugevad tormituuled, mis võivad oluliselt raskendada laeva sildumist ja kaasa tuua ka vendrite kahjustumist. 07.07.2014 oli tegemist praktiliselt tuuletu ilmaga. Riigi Ilmateenistuse andmetel 07.07.2014 kell 9.00 puhus tuul Rohukülas 1,9- 2,5 m/s. Seega ei olnud sadamarajatiste lõhkumise põhjuseks rasked ilmaolud. Põhjuseks oli kiirustamine, mis võib olla kas kapteni hooletus, ehk tagajärg või sõidugraafikust tingitud liialt lühike aeg sildumiseks ja üleveetavate sõidukite peale ja maha sõitmiseks. Nõustuda ei saa 07.07.2014 „Regulat“ juhtinud kapteni P Ti ütlustega kohtuistungil. Tegelikult Põhja Väina basseinis tugevad hoovused, mis oluliselt võiksid raskendada laeva sildumist 7. kai äärde, puuduvad. Kapteni jaoks võis laeva sildumise keerukaks teha üksnes tema eelnev lühiajaline (alates maist 2014) kogemus „Regula“ juhtimisel. Kapteni sõnade kohaselt teeb 7. kai äärde sildumise vanale parvlaevale keerukaks ka vendrite harv paigutus, mis tingib vajaduse sildudes juhtida kai vastu enne ahter ja siis alles vöör. Hageja selle seisukohaga ei nõustu ning leiab, et õige nurga all sildudes on võimalik silduda ka vanadel parvlaevadel nõuetekohaselt (st juhtida kai vastu enne vöör ja siis alles ahter). Juhul, kui kapten leidis, et 7. kai äärde sildumine on tema jaoks ka vaikse ilmaga keeruline, saab alati silduda ka 2. kai äärde. Parvlaeva „Regula“ juhtinud kapten teostas töösuhtes tegelikku võimu parvlaev „Regula“ üle. Isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 järgi, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. VÕS § 1054 kohaselt, kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Seega on kostja parvlaeva „Regula“ valdajaks AS § 33 lg 3 tähenduses ning vastutab tekitatud kahju eest. Kui rikutakse lepingulist kohustust, võib võlausaldaja nõuda sellest tekkinud kahju hüvitamist või nõuda mittetäidetud kohustuse täitmist ning lisaks sellele ka täitmisega viivitamisest tekkinud kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõue on õiguskaitsevahend, mida saab kasutada reeglina ka koos kõikide teiste õiguskaitsevahenditega. Hüvitamisele kuulub nii varaline kui mittevaraline kahju. Antud juhul seisnes kahjuhüvitis asja parandamises, st vahetati vendrite katteplaadid.
2.Hagi baseerub ekslikule faktiväitele nagu oleks kostja 07.07.2014 reisiparvlaeva „Regula“ sildumisel Rohuküla sadama 7.-sse kaisse tekitanud õigusevastaselt kahju kindlustusvõtjale Saarte Liinid AS-le. Kostja leiab, et ta ei ole Saarte Liinid AS-le õigusvastaselt kahju tekitanud ning ta ei ole kahju tekkimises süüdi. Seetõttu võib hagejal olla hüvitatud kahju tagasinõudeõigus Saarte Liinid AS vastu ekslikult hüvitatud kahjunõude osas. Kostja ja Saarte Liinid AS vahel valitseb lepinguline õigussuhe, mis tuleneb 30.03.2007 sõlmitud sadamateenuste osutamise lepingust ning õigussuhte poolte õigustele ja kohustustele saab ja peab hinnangu anda nimetatud lepingu valguses (kostja on sadamateenuste osutamise lepingu tõendina esitanud). Kostja soovib esile tuua, et tal puudub hagejaga lepinguline suhe ning seega ei saa hageja temalt ka lepingulisel alusel midagi nõuda. Ekslik on hageja seisukoht nagu oleks kostja süü tõendatud hageja poolt esitatud 07.07.2014 pärineva aktiga sadamarajatiste vigastuste kohta. Akt on koostatud sadama valdaja esindaja poolt ning sellele on andnud vaid tutvumise kohta allkirja reisiparvlaeva Regula kapten P T. Aktiga tutvumise konstateering ei tähenda iseenesest kõigi aktis esitatud faktiväidetega nõustumist ja süü tunnistamist. Akti allkirjastamine vaid tutvumise kohta on tõendatud tunnistaja P Ti ütlustega 29.04.2015 kohtuistungil. Analoogiliselt ei tähenda näiteks ka kriminaalmenetluses kahtlustusega tutvumise kohta allkirja andmine iseenesest kahtlustatava