VH avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistus-raamatusse märkuse kandmise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12.03.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse TH ja MH määruskaebus liik VH, isikukood
XXXXXXXXXXX,
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: lepingluline esindaja advokaat Marko Tammann esindajad Puudutatud isikud: TH, isikukood XXXXXXXXXXX, ja MH, isikukood
XXXXXXXXXXX,
lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaire Aus; EV, isikukood XXXXXXXXXXX, esindaja AV; JL, isikukood XXXXXXXXXXX; MM, isikukood XXXXXXXXXXX; Häädemeeste vald (Häädemeeste Vallavalitsuse kaudu, reg.nr.75000785) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon: Jätta Pärnu Maakohtu 12.03.2015 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta määruskaebuse menetlemise kulud TH ja MH kanda.
1(11)
Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.VH esitas Pärnu Maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Avalduse kohaselt taotleb avaldaja Mäeotsa kinnistule (21301:002:0024; II kd, tl 61) juurdepääsu määramist läbi Metste kinnistu ja sellekohase märkuse kandmist kinnistusraamatusse. Mäeotsa kinnistule pääseb: 1) läbi kolme kinnistu Lepiku (21301:002:0021; omanik MM; II kd, tl 62), Uuetoa (21301:002:0159; omanik EV; II kd, tl 63) ja Sillaotsa (21301:002:0031; omanik JL; II kd, tl 95). Uuetoa kinnistu läbimisel tuleb sõita läbi kahe elamu vahelise õueala, mis häirib sealsete elanike igapäevast elukorraldust, sest nende privaatsus on rikutud; 2) läbi Metste kinnistu (21301:002:0132; kaasomanikud TH ja MH; II kd, tl 64), mis viib Uulu-Soometsa-Häädemeeste maanteelt alla, vana taluhoone kõrvalt, kus keegi ei ela ja liiklemine oleks asjaosalisi vähem häiriv.
2.Metste kinnistu kaasomanik TH on pahauskselt nihutanud olemasolevat aeda juurdepääsu takistamiseks kinnistule ja kinnistu läbisõidust rääkimine ei ole andnud tulemusi. Juurdepääsu määramine on maakorralduslikult võimalik, seda kinnitab ka Häädemeeste vald. Puudub teave, et taotletava juurdepääsu määramisel Natura alale on oluline mõju.
3.Avaldaja esitas 28.07.2014 alternatiivnõude, milles taotles alternatiivselt juurdepääsuteed läbi Metste kinnistu teisel kujul (avalikule teele jääva bussipeatuse juurest), kuna see on Metste kinnistut vähem koormavam võrreldes ringiga avalikult teelt soovitava juurdepääsuga. Avaldaja esitas Keskkonnaameti teatise, millest tulenevalt on alternatiivse tee rajamine võimalik (I kd, tl 170-175).
4.Avaldaja on nõus TH ja MH esitatud hinnapakkumistega ja kinnitas, et on nõus võtma taotletava juurdepääsutee ehitamise ja hooldamise kulud enda kanda. Puudutatud isikute seisukohad
5.TH ja MH leiavad, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja on oma avalduses põhistanud juurdepääsutee loomise vajadust üksnes mugavusega. Mäeotsa kinnistuni on juurdepääsuna heas korras ja hooldatud pinnas(kõva)kattega tee olemas, mis on aastaringselt läbitav nii jalgsi kui ka sõidukitega. Maa-ameti kaardiserverist on välja võetud joonis, milles kajastuvad maa-ala andmed aastast 1939, kust nähtub tegelik ja ajalooliselt õige tee, mille kasutus on muutunud tavaks, sest teelõiku kasutavad aastakümneid, k.a käesoleval hetkel, nii avaldaja kui ka teised külaelanikud (I kd, tl 95). Avaldaja poolt avalduse lisades märgitud teelõik ei ole seevastu kunagi olnud ajalooliselt kasutatav tee, sest avaldaja poolt esitatud joonised on aastast 2013. Avaldaja poolt nõutav juurdepääsutee läbi Metste kinnistu on looduslik muldkattega jalgteerada, mis ei ole