Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. juuni 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-11315
Tsiviilasi
Osaühingu PORTLIF GRUPP hagi Eesti Vabariigi vastu 73 771,94 euro ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
73 771,94 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. septembri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti
Vabariigi
(Keskkonnainspektsiooni
kaudu)
apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu; registrikood: 70003106), esindajad vandeadvokaat Erki Kergandberg ja vandeadvokaadi abi Priit Lember Vastustaja (hageja): Osaühing PORTLIF
GRUPP
(registrikood: 10856512; asukoht: Ida-Virumaa Kohtla-Järve Tehase 9), esindaja advokaat Margus Kiir
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 25. septembri 2013. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta OÜ PORTLIF
GRUPP hagi Eesti Vabariigi vastu 73 771,94 euro ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus
Jätta menetluses kantud menetluskulud OÜ Portlif Grupp kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing PORTLIF GRUPP (hageja) esitas 19.03.2012 Viru Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja põhivõla 73 771,94 eurot ja viivise 7377,19 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Hageja väitel sõlmisid pooled 17.03.2009 töövõtulepingu (leping), mille järgi pidi hageja töövõtjana kõrvaldama naftareostuse Ida-Virumaal Kohtla vallas Järve külas Tallinn-Narva maantee 155.–156. kilomeetril asuvas maanteekraavis. Lepingu hind määrati hageja hinnapakkumuse ja seal märgitud eeldusliku reostusmahu alusel, selleks oli 947 540 krooni (koos käibemaksuga). Kui selgub, et reostuskolde maht on suurem kui hinnapakkumises, pidid pooled lepingu p 8.3 järgi kokku leppima töö maksumuse suurenemises ja koostama lõpliku hinna kohta lepingu lisa. Pooled ei vaidle tehtud tööde mahu, kvaliteedi ega vastuvõtmise üle. Hageja tegi hinnapakkumuse eeldusega, et reostuse ulatus on 180 m ja sügavus 0,2 m, mis on 256 tonni (153 m3). Hagejale esitati pakkumise tegemiseks suuline kutse. Reostuskoldega tutvumisel nõustus kostja, et siduvat pakkumist ei saa teha, ja pooled nõustusid eeldusliku ja lahtise pakkumisega, sh lepingu sõlmimisel. Pakkumine ei sisaldanud siduvat ühikut. Tööde tegemise ajal selgus, et reostuse on põhjustanud pikema aja (4–5 kuu) jooksul maha valatud põlevkiviõli, mille tõttu tuli eemaldada pinnast 0,5 m sügavuselt. Hageja sõlmis 13. märtsil 2009 lepingu jäätmekäitlejaga, kellel oli õigus käidelda reostunud pinnast ja kelle hind oli madalaim. Seejuures pidi hageja lähtuma jäätmekäitleja hinnakirjast ning teadmisest, et on kostjat igakülgselt informeerinud tööde mahu olulisest suurenemisest ja eelarve olulisest ületamisest. Pinnase reostuse kontsentratsiooni analüüse ei saanud teha enne lepingu sõlmimist. Kostja pidi teadma, kuidas hind jäätmekäitluses kujuneb. Uut hankelepingut ei olnud võimalik sõlmida, sest siis ei oleks saanud peatada reostuse levikut. Pooled sõlmisid 12.05.2009 lepingu lisa (lisa), mille järgi hageja utiliseeris reostunud sadevett 56 tonni asemel 132 tonni ja reostunud pinnast 256 tonni asemel 627 tonni 300 kilo. Kostja
hinnangul oli tööde lõplik maksumus 1 979 968 krooni, hageja hinnangul aga 3 134 248,15 krooni. Kostja on tööde eest tasunud 1 979 968 krooni, jättes seega tasumata 1 154 280, 15 krooni (73 771,95 eurot). Kostja tegutses hinna määramisel vastuolus hea usu põhimõttega. Alternatiivselt leidis hageja, et kostja peab hagis nõutava summa tasuma alusetu rikastumise tõttu. Koos põhivõlgnevusega nõudis hageja lepingu p-i 10.3 alusel ka 10% suurust viivist 73 771,95 eurolt, s.o 7377,19 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja väitel toimus reostuse likvideerimiseks väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange, kus tuleb lähtuda pakkumusest. Hageja tegi hinnapakkumuse tonnides, võttes sellega teadlikult riski. Pakkumuse hilisem sidumine reostuse kontsentratsiooniga on vastuolus riigihanke üldpõhimõtetega ja on käsitatav hankelepingu muutmisena. Kuna tegu on riigihanke tulemusena sõlmitud lepinguga, ei saa hageja tugineda töövõtulepingu sätetele, mis reguleerivad mittesiduva eelarve ületamist. Hankemenetluses annab hankija pakkujatele ühikud, millest pakkujad peavad lähtuma. Hageja ei ole käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna ta teadis tegelikust hinnast, kuid ei teavitanud kostjat sellest, et tööde maksumus võib võrreldes hinnapakkumusega mitmekordselt suureneda, kui reostunud pinnase kontsentratsioon on üle 50 000 mg/kg. Pakkuja peab olema võimeline hindama pakkumusega kaasneda võivaid riske. Kostja ei nõustunud ka hageja alternatiivse alusetu rikastumise nõudega.