poolt süü omaksvõttu teo toimepanemises. Seda enam ei ole liinivedu teostaval reisiparvlaeva kaptenil piiratud ajaressursi juures aega ja võimalust asuda õigusvaidlusesse. P T on andnud ütlused, et nimetatud aktiga tuldi tema juurde paar minutit enne laeva väljumist. Hageja on ekslikul seisukohal, et akti näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega. Akti allkirjastanud isikud ei ole kostja seadusjärgsed ega ka tehingulised esindajad, kes saaksid kostja eest ja nimel võlakohustusi võtta. Tõendamata on ka hageja väide nagu oleks olnud reisiparvlaeva Regula kiirus 07.07.2014 sildumisel Rohuküla sadama 7.-sse kaisse lubatust suurem. Kapten P T on ütlustega kinnitanud, et laeva kiirus sildumisel oli tavapärane ning see ei olnud suurem kui 3 sõlme. Kostja sellist väidet toetab ka hageja enda poolt esitatud videomaterjal, millest nähtub, et laev ei sildu liiga suure kiirusega. Kostja soovib eriti esile tuua, et ta on läbi menetluse toonitanud, et laeva sildumisel puudusid Rohuküla sadama 7. kai 5.-l ja 6.-l vendril juba varem külgmised katteplaadid, millest tingituna võis eemalduda üks keskmine katteplaat ühel vendril, et Saarte Liinid AS-le on korduvalt tehtud ettepanekuid venderduse parendamiseks, et vendrite katteplaadid on kulumaterjal, mida tuleb sadamal korrapäraselt hooldada-vahetada. Hageja on kostjale järjepidevalt vastu vaielnud ning väitnud, et laeva sildumisel eemaldusid 5 katteplaati. Lõpuks hageja nõustus kostja väidetega ning nõuab ainult ühe vendri keskmise katteplaadi maksumuse hüvitamist. Kostja on seisukohal, et ka üks keskmine katteplaat, mille hüvitamist hageja nõuab, võis juba varem puududa. Külgmiste katteplaatide varasem puudumine on tuvastatav ka hageja enda poolt esitatud videomaterjalist ja hagi lisadeks olevatelt kahelt fotolt. Nimetatud fotodelt on näha, et kai rambi poolsel vendril puudub külgmine, kuid on olemas keskmine katteplaat. Füüsikaliselt ei ole võimalik, et laeva sildumisel selliselt, et esimene kokkupuude laeval ahtriga on merepoolse vendriga ning seejärel rambi poolse vendriga, et selliselt laev üldse puudutaks rambi poolse vendri külgmist katteplaati. See oleks teoreetiliselt võimalik vaid juhul, kui laev puudutaks esimesena vööriga kai rambipoolset vendrit.
2-15-1712 Kostja palub kohut lugeda tõendatuks ka kostja väide, et laeva kapten sildus ahter ees ohutumalt kui hageja poolt esitatud väide, et oleks pidanud silduma vöör (esiosa) ees. Kapten on kohtus andnud ütlused selles, et sildumise viis sõltub laeva tüübist ning näiteks vööripõtkuri olemasolust või puudumisest. Keskmise sotsiaalse elukogemusega inimesele peaks olema mõistetav, et sildumisel vöör (esiosa) ees väiksematüübilise laevaga nagu Regula, on oht, et laev sõidaks vööriga kahe vendri vahele, lõhkudes kai või rebiks kogu vendri kai küljest. Samuti peaks olema arusaadav, et vööriga vendri vastu sõites rebiks laev samas suunas liikudes vendrite kummist katteplaate tunduvalt rohkem kui sildumisel ahtriga, mis ka Regula puhul puutus vastu vendrit ristisuunaliselt, mille puhul rebimisefekt kummiplaadile on tunduvalt väiksem. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu eelkõige seetõttu, et mitte kostja ei ole sadama valdajale kahju tekitanud, vaid sadama valdaja Saarte Liinid AS ei ole täitnud oma lepingulist kohustust kostja ees (Lepingu punktid 3.2. ja 3.2.1.) Kostja on esitanud täiendava tõendina oma 21.10.2009 kirja nr 207 sadamate valdajale Saarte Liinid AS-le, kus ta punktides 3. ja 4. juhib sadama valdaja tähelepanu olemasoleva kilpvenderduse parendamise vajadusele, sh Rohuküla sadama 7. kai vendrite osas, et tagada laevade ohutu sildumine. Hageja poolt esitatud fotomaterjalist nähtub, et sadamates asuvaid kilpvendreid katavad kummist plaadid. Kostja