ettenähtud sõidukitega aastaringselt läbimiseks. Taotletav teelõik läbib Metste kinnistu õunapuuaeda ja õueala, kus asuvad hooned. Teel on puidust purre oja ületamiseks, mis ei ole ettenähtud sõidukitega sõitmiseks. Avaldaja poolt märgitud teelõigu kasutamise õiguse taotlemine ei saaks piirduda muldkattega, vaid see eeldaks mootorsõidukiga läbitava tee rajamist, mis ei ole mõistlik ega lubatav. Häädemeeste vallavalitsuse seisukoht, kus eelduslikult oleks avaldaja jaoks mugavam ja lühem pääseda oma kinnistuni üle Metste kinnistu, ei ole põhjendatud ega ületa puudutatud isiku omandiõiguse säilitamise huve. Hetkel kasutatav juurdepääsutee ei ole oluliselt pikem. Avaldaja poolt taotletav juurdepääsutee asub Luitemaa hoiualal ja seal asuvate maaüksuste näol on tegemist põlluharimisega
2(11)
säiluva avatud maastikuga, mis on vajalik kaitse-eesmärgiks peatumis- ja toitumisalana rändlindudele ja muudele elupaigatüüpidele. Avaldaja poolt taotletava juurdepääsutee rajamine pole keskkonnanõuete kohaselt lubatav ja vastav tegevus kahjustab hoiuala kaitseväärtust ning rajatav tee vähendab ulatuslikult haritava maa kõlvikulist pindala. Puudutatud isikud on seisukohal, et juhul kui kohus peaks otsustama avaldaja poolt taotletava juurdepääsutee määramise kasuks, siis tuleb arvestada juurdepääsutee aastaringse korrashoidmisega, tee rajamisega kaasnevate kulutustega, keskkonnamõju hindamiseks ja muude (nt pinnase uuringute) projektide tegemiseks vajaminevate kulutustega, maamaksu tasumise kohustust vastavalt juurdepääsutee pindalale. Vastavad kulutused, mis kaasnevad juurdepääsu rajamise- ja hooldamisega peaksid jääma avaldaja või tema üürnike kanda, kuna nemad ainsatena kasutaksid antud teelõiku oma kinnistuni. Avaldaja poolt taotletava juurdepääsu määramine ja selle kandmine servituudina kinnistusraamatusse koormab Metste kinnistut ja vähendab kinnisasja turuväärtust. Juurdepääsuõiguse teostamine avaldaja poolt oleks puudutatud isikutele koormav ka seetõttu, et nende põllumassiiv väheneb, õueala hakkab läbima liiklus, mis ilmselgelt häiriks kinnistu omanike rahu ja privaatsust. Puudutatud isikud on seisukohal, et omandiõiguse riive hüvitisena on avaldajal kohustus tasuda puudutatud isikutele tee kasutamise eest rahalist hüvitist vähemalt 3500 eurot aastas, mis tõuseb tarbijahinna indeksi muutumisel igal aastal.
6.TH ja MH ei nõustu esialgselt taotletava ega alternatiivselt taotletava juurdepääsuteega. Puudutatud isikud ei soovi tee rajamist ega kulutuste kandmist. Keskkonnaameti seisukohta ei saa arvestada, kuna see puudutab ainult 25 meetrise teelõigu rajamist. Taotletava tee pikkus on aga 425 m.
7.Häädemeeste vald leidis, et mõistlik on avaldaja kinnistule tagada juurdepääs läbi Metste kinnistu, sest tee viib Uulu-Soometsa-Häädemeeste maanteelt alla vana taluhoone kõrvalt, kus keegi ei ela ja kus liiklemine oleks asjaosalisi vähem häiriv. Häädemeeste Vallavalitsuse esindajad on kohapeal olukorraga tutvunud ja leiavad, et avaldajal on põhjust taotleda otsemat läbipääsu, st läbipääsu läbi Metste kinnistu mitmel põhjusel: 1) ajalooliselt on kulgenud tee Mäeotsa kinnistule otse üle jõe Metste taluhoonete juurest (väljavõte Eesti topokaardist 1935-1939, vt I kd, tl 63); 2) läbi Metste kinnistu on tee oluliselt lühem (läbi kolme kinnistu on tee pikkus 1,066 km, läbi Metste kinnistu 0,276 km); 3) Uuetoa kinnistult läbi sõites tuleb läbida kahe elamu vaheline õueala (hoonete vahekaugus on ainult 11 meetrit). Avaldaja alternatiivse nõude esitamisel pidas Häädemeeste vald alternatiivset nõuet paremaks lahenduseks.