3.Viru Maakohus rahuldas 25.09.2013. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 73 771,95 eurot ja viivise 7377,19 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled, kas tegemist on hankelepingu muutmisega ja kas see on lubatav. Kraavi reostus ei ole sellise kaalu ja iseloomuga, et see kvalifitseeruks RHS §-s 14 sätestatud erandiks. Tegu oli ohtlike jäätmetega jäätmeseaduse § 8 tähenduses. Lepinguga oli hõlmatud nii reostuse likvideerimine, jäätmete vedu kui ka jäätmekäitlus. Hageja nõue tuleneb summast, mille hageja tasus jäätmekäitlejale ja mida kostja ei ole hüvitanud. Tõendatud on jäätmekäitlejale veetud saastunud pinnase kogused ja naftaproduktide sisaldus saastunud pinnases. Pooled ei vaidle, et reostuse likvideerimine oli kiireloomuline ja et reostuse mahtu ega kontsentratsiooni ei olnud alguses võimalik kindlaks määrata ega ette näha. Vaidlus tuleneb asjaolust, et jäätmekäitleja saastunud pinnase utiliseerimise tasu sõltub pinnase reostuse tasemest, mida pooled lepingus sõnaselgelt ette ei näinud. Pooled on üksmeelel, et lepingu kogumaksumusest lähtuvalt oli tegu mittesiduva eelarvega hankega (lepinguga). RHS § 69 lg-s 3 sätestatud hankelepingu muutmise tingimused on täidetud. Kuna reostuse mahtu ja kontsentratsiooni ei olnud algselt võimalik kindlaks määrata, ei olnud hankijal võimalik näha ette tasu, mida jäätmekäitleja saastunud pinnase utiliseerimise eest nõudis ja mis sõltub pinnase reostuse tasemest. Lepingu eesmärgiks oli reostuse täielik likvideerimine. Objektiivseks asjaoluks, mis tingis lepingu hinna muutumise, oli pinnase reostuse tase, mida hankijal ei olnud võimalik ette näha. Kui hankijal ei tekiks kohustust tasuda jäätmete käitlemise eest jäätmekäitleja nõutud ulatuses, ei saaks mõistlikult eeldada, et jäätmekäitleja jäätmed vastu võtab ja neid käitleb. RHS § 69 lg 4 kohaselt ei või hankija hankelepingu muutmises kokku leppida, kui muutmisega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega. Praegusel juhul ei oleks hankija uue hankemenetluse korraldamisega saanud soodsamaid tingimusi, kuna lepingu sõlmimisel jäätmekäitlejaga oleksid ka teised võimalikud pakkujad
pidanud lähtuma jäätmekäitleja hinnakirjast. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hankija oleks võinud hankemenetluse korraldamisel saada samaväärset teenust soodsama hinnaga, kui tal õnnestus saada hagejalt. Tuleb arvestada, et lõpphind suurenes ainult jäätmekäitluse teenuse osas, mitte kõigi hankelepinguga osutatavate teenuste osas. Ka riigihanke osadeks jaotamine (RHS § 23 lg 1) ei oleks olnud majanduslikult põhjendatud ega riigihanke eesmärke teeniv, sest sel juhul pidanuks hankija võtma riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse nii reostuse likvideerimise kui ka jäätmekäitluse eeldatava kogumaksumuse (RHS § 24). Hankija ei või jätta töövõtjale tehtud kulutusi tasumata põhjusel, et hankijal ega ka pakkujal ei olnud töö kiireloomulisuse tõttu aega ning nad ei osanud ette näha ega kokku leppida tehtavate tööde täpse maksumuse arvutamise ühikut ega valemit. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja ei käitunud heas usus, kuna ei teavitanud kostjat, et hind võib sõltuda reostuse kontsentratsioonist. Hageja pidi tegutsema kiiresti ja eeldas, et lahtine eelarve sisaldab ka tasu jäätmekäitluse eest, ning seda, milline on reostuse maht ja kontsentratsioon, ei olnud algselt võimalik kindlaks teha. Viivisenõue rahuldatakse lepingu p-i 10.3 alusel. Viivisenõudele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kuna maakohus rahuldas hagi, ei käsitlenud ta hageja nõuet alusetu rikastumise sätete alusel.