palub kohut lugeda üldteada olevaks ja eraldi tõendamist mittevajavaks järgmised faktilised asjaolud: vender tähendab laeva väliskülge betoonist kai vastu hõõrdumise eest kaitsvat vahendit; et vender täidaks oma eesmärki, hõõrdub laev paratamatult kaisse sildumisel ja ärasildumisel vastu vendrit; Rohuküla – Heltermaa parvlaevaliinil toimub nädalas suurusjärgus 100 sildumist ja ärasildumist; kahe mehaanilise objekti kokkupuutel-hõõrdumisel kuluvad nad mõlemad ning kulumise aste sõltub hõõrduvate objektide materjalist; metallist laeva ja vendri kummist plaadi hõõrdumisel kulub oluliselt rohkem kummist plaat; kummist detaili hõõrdumine saavutab ekspluateerimise tagajärjel kriitilise piiri, mil see vajab väljavahetamist, nt sõidukite rehvid vajavad kriitilise kulumispiiri saavutamisel väljavahetamist uute vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagi on alusetu ning see tuleb jätta rahuldamata, kuna kindlustusvõtja Saarte Liinid AS on jätnud täitmata oma eelpool nimetatud lepingulise kohustuse kostja ees ning kostja ei ole süüliselt ega õigusvastaselt Saarte Liinid AS-le kahju tekitanud. Kostja soovib veelkord esile tuua, et asjas on tuvastamist leidnud, et kõneall olevatel vendritel puudusid külgmised katteplaadid juba enne reisiparvlaev Regula sildumist ning tõsikindlalt ei ole välistatud ka see, et juba varem puudus ka üks keskmine katteplaat, mille hüvitamist käesoleval ajal hageja nõuab. Seega on tõendamist leidnud kostja väide, et isegi juhul kui üks keskmine katteplaat reisiparvlaev Regula sildumise tagajärjel eemaldus, mis ei ole asjas tõsikindlalt tõendatud, siis eemaldus see just selle tõttu, et Saarte Liinid AS ei olnud täitnud oma lepingulist kohustust ning taganud tõhusa venderkaitse olemasolu ja/või selle parandamist (vendrite külgmiste katteplaatide taastamist) mõistliku aja jooksul. Lisaks eelnevale soovib kostja esile tõsta, et isegi juhul, kui hageja nõuab vaid ühe suure plaadi maksumuse hüvitamist, siis ka sellisel juhul on kahju suurus ikkagi ebaselge. Kui esialgu nimetas hageja 2 suure ja 3 väikese plaadi kogumaksumuseks 2250.- eurot, siis lõplikult nimetab ta ühe suure plaadi maksumuseks 1200.- eurot. Loogiliselt ei ole võimalik, et ühe suure plaadi maksumus on rohkem kui poole kallim samasuguse teise ja lisaks 3 väiksema plaadi kogumaksumusest. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtu seisukoht Hagi ese ning alus
3.Hageja on oma viimases menetlusdokumendis (tl 58-63) täpsustanud hagihinda ning leiab, et
2-15-1712 kostja on 07.07.2014 sildudes parvlaevaga „Regula“ Rohuküla 7. kai äärde lõhkunud ära ainult ühe vendri katteplaadi. Hageja hindab tekkinud kahjus suuruseks 880 eurot (katteplaadi maksumus 1200 eurot miinus omavastutus 320 eurot) ning palub selle kostjalt välja mõista. Kostja hagihinna muutmisele vastu ei vaidle (tl 66-71). Nõude vähendamine ei ole TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi hagi muutmine. Seega on käesoleval juhul hagihinnaks 880 eurot. Kahjunõue
4.Kohus, vaadanud läbi esitatud hagi ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
4.1.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on pooltele tõendamise vajadust ka selgitanud. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus on tuvastanud ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust järgnevate asjaolude üle: hageja ja AS Saarte Liinid vahel on sõlmitud kindlustuslepingu poliis nr 134679 (tl 6 pöördel); AS Saarte Liinind ning OÜ Väinamere Liinind on 30.03.2007 sõlminud sadamateenuse osutamise lepingu (Leping) (tl 30-33); Lepingu kohaselt on vedajal (OÜ Väinamere Liinid) kohustus hüvitada sadama valdajale (AS Saarte Liinid) sadamarajatiste taastamiskulud, kui nende purunemine toimub vedaja süül (p 4.2.8.).
4.2.Kohus ei pea vajalikuks eraldi lugeda kostja 19.03.2015 seisukoha p-s 6 (tl 28-36) loetletud kõiki faktilisi asjaolusid üldtuntuks, vaid loeb otsuse põhjendavas osas asja lahendamisel vajalikud faktilised asjaolud üldtuntuks, kui see on TsMS § 231 lg 1 kohaselt võimalik.
5.Hageja on esitanud Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1). Kohus ei nõustu kostja väitega nagu ei saaks hageja kostjalt kahju hüvitamist Lepingu alusel nõuda. Sellise nõude saab hageja esitada VÕS § 492 lg 1 alusel, mis sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Puudub vaidlus, et hageja ja AS Saarte Liinid, kellega on kostja Leping sõlminud, vahel on sõlmitud kindlustuslepingu poliis, mille alusel AS-le Saarte Liinid kahjunõue kostja vastu läks üle hagejale.
6.VÕS § 115 lg-s 1 sätestatud kahjunõude esmasteks eeldusteks on see, et kostja on lepingut rikkunud ning kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Hageja arvates on kostja rikkunud Lepingu p-i 4.2.8, mis sätestab, et vedajal on kohustus hüvitada sadama valdajale sadamarajatiste taastamiskulud, kui nende purunemine toimub vedaja süül. Et jaatada VÕS § 115 lg-s 1 sätestatud eelduste esinemist peab seega leidma kinnistust, et aset on leidnud vedaja poolt sadamarajatise (vendri katteplaadi) lõhkumine ning vedaja on rajatise (vendri katteplaadi) lõhkunud süüliselt.
6.1.Hageja on seisukohal, et 07.07.2014 kell 09.41 sildunud parvlaev „Regula“ lõhkus 7. kai ääres oleva vendri katteplaadi. Tõendamaks, et kostja lõhkus vendri katteplaadid, esitas hageja järgmised tõendid: AS Saarte Liinid ning parvlaeva „Regula“ kapteni poolt allkirjastatud 07.07.2014 akti (tl 7); videod VK 12 7, ja VK28 Kai 6,7 (kättesaadavad kohtute infosüsteemist); pilt pärast kindlustusjuhtumit (tl 56). Hageja vaidleb kostja väitele vastu ning palus oma väite
2-15-1712 tõendamiseks kohtuistungil üle kuulatada parvlaeva „Regula“ kapteni P Ti (tl 54-55). Kohus nõustub kostjaga, et parvlaeva kapteni poolt allkirjastatud 07.07.2014 akt ei tõenda, et kostja lõhkus vendri katteplaadi. Nii nähtub ka aktist endast, et parvlaeva kapten P T on andnud allkirja aktiga tutvumise kohta, mitte ei ole kinnitanud aktis märgitut ning selles sisalduvat omaks võtnud. Ka kohtuistungil selgitas P T, et andis aktile allkirja sellega tutvumise kohta. Asjakohatu on nimetatut akti samastada võlatunnistusega (VÕS § 30). Aktist nähtuvalt ei ole tegemist lepinguga, kus laevakapten lubaks mingi kohustuse täitmist või tunnistaks selles sätestatud kohustuse olemasolu. Videosalvestitest VK 12 7 ning VK28 Kai 6,7 pole võimalik tuvastada, kas 7. kai viimase vendri katteplaat oli enne parvlaeva saabumist alles või mitte. Kohus möönab, et fotost, mis on tehtud pärast laeva sildumist, üksi ei tõenda, et vendri katteplaadi lõhkus kostja. Siiski leiab kohus, et foto koosmõjus P Ti poolt istungilt antud ütlustega tõendavad, et vaidlusaluse vendri katteplaadi lõhkus kostja. Nii on P T istungil andnud järgnevad ütlused: „Olin sel päeval, 07.07.2014. a. konkreetselt sillas. /.../ Laev läks vendrite vastu ja hõõrus nende peal ja siis tuli venderi kummiplaadistus lahti.“ Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on tõendatud tunnistaja P Ti ütlustega koosmõju kohtule esitatud laeva sildumise järgse fotoga, et 07.07.2014 kell 09.41 parvlaev „Regula“ sildudes Rohuküla sadama 7. kai äärde lõhkus selle viimase vendri katteplaadi. Et vendri kattplaadi lõhkumine 07.07.2014 on tõendatud, puudub vajadus hinnata poolte seisukohti valdaja poolsest võimalikust lepingu rikkumisest.
6.2.Hageja leiab, et kostja on süüliselt lõhkunud vendri katteplaadi. Hageja on seisukohal, et kostja süü seisneb eelkõige selles, et sildudes ei valinud parvlaeva kapten sobivat kiirust, st sildus liiga suure kiirusega, mille tõttu ei olnud parvlaev juhitav ning ei suudetud vältida tugevat kokkupõrget kai ääres oleva vendriga. Hageja märgib, et Rohuküla sadama veealal ei tohi liikuda kiiremini kui 3 sõlme. Hageja soovib oma väidet tõendada videosalvestisega VK28 Kai 6,7. Kostja vaidleb hageja väitele vastu märkides, et parvlaeva kapten valis sildumiseks sobiva ja nõuetekohase kiiruse. Kostja palus oma väite tõendamiseks kohtuistungil üle kuulatada parvlaeva „Regula“ kapteni P Ti. VÕS § 104 lg 1 sätestab, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Sama paragrahvi lõigete 2-5 kohaselt on süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus on seisukohal, et esitatud videosalvestite põhjal ei ole võimalik järeldada, et parvlaeva kapten oleks rikkunud meresõiduohutuse seaduse või Rohuküla sadama eeskirja nõudeid. Videosalvestisest ei nähtu, et Regula oleks sadamaalal lubatust kiiremini liikunud. Ka sellelt ei nähtu, et parvlaeva kapten oleks laeva üle juhitavuse kaotanud või oleks kiirustanud. Hageja pole tõendanud oma väidet, et laevakapten oleks sildumismanöövri nõudeid rikkunud või oleks mingilgi viisil hooletult ning seaduse nõuetega vastuolus käitunud. Üksnes asjaolu, et parvlaev põrkus vastu vendrit, ei tähenda veel, et laev oleks juhitavuse kaotanud või laevajuht oleks sildumisnõudeid rikkunud. On üldteada asjaolu, et vendri eesmärk ongi sildumisel kaitsta nii kaid kui laeva võimalike vigastuste eest ning sildumisel vastu kaitseseadet põrkumine ei ole alati erandlik. Et vendri näol on tegemist kulumaterjaliga ning et Rohuküla sadamasse sildub päevas mitmeid parvlaevu, ei tähenda, et vendri purunemiseks peaks rikkuma sildumisnõudeid. Samuti kinnitab P T oma ütlustes, et tegemist oli tavapärase sildumisega ning parvlaeva kiirus oli umbes
2-15-1712 kolm sõlme. Tegemist on staažika laevajuhiga ning kohtul puudub alus tema ütlustes ja oskustes kahelda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendamata, et kostja oleks parvlaeva sildumisel käitunud süüliselt (VÕS § 104). Lisaks on kostja juba varasemalt juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et vajalik oleks Rohuküla sadamasse paigaldada lisavenderdus ohutumaks sildumiseks (tl 35).
7.Et käesoleval juhul ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks Lepingut süüliselt rikkunud, on välistatud ka Lepingu rikkumisest tulenev kahju väljamõistmine. Hagi jääb rahuldamata. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 alusel märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Sama sätte alusel jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda.
9.TsMS § 177 lg 1 p-i 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Kostja palub kindlaks määrata tema menetluskulude rahaline suurus summas 780 eurot ilma käibemaksuta. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal kulunud hagimaterjalidega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks ja esialgse vastuse koostamiseks 1,5 tundi; täiendava vastuse koostamisele ning tõendite kogumisele 2 tundi ning kohtuistungile 3 tundi. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades esitatud hagi mahtu, kostja esitatud tõendeid ning 25.02.2015 ja 19.03.2015 seisukohtade sisu ning mahukust, peab kohus põhjendatuks hagimaterjalidega tutvumiseks, õiguslikuks analüüsiks, vastuste koostamiseks ning tõendite kogumisele kulunud aega (3,5 tundi). Et kohtuistung kestis 1 tund ja 15 minutit, ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungile kulunud aega 1 tunni ja 45 minuti osas, vähendades avalduses toodut ajakulu nimetatud võrra. Kohus peab selle kulu osas põhjendatud ajamahuks seega 1 tundi ja 15 minutit. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 4 tundi ja 45 minutit, so 570 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
10.TsMS § 150 lg 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on hagi esitamisel 1930 euro suuruselt hagihinnalt tasunud riigilõivu 225 eurot. Et hageja vähendas menetluse kestel hagihinda 880 eurole, tuleks selliselt hagilt tasuda riigilõivu RLS § 59 lg 1 ning Lisa 1 järgi 175 eurot. Seega on hagejal õigus esitada avaldus riigilõivu tagastamiseks enam tasutud osas (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).