8.JL leidis, et juurdepääs tuleks määrata läbi Metste kinnistu. Ka tema soovib selle tee kasutamist. Kohtu korraldaval eelistungil antud ütluste kohaselt elab JL Sillaotsa kinnistul 1960 aastast ja teel oleva silla ehitas ta umbes 10a tagasi koos Metste kinnistu endiste omanikega ja peale seda kasutas ta kojusõiduks teed läbi Metste kinnistu. Tee, mis läheb läbi Metste kinnistu, ei sega kedagi ja see tee läheb kohe bussipeatuse juurest (I toimik tl.129).
9.MM leidis, et teda puudutab antud asjas tee, mis läbib Lepiku kinnistut ja mingeid piiranguid naabritele tee kasutamiseks ei sea. Maakohtu määrus
10.12.03.2015 määrusega rahuldas maakohus avaldaja avalduse ja jättis menetluskulud TH ja MH kanda. Kohus määras Mäeotsa kinnistule juurdepääsu avalikule teele üle JL-ile kuuluva Sillaotsa kinnistu ja TH-le ja MH-le kuuluva Metste kinnistu vastavalt kohtumääruse lisaks olevale kaardile, tuvastas JL-i, MH ja TH kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatusse sellekohase märkuse kandmiseks. Kohus määras
3(11)
juurdepääsuõiguse tasuks 583 eurot aastas, millest alates tee valmimisest mõistis välja TH ja MH kasuks 388,67 eurot VH-elt ja 194,33 eurot JL-ilt ning juurdepääsuõiguse tasu suureneb iga kalendriaasta 1.jaanuarist Statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi suurenemise protsendi võrra eelmise kalendriaastaga võrreldes. Kohtumäärasega on juurdepääsutee taastamise ja ehitamise kohustus oma kinnistu piires Sillaotsa kinnistu omanikul JL-il ja Metste kinnistu kaasomanikel MH-l ja TH-l ning avaldaja on kohustatud hüvitama neile tee taastamise ja ehitamise kulud.
11.Maakohus tuvastas, et avaldaja kinnistu ei piirne ühestki kohas avaliku teega ja seega puudub juurdepääs AÕS § 156 lg 1 mõttes. Seni on avaldaja kasutanud juurdepääsuteed avalikule teele läbi kolme kinnistu, s.o. Sillaotsa kinnistu, Uuetoa kinnistu ja Lepiku kinnistu. Avaldaja taotles määrata tema kinnistule juurdepääs läbi Metste kinnistu. Asjaarutamise käigus selgus, et taotletav juurdepääs kulgeb osaliselt ka läbi Sillaotsa kinnistu, mille omanik JL on taotletava juurdepääsuteega läbi tema kinnistu nõus ega nõua juurdepääsutee eest tasu (II toimik tl. 67).
12.Kohus teostas 18.06.2014 ka vaatluse juurdepääsutee määramiseks, vaadeldes taotletavat juurdepääsuteed ja teist olemasolevat juurdepääsuteed (I kd, tl 142-162).
13.Maakohus tugines asja lahendamisel Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks juurdepääsu puudumine avalikult teelt juurdepääsu taotleja kinnisasjale, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (nr 3-2-1-41-08 p 20; nr 3-2-1-48-10 p 22). Juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus tähendab seda, et kõiki asjaolusid arvestades peab olema piisavalt selge, et kõnealusest kohast pääseb läbi või et tee rajamine sinna on võimalik. Seega ei eelda juurdepääsutee nõude rahuldamine, et taotletud juurdepääsu asukohas paikneks tee teeseaduse § 2 lg 1 tähenduses vaid juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-42-10 p 31).
14.Avaldaja poolt taotletav juurdepääsutee on esialgselt kulgenud Mäeotsa kinnistul paikenvate hoonete juurde otse üle jõe Metste taluhoonete juurest, mis nähtub Eesti topokaardi väljavõttest 1035-1939 (I kd, tl 63). Nimetatud tee on näha ka kohtule esitatud teistelt kaartidelt (I kd, tl 4, 5, 43, 44, 123, 124). Avaldaja taotleb juurdepääsuteed kuni jõeni ja kulgemist jõega paralleelselt kuni sillani Sillaotsa kinnistul ja üle silla kuni enda kinnistuni (I kd, tl 17, 136). Kohtu korraldaval eelistungil antud ütluste kohaselt on taotletav tee vana tee ja seda on kasutatud ka masinatega (I kd, tl 129). Metste kinnistu omanikud sulgesid tee enne UuluSoometsa-Häädemeeste maanteed hoonete juures aiaga ja seega viimastel aastatel pole taotletava juurdepääsutee kasutamine olnud võimalik. Avaldaja on kirjalikus seisukohas märkinud, et aed on Metste kinnistul olnud juba 30 aastat, kuid aeda nihutati 2013 aastal selliselt, et see sulgeks juurdepääsutee alguse (I kd, tl 120), sama kinnitavad ka teised puudutatud isikud (I kd, tl 60; II kd, tl 67). Aia olemasolu oli näha ka paikvaatlusel (I kd, tl 154, 155).
15.Kohtu teostatud paikvaatlusel tuvastas maakohus, et taotletav tee ei vasta teeseaduses sätestatud nõuetele (TeeS § 10 lg 1; § 25 lg 4; § 30 lg 1) ning ei ole ka sõidukitega läbitav. Teel paikneb sild, mis ei ole sõidukitega läbitav. Seega vajab tee rekonstrueerimist, samuti teel olev sild. Paikvaatlusel oli tuvastatav, et taotletavat teed on eelnevalt ka sõidukitega läbimiseks kasutatud (I kd, tl 144-155).
16.Kaaludes avaldaja ja TH ning MH huve leidis kohus, et juurdepääs avaldaja kinnistule tuleb määrata Sillaotsa ja Metste kinnistu kaudu. Kohus tuvastas paikvaatlusel, et teine olemasolev juurdepääsutee läbi Uuetoa kinnistu paikneb EV eluhoonetel liiga lähedal ja suurte sõidukitega ei ole seal võimalik sõita. Probleeme võib tekitada
4(11)
läbisõitev prügiveoauto. See, et käesoleval ajal avaldaja kasutab juurdepääsuks teed läbi Sillaotsa, Uuetoa ja Lepiku kinnistu ei ole ainumäärav, kuna liikus läbi taotletava tee on katkenud Metste kinnistu omanike tegevuse tulemusel. Taotletava juurdepääsutee mahasõit avalikule teele on ka Metste kinnistu hoonete lähedal, kuid tegemist ei ole hoonetega, kus elatakse. Kohus leidis, et seega on põhjendatud määrata avaldaja poolt taotletav kohtumääruse lisaks oleval plaanil tähistatud alternatiivne juurdepääsutee, mis paikneb hoonetest eemal ja ei ole kohtu arvates Metste kinnistu omanikele liialt koormav. Selleks tuleb rajada uus mahasõit Uulu-SoometsaHäädemeeste maanteele. Taotletav alternatiivne juurdepääsutee paikneb Luitemaa hoiualal. Avaldaja on esitanud kohtule Keskkonnaameti teatise, mille kohaselt kavandatava tee asukohas ei ole keskkonnaregistri andmetel Luitemaa hoiuala, linnaala ja loodusala kaitse eesmärgis nimetatud elupaigatüüpe ega liikide elupaiku registreeritud. Keskkonnaamet on seisukohal, et 25 meetri pikkuse uue teelõigu rajamine ei kahjusta Luitemaa hoiuala, Luitemaa linnu- ega loodusala seisundit ja sellist tegevust saab lubada (I kd, tl 174). Metste kinnistule juurdepääsutee määramine ei vähenda põllumassiivi, kuna tee kulgeb mööda põllu äärt. Nimetatu oli näha ka paikvaatlusel (I kd, tl 148- 153). Alternatiivne juurdepääsutee ei kulge läbi Metste kinnistu õueala. Taotletav juurdepääsutee on lühem ja mööda seda pääseb otse bussipeatuse juurde. Taotletavat juurdepääsuteed soovib edaspidi kasutada ka Sillaotsa kinnistu omanik JL, kelle kinnistule samuti puudub juurdepääs avalikult teelt (II kd, tl 67). Seega taotletav juurdepääsutee on juurdepääsuks avalikule teele kahele kinnistule.
17.Taotletava alternatiivse juurdepääsutee rekonstrueerimise ja ehitamise kulud on avaldaja nõus võtma enda kanda (II kd, tl 66,67). T ja MH on esitanud kohtule OÜ Valicecar hinnapakkumise, mille kohaselt taotletava tee rekonstrueerimine koos silla uuendamisega maksab 82 708,80 eurot (I kd; tl 194-196). Avaldaja on esitanud OÜ Nurme Teedeehitus hinnapakkumise, mille kohaselt taotletava tee rekonstrueerimine maksab 44 910,25 eurot (II kd, tl 26). Tee rekonstrueerimiseks on võimalik kasutada firmat, kes teeb odavama hinnapakkumise ning tee rekonstrueerimise ja ehitamise kulud peab kandma avaldaja. Tee ehitamise ja rekonstrueerimise kohustus oma kinnistu piires on tee omanikul vastavalt TeeS § 25 lg 4.
18.AÕS § 156 lg 1 järgi määrab kohus juurdepääsu kasutamise tasu. Teeomanikul on õigus nõuda tasuna vähemalt TeeS § 37 lg 3 järgses ulatuses tee kasutamisega seotud kulutusi. Avaldaja esitas kohtule teehoolduskulude tõendamiseks FIE UL hinnapakkumise kokku 534 eurot aastas (II kd, tl 79). T ja MH on esitanud kohtule OÜ Kopplaadurrent hinnapakkumise kokku 912 eurot aastas (I kd, tl 198). Kohus leidis, et aluseks saab võtta avaldaja poolt esitatud hinnapakkumise, kuna kohus ei pea arvestama kõige kallima teenusepakkuja hinnaga ja mõistlik on arvestada odavama teenusepakkuja hinnaga. Kohus võttis aluseks keskmise lumekoristuste arvu aastas, s.o. 7 korda (avaldaja pakutud 5 korda aastas, puudutatud isikute pakutud 10 korda aastas), mistõttu hinnale lisandub 48 eurot. Arvestada tuleb ka teealust maamaksu, mis on T ja MH arvestuste kohaselt ca 0,081 eurot aastas (II kd, tl 14-19). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et taotletav juurdepääsutee vähendab Metste kinnistu turuväärtust. Seega määras kohus juurdepääsutasuks aastas 583 eurot alates tee valmimisest. Juurdepääsu tasu peavad tasuma kinnistute omanikud, kes juurdepääsu asuvad kasutama, s.o. Mäeotsa kinnistu omanik VH ja Sillaotsa kinnistu omanik JL. Mõlemad on nõustunud kohtuistungil ka juurdepääsutasu tasuma (II kd, tl 67). Kohus leidis, et avaldaja peab tasuma tee hoolduskuludest 2/3, s.o. 388,67 eurot aastas, ja JL 1/3, s.o. 194,33 eurot aastas.
5(11)
19.Tuginedes Riigikohtu seisukohale, pidas kohus põhjendatuks TH ja MH taotlust määrata tasu iga aastase suurenemisega, mille aluseks on tarbijahinnaindeks seisuga iga aasta 01.jaanuar (nr 3-2-1-41-08, p 22).
20.Kohus leidis, et lähtudes AÕS § 63 lg 1 p 4 ja § 141 lg 3 on põhjendatud avaldaja taotlus kanda kinnistusraamatusse märkus määratud juurdepääsu kohta ja selleks tuvastada Sillaotsa kinnistu omaniku JL-i ja Metste kinnistu omanike TH ja MH kohustus anda nõusolek juurdepääsutee kohta märkuse sisse kandmiseks kinnistusraamatusse. Määruskaebus
21.02.04.2015 esitatud määruskaebuses paluvad TH ja MH maakohtu määruse tühistada ja saata uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule ning menetluskulud jätta avaldaja kanda.
22.Kaebajad leiavad, et maakohtu määrus on vastuoluline, eksitav, põhjendamatu ja faktivigadega ning kohus on ebaõigesti hinnanud kohtumenetluses esitatud tõendeid, seisukohti, puudutatud isikute väiteid ja faktilisi asjaolusid.
23.Esmalt juhivad kaebajad tähelepanu maakohtu määruses lk-le 6, mille teises lõigus on eksitud kinnistute omanike nimedega.
24.Kohtumääruse lk 9 viimase lõigust selgub, et avaldaja taotleb juurdepääsuteed kuni jõeni ja kulgemist jõega paralleelselt kuni sillani Sillaotsa kinnistul ja üle silla kuni enda kinnistuni. Kohtumääruse lisaks oleva kaardi järgi on määratud juurdepääsutee, mis ei kulge jõega paralleelselt ja mille rajamiseks tuleb langetada ka osa metsast. Kaebaja on seisukohal, et käesoleva kohtumääruse lisa on ebaõige, vastuoluline ning eksitav.
25.Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (vt Riigikohtu lahend nr 3-2- 1-14-06, p 28). Kohus on kohtumääruse lk 9 tuginenud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on juurdepääsu rahuldamise eelduseks juurdepääsu puudumine avalikult teelt juurdepääsu taotleja kinnisasjale. Käesoleval juhul ei puudu avaldaja kinnistule juurdepääs, juurepääs kulgeb läbi kolme kinnistu tavaks muutunud ajaloolist ja pinnaskattega hooldatud teed, mis on läbitav nii jalgsi kui sõidukitega. Olemasolevat juurdepääsuteed läbi kolme kinnistu kasutavad kõigi kolme kinnistute omanikud, milline asjaolu tõendab, et avaldajal on olemas juurdepääs oma kinnistule. Juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus tähendab seda, et kõiki asjaolusid arvestades peab olema piisavalt selge, et kõnealusest kohast pääseb läbi (kohtumäärus lk 9). Käesoleval juhul on kohus teostanud paikvaatluse ja tulnud järeldusele, et käesolevaks ajaks ei vasta taotletav tee teeseaduse sätestatud nõuetele ning ei ole sõidukiga läbitav. Teel paikneb puidust sild, mis ei talu raskusi.
26.Kohus tuvastas paikvaatlusel, et käesolevaks ajaks ei vasta taotletav tee teeseaduse nõuetele ning tee ja sild ei ole sõidukitega läbitav. Kaebajad leiavad, et kohtu poolt paikvaatlusega tuvastatud asjaolud ja kohtumääruses esitatud seisukohad ning järeldused on vastuolulised.
27.Kohus on jätnud analüüsimata kaebajate väited ja tõendid, mille kohaselt avaldaja esitab teadlikult kohtule maakaarte, kus ei kajastu ajaloolist teed, kuna need kaardid on esitatud 2013 ja 2014 väljavõtetena. 03.03.2014 kaebajate vastuse lisas on kohtule esitatud Maa-ameti kaardiserverist tõendina väljavõtte, millest kajastuvad selgelt maaala andmed aastast 1939 ning kust kulgeb tegelik ja ajalooliselt õige tee ning mis on
6(11)
muutunud tavakasutatavaks teeks, sest teelõiku kasutavad aastakümneid nii avaldaja kui teised külaelanikud. Kaebajate poolt esitatud kaardilt nähtub, et ainus ajalooline juurdepääsutee vastustajale kuuluva Mäeotsa kