2-14-32599
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
04. juuni 2015. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-14-32599
Tsiviilasi
AS Eesti Telekom hagi Vxxxxx Lxxx vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Eesti Telekom (registrikood 10234957, asukoht Valge 16, Tallinn), esindaja Monika Paade ([email protected]); Kostja: Vxxxxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
2-14-32599
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Menetluse käik AS Eesti Telekom esitas 22.10.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2654,51 euro saamiseks. 30.10.2014. a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. 19.01.2015. a esitas võlgnik nõudele vastuväite. 12.02.2015. a määrusega andis Pärnu Maakohus nõude üle Harju Maakohtule. AS Eesti Telekom esitas 18.02.2015. a hagiavalduse Harju Maakohtule. Harju Maakohus edastas tsiviilasja kohtualluvuse alusel Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohus võttis hagiavalduse oma 10.04.2015. a määrusega menetlusse. AS Eesti Telekom nõudis hagiavalduses Vxxxxx Lxxxxxt 2654,51 euro tasumist. Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja õiguseellase Elion Ettevõtted AS-i e-poes sõlminud järelmaksu müügilepingud kaupade ostmiseks. Kostja ei tasunud hageja poolt esitatud arveid ning hageja ütles järelmaksu müügilepingud üles makseviivituse tõttu 31.07.2014. a. Hageja nõue 2654,51 eurot sisaldas võlgnevust summas 2599,76 eurot, viivist summas 14,75 eurot ning võla sissenõudmiskulu 40 eurot. Kostja esitas 06.05.2015. a hagile kirjaliku vastuse, milles teatas, et tal ei ole hageja nõudele vastuväiteid, kuid tegi ettepaneku võlgnevuse tasumiseks osamaksete kaupa. 25.05.2015. a esitasid pooled kohtule kompromissi võlgnevuse tasumiseks 50 euro suuruste osamaksete kaupa. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ning asja menetluse lõpetamist. Hageja taotles kohtult poole tasutud riigilõivust tagastamist, kuna pooled sõlmisid kompromissi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes
2-14-32599 kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja tasub hagejale pool riigilõivust ning kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja taotles hagilt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, muu hulgas juhul, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel riigilõivu kokku 275 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o. 137,50 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.