4.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU 07.04.2014. a LAHEND JA PÕHJENDUSED
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 07.04.2014. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus vääralt kohaldanud RHS-i sätteid (sh RHS § 14 ja § 69 lg-d 3 ja 4), kuid see ei too kaasa otsuse tühistamist ja hagi rahuldamata jätmist. RHS § 4 lg 1 viimase lause järgi tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada võlaõigusseaduses (VÕS) töövõtulepingu kohta sätestatut. Hankelepingu muutmine on lubatud üksnes RHS § 69 lg-te 3 ja 4 alusel, võlaõigusseadus sellele ei kohaldu. Pooled ei ole sõlminud kokkulepet lepingu muutmiseks. Lepingu p-de 8.2 ja 8.3 järgi leppisid pooled kokku, et kui reostuskolde maht on suurem, kui oli märgitud hinnapakkumises, siis töö maksumus suureneb ning lõpliku maksumuse kohta koostatakse lisa. Pooled ei vaidle, et reostuskolde maht suurenes ja selle tõttu muutus ka lepingu p-s 8.1 märgitud tasu suurus. Hageja on tasu suuruse arvutamisel arvestanud lisaks reostatud pinnase suurenemisele ka reostuse kontsentratsiooni. Kostja on tasu arvestamisel lähtunud töö mahu suurenemisest ning ühiku hinnaks võtnud hinnapakkumises märgitu. VÕS § 639 lg 2 järgi võib töövõtja mittesiduva eelarve olulisel ületamisel nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Lepinguga kohustus kostja tasuma hagejale töö eest 947 540 krooni. Kuna hageja nõudis töö lõpetamisel kostjalt tasu 3 134 248,15 krooni, on tegu mittesiduva eelarve olulise ületamisega. Ettenähtavuse hindamisel tuleb lähtuda objektiivsetest kriteeriumidest. Kuna tegu oli reostusega, mille puhul oli võimatu alguses kindlaks määrata täpset mahtu ja kontsentratsiooni, oli küsitav, kas ka hoolikas töövõtja oleks koostanud teistsuguse kalkulatsiooni. Eelarve on koostatud kostja esitatud ebatäpsetest lähteandmetest lähtudes. Hageja lähtus asjaolust, et tegemist ei ole pikaajalise reostusega ja seetõttu ei ole reostuse kontsentratsioon kõrge. Hageja on täitnud
VÕS § 639 lg 2 teise lause järgse teatamiskohustuse, teatades eelarve olulisest ületamisest nõunik E.K.. Kuna hageja ei ole teatamiskohustust rikkunud, ei kohaldu VÕS § 639 lg 2 kolmas lause ning hagejal on õigus nõuda kostjalt eelarvet ületavat tasu. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja ei täitnud teatamiskohustust, tuleks VÕS § 639 lg 2 kolmandast lausest lähtudes hageja nõue rahuldada VÕS § 1042 alusel, kuna VÕS § 1042 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud. Hagejal ei olnud võimalik eelarve ületamise kaasatoonud töid (saastunud pinnase käitlemine) tegemata jätta ega teha muul viisil. Samuti ei esine aluseid, mis välistaksid hageja nõudeõiguse VÕS § 1042 lg 2 järgi.
RIIGIKOHTU PÕHJENDUSED
8.Riigikohus vaatas Eesti Vabariigi kassatsioonkaebuse alusel asja läbi ja leidis 12.10.2014 otsuses, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
8.1.Riigikohtu arvates on ringkonnakohus ekslikult lähtunud sellest, et pooled ei vaidle eelarve mittesiduvuse üle. Ringkonnakohus on jaotanud tõendamiskoormuse poolte vahel vääralt. Märkides, et reostuse mahu suurenemise osas oli eelarve mittesiduv, laiendas ringkonnakohus sama seisukohta sisuliselt reostuse kontsentratsioonile, asudes käsitlema eelarve ületamist (vt ringkonnakohtu otsuse p-d 10 ja 11). Eelarve mittesiduvust ei saa järeldada ainuüksi sellest, et hagejal ei olnud võimalik pakkumust tehes või lepingut sõlmides ette näha, millise kontsentratsiooniga reostus oli. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul analüüsida, milles pooled lepingu p-des 8.1– 8.3 kokku leppisid. Esmalt tuleb analüüsida, kas reostuse kontsentratsioon on selline asjaolu, mille osas saab lepingut pidada avatuks muutmisele. Seejärel tuleb hinnata, kas see tähendab ka mittesiduvat eelarvet. Kui eelarve oli reostuse kontsentratsiooni osas lepingu järgi siduv (st hind ei pidanud sõltuma reostuse kontsentratsioonist), tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas pooled on seda kokkulepet hiljem muutnud. Seejuures tuleb arvestada, et isegi kui hageja teatas pärast lepingu sõlmimist tööde kallinemisest E.K. ja viimane nõustus sellega, ei saa sellist teatamist pidada lepingu muutmiseks, kui tõendatud ei ole, et E.K. oli õigus kostjat lepingu muutmisel esindada. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb lähtuda lepingu tõlgendamise reeglitest. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb arvestada ka hageja hinnapakkumusega ja asjaoluga, et tegu oli riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtulepinguga. RHS § 69 lg 3 järgi on hankijal lubatud töövõtjaga hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida hankijal ei olnud võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha, ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Kui asja uuel läbivaatamisel tuvastatakse, et pooled leppisid kokku selles, et esialgu kokkulepitud hind võib suureneda tulenevalt üksnes reostuse mahu suurenemisest, on eelarve reostuse kontsentratsiooni puudutavas osas siduv ja reostuse kontsentratsiooni suurenemine ei anna hagejale võimalust nõuda täiendavat tasu ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Töö maksumuse riski kannab üldjuhul töövõtja kui professionaal. Kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et pooled leppisid kokku võimaluses muuta lepingu hinda ka tulenevalt reostuse kontsentratsiooni muutusest ja selles osas oli tegu mittesiduva eelarvega, tuleb uuesti hinnata, kas täidetud on VÕS § 639 lg-s 2 sätestatud tasu nõudmise eeldused. See tähendab, et hinnata tuleb, kas hagejal oli võimalik eelarve ületamist ette näha ja kas ta on eelarve olulisest ületamisest kostjale viivitamata teatanud.
8.2.Leides, et hagejal ei olnud võimalik reostuse kontsentratsiooni ette näha, on ringkonnakohus põhjendamatult järeldanud, et sel põhjusel ei olnud hagejal võimalik ka eelarve olulist ületamist ette näha (ringkonnakohtu otsuse p 10). Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et esitatud asjaoludel sõlmis hageja lepingu jäätmekäitlejaga juba 13.03.2009 ehk enne vaidlusaluse lepingu allkirjastamist, millest nähtus ka jäätmekäitlustasu seotus reostuse kontsentratsiooniga (vt käesoleva otsuse p 15). Seega pidi hagejale olema ettenähtav, et tema kulud jäätmekäitlusele sõltuvad reostuse kontsentratsioonist. Samuti on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta, et esitatud asjaoludel oli reostus tõenäoliselt olulises osas likvideeritud juba lepingu sõlmimise ajaks 17.03.2009. Hageja ei ole väitnud, et reostuse eeldatust suurem kontsentratsioon sai talle ilmseks lepingu sõlmimise järel, arvestades mh, et 19.03.2009 oli reostus esitatud asjaoludel likvideeritud. Samuti on põhjendamata ringkonnakohtu seisukoht, et hageja teatas eelarve olulisest ületamisest õigel ajal. Ringkonnakohus ei ole nimelt tuvastanud, millal teatamine toimus. Tuvastatud ei ole, et see toimus lühikesel ajavahemikul lepingu sõlmimisest kuni reostuse likvideerimiseni. Esitatud asjaolude järgi võis see toimuda pigem juba enne lepingu sõlmimist.
8.3.Isegi kui tegu oleks mittesiduva eelarvega, on ringkonnakohus kolleegiumi arvates pidanud hageja võimaliku alternatiivse nõude õiguslikuks aluseks ekslikult VÕS §-i 1042. Rikastumise ulatuses saab töövõtja mittesiduva eelarve puhul nõuda lepingulise nõudena tasu VÕS § 639 lg 2 kolmanda lause (kui nõude alusnormi) alusel, st täidetud peavad olema selle normi eeldused. Ringkonnakohus on hageja võimaliku alternatiivse nõude õigusliku alusena nimetanud VÕS § 1042. Kolleegium märgib sellega seoses, et töövõtjal saab olla alusetust rikastumisest tulenevaid nõudeid mittesiduva eelarve korral üksnes siis, kui esinevad VÕS § 639 lg 2 kolmandas lauses sätestatud eeldused. Neid eeldusi, sh seda, et tegemist oli mittesiduva eelarvega töövõtulepinguga, ei ole ringkonnakohus nõuetekohaselt kindlaks teinud. Hageja viivisenõude lahendus sõltub põhinõude lahendusest asja uuel läbivaatamisel. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED ASJA UUEL
LÄBIVAATAMISEL
9.Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) esitas 08.01.2015. a seisukohad, mille kohaselt: 1) oli lepingus kokku lepitud eelarve siduv VÕS § 639 lg 1 kohaselt. Lepingu punktid 8.2-8.3 väljendasid üksnes kokkulepet mahu tõttu töö hinna suurenemise kohta. Kõik eelarve muutujad olid ette määratud. Antud juhul ei ole lepingus kokkulepet eelarve mittesiduvuse kohta. Apellant rõhutab, et kokku lepitud määra ületavat tasu nõudev vastustaja peab tõendama eelarve mittesiduvuse kokkuleppe sõlmimise poolte vahel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt on tõendamiskoormis vastustajal. Vastustaja ei ole tõendanud sellise kokkuleppe olemasolu. Apellant on seisukohal, et isegi kui eelarve oleks mittesiduv ning lepingu punktid 8.2-8.3 võimaldaksid suurendada nii mahtu kui ka kohalduvat ühikhinda, ei saaks vastustaja kirjutada ühepoolselt ette temale tasutava tasu määra; 2) ei ole lepingut vaidlusaluste punktide 8.1-8.3 osas hiljem muudetud. Poolte ainus kokkulepe lepingu sõlmimise järgselt puudutas teostatud töö mahu fikseerimist 12.05.2009 lepingu lisaga;
3) oli reostuse olemus vastustajale ettenähtav. Enne lepingu sõlmimist oli vastustaja juba kõrvaldanud suurema osa reostusest (tööd lõpetati lepingu sõlmimisele järgneval päeval), talle oli teada reostuse ulatus ja olemus ning jäätmete utiliseerimise tasu sõltuvus kontsentratsioonist. Töövõtja äririske ei pea hüvitama tellija; 4) kui eelarve oleks olnud mittesiduv, ei ole vastustaja selle ületamisest nõuetekohaselt teatanud. Riigikohtu otsuse punkti 24 kohaselt on oluline, et tellija saaks eelarve ületamisele reageerida ning avaldada oma seisukoht ületamise aktsepteerimise või lepingu VÕS § 639 lg 3 alusel ülesütlemise osas. Vastustaja apellandile sellist võimalust andnud ei ole, eelarve ületamise selgus alles esitatud arvest 30.03.2009, samas oli reostuskolde maht ja eelarve ületamine vastustajale teada juba enne lepingu sõlmimist. Vastustajal on VÕS § 639 lg 2 eelduste tõendamise koormus (TsMS § 230 lg 1). Vastustaja ei ole seda teinud; 5) on alusetul rikastumisel põhinev nõue täielikult tõendamata. Kõik VÕS § 639 lg 2 eeldused on täitmata ja tõendamata. Vastustaja alusetu rikastumise nõude suurus on täielikult tõendamata (TsMS § 230 lg 1). Vastustaja ei ole mis tahes viisil tõendanud kohaliku keskmise reostuse kõrvaldamise turuhinna suurust 2009. aastal Ida-Virumaal. Apellant rõhutab, et käesolevas menetlusstaadiumis ei ole vastustajal enam võimalik enda hagi aluseid TsMS § 376 lg 1 tõttu muuta ning esitada TsMS § 652 lg 3 p-i 2 tõttu uusi tõendeid.
10.OÜ Portlif Grupp esitas 08.01.2015. a seisukohad, mille kohaselt: 1) oli enne lepingu sõlmimist 14-15. märtsil 2009. a (st kaevetööde käigus) selge, et tööhind erineb kordades, kuid ka siis ei olnud võimalik määratleda täpset mahtu (sh kontsentratsiooni) ja hinda. Hageja teavitas kostjat viivitamatult ning tööde objektil toimus vastav arutelu koos kostja esindajatega. Nii kostja kui ka hageja esindajad olid veendumusel, et suurenenud kulud (sh utiliseerimisel) kuuluvad hüvitamisele. 16.03.2009. a edastati hagejale lepinguprojekt ning sellesse lisatigi seoses selgunud asjaoludega klausel hinna muutumise võimalusest (p 8.3) ning see aktsepteeriti kostja poolt. Lepingupoolte ühine tahe oli ilmselgelt reostus likvideerida ning seoses erandolukorraga olid osalised nõus jätta hinna määratlemine lahtiseks või hind mittesiduvaks. Vastustaja on seisukohal, et lepingu sõlmimisel ei olnud eelarve siduv, sh reostuse kontsentratsiooni osas. Märkimisväärne on, et antud hanke puhul rikuti kõiki hanke olulisi tingimusi, sh oli hagejale teadmata, et ta osaleb riigihankes. Vastustaja jääb jätkuvalt seisukohale, et käesolev hange oli erandlik tulenevalt RHS § 14 lg 1 p-ist 2 ning vastav erand kuulub kohaldamisele, kuna õigustab poolte tegutsemist ja kokkuleppeid, sh lepingu maksumuse suurendamist kokkuleppel, võrreldes algse pakkumisega; 2) on hageja nõue põhjendatud ka hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6 lg 2). Seega tegutsedes heas usus ja usaldades kostjat kui lepingupartnerit (sh ka töid alustati suulise kokkuleppe alusel), teostas hageja kõik vajalikud tööd oma kulul teadmises, et antud erandlikus situatsioonis hüvitatakse talle vähemalt faktilised kulud. Vastustaja taotles lisada asja materjalide juurde kostja poolt hagejale 16.03.2009. a edastatud lepinguprojekt (koos vastava e-kirjaga) ja kuulata tunnistajana üle kostja esindajana läbirääkimisi pidanud E.K., sh arutada asja kohtuistungil. Tartu Ringkonnakohus jättis vastustaja taotlused 02.02.2015. a määrusega rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU
SEISUKOHT
JA
PÕHJENDUSED
ASJA UUEL
LÄBIVAATAMISEL
11.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja Viru Maakohtu 25.09.2013 otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.TsMS § 693 lg 1 kohaselt, kui Riigikohus tühistab ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja uueks lahendamiseks, siis jätkub menetlus ringkonnakohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Ringkonnakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis Riigikohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Riigikohtu lahendist tulenevalt peab ringkonnakohus käesolevas otsuses kujundama seisukoha, milles pooled lepingu p-des 8.1–8.3 kokku leppisid ja kas eelarve oli mittesiduv ka reostuse kontsentratsiooni ja sellest tulenevalt jäätmekäitlustasu osas. Kui eelarve oli reostuse kontsentratsiooni osas lepingu järgi siduv (st hind ei pidanud sõltuma reostuse kontsentratsioonist), tuleb hinnata, kas pooled on seda kokkulepet hiljem muutnud. TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
13.Õige on apellandi väide, et lepingu hinda võis muuta ja muudetigi reostuse mahu tõttu, kuid muuta ei saanud lepingus kokkulepitud hinnakriteeriume, st seda, kui palju ühe ühiku reostunud pinnase utiliseerimine maksab. Teisisõnu, lepinguhind ei sõltunud reostuse kontsentratsioonist. Hageja lisas hagiavaldusele tema poolt 10.03.2009 tehtud hinnapakkumise, millel on märge, et „pakkumises toodud hind kehtib külma ilma puhul, sula korral tekivad lisakulutused, kuna tekib rohkelt sadevett ja reostuskolle suureneb. Juhul kui selgub lisatööde vajadus jäätmete kogumisel ja utiliseerimisel, võib hind muutuda“(I kd lk 18). Hinnapakkumises väljendas hageja selgelt oma tahet – hind võib muutuda, kui reostuskolle suureneb ja tekib vajadus lisatööde tegemiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingu p.8.2. sisaldab klauslit, et kui ilmastikuoludest tingituna maapind soojeneb ja reostuskolle suureneb, siis lepivad pooled kokku töö maksumuse suurenemise. Lepingu p-s 8.3. lepiti kokku, et kui utiliseeritud jäätmete kogus on suurem, kui oli arvestatud hinnapakkumises, siis lepivad pooled kokku töö maksumuse suurenemise ning koostavad vastavasisulise lepingu lisa (I kd lk 15). Ringkonnakohus märgib, et pooled toimisid kooskõlas lepingu p-ga 8.3 ja kui esialgne lepinguhind oli 947 540 krooni, siis 12.05.2009 sõlmisid pooled lepingu lisa 2, milles lepiti kokku, et tellija hinnangul on tööde lõplik maksumus 1 979 968 krooni (I kd lk 34). Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et hinnapakkumisest ja poolte vahel sõlmitud lepingu p-dest 8.1. – 8.3. tuleneb, et lepingu hinna muutmise aluseks võis olla üksnes reostuskolde mahu suurenemisega seotud lisatööde tegemine. Hageja ei märkinud hinnapakkumises ja pooled ei leppinud lepingus kokku, et hind sõltub pinnase reostuse kontsentratsioonist. Ringkonnakohus tuvastab eeltoodu alusel, et eelarve oli reostuse kontsentratsiooni osas lepingu järgi siduv.
14.Tulenevalt Riigikohtu juhisest hindab ringkonnakohus järgnevalt, kas pooled on hiljem muutnud lepingut reostuse kontsentratsiooni arvestamise osas. RHS § 69 lg 3 järgi on hankijal lubatud töövõtjaga hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida hankijal ei olnud võimalik
hankelepingu sõlmimise ajal ette näha, ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Kuigi RHS § 69 lg 5 järgi ei mõjuta selle nõude rikkumine hankelepingu kehtivust, tähendab eelnev siiski seda, et hankelepingut saab muuta vaid kitsastes piirides, tagades menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et antud juhul on RHS § 69 lg 3 eeldused täidetud, kuna reostuse mahtu ja kontsentratsiooni ei olnud võimalik algselt kindlaks määrata, siis ei olnud hankijal võimalik ette näha saastunud pinnase utiliseerimise tasu. Maakohus on ebaõigesti ka leidnud, et objektiivseks asjaoluks, mis tingis hinna muutumise oli pinnase reostuse tase. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja sõlmis jäätmekäitlejaga lepingu 13.03.2009 s.o enne kostjaga hankelepingu sõlmimist. Jäätmekäitlejaga sõlmitud lepingu lisas 1 lepiti kokku, et tasu suurus sõltub pinnase reostuse kontsentratsioonist. Tasu suurus oli kolmetasandiline: - kuni 20 000 mg/kg on 625 krooni/tonn; - üle 20 000 mg/kg on 1700 krooni/tonn; - üle 50 000 mg/kg on 5 500 krooni/tonn (I kd lk 42). Hageja tegi 10.03.2009 kostjale hinnapakkumise, mille p-s 3.2. märkis reostunud pinnase mahuks 256 tonni ja hinnaks 405 000 krooni. Hinnapakkumise järgi on ühe tonni reostunud pinnase utiliseerimise hind 1 582 krooni (I kd lk 18). Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja tegutses oma majandustegevuses, siis ta eelduslikult esitas hinnapakkumise, mis oli kasumlik ja põhines kalkulatsioonil. Usutav ei ole, et hageja ei tundnud enne hinnapakkumise koostamist huvi, millised on jäätmekäitleja hinnad. Kui eeldada, et hageja neid hinnapakkumise ajal ei teadnud, siis lepingu sõlmimise ajal, 17.03.2009, oli ta nendest teadlik, kuid ei informeerinud kostjat erinevatest hindadest ega võimalusest, et lepingu hind hakkab sõltuma reostuse kontsentratsiooni suurusest. Hageja ja kostja sõlmisid lepingu, mille hind reostatud pinnase utiliseerimisel oli hageja hinnapakkumises märgitud (1 582 kr/tonn) ja mis jäi jäätmekäitlejaga sõlmitud lepingus kokkulepitud hinnaskaalat arvestades alla keskmise. Maakohus on asja juurde võtnud hageja poolt esitatud saatekirjad ja pinnase analüüsid. Nendest nähtub, et reostunud pinnas toodi OÜ-sse EcoLabor 31.03.2009 ja vastus anti 01.04.2009 st 1 päeva möödudes (I kd lk 43-49). Hageja leping jäätmekäitlejaga kehtis alates 01.03.2009, hageja alustas reaalselt töid 12.03.2009 ning jäätmekäitlusse viidi esimesed koormad 13.03.2009 (I kd lk 27). ka nimetatud tõendid viitavad sellele, et hagejal oleks olnud võimalik analüüse varem teha ja juba enne lepingu sõlmimist määrata täpsemalt kindlaks pinnase reostuse kontsentratsioon.
15.Ringkonnakohus leiab, et pooled ei ole 17.03.2009 lepingu hinda muutnud pinnase reostuse kontsentratsioonist tulenevalt. 17.03.2009 lepingu p 12.2. kohaselt jõustuvad lepingu muudatused pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et mõlemal poolel oli sellekohane lepingu muutmise soov, samuti ei ole lepingu muudatust kokkulepitud vormis toimunud. Asjas ei ole tõendatud ka hageja poolt väidetud asjaolu, et kostja suuliselt aktsepteeris kontsentratsioonist tulenevat hinnamuutust. Maakohtus taotles kostja E.K. tunnistajana ülekuulamist, kuid loobus sellest taotlusest (II kd lk 103, 118, 122 ja 182). Hageja tunnistaja ülekuulamist maakohtus ei taotlenud. Kostja vaidles hageja väitele vastu ja tõendeid selle kohta ei esitatud.
16.Ringkonnakohus märgib, et mõlemad pooled tuginesid maakohtus ka hea usu põhimõttele. Ringkonnakohtu arvates ei ole hea usu põhimõtet rikutud, leping sõlmiti hageja esitatud pakkumise alusel ning hagejal oli võimalik pakkumises arvestada reostuskolde iseärasustega ning võimalike lisakulutustega. Hageja esitas lisaklausli reostuse mahu osas, seda kostja ka
arvestas ning selle tagajärjel pakkumises toodud hind praktiliselt kahekordistus. Kuna eelarve oli reostuse kontsentratsiooni osas siduv, ja hinna pakkus hageja, siis oli tegemist hageja riskiga ja täiendavad kulud jäävad hageja enda kanda. Käesolevas asjas tuleb ka arvestada, et tegemist oli lepinguga, mille hindamisel tuleb arvestada RHS-se põhimõtetega.
17.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluses kantud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus selgitab, et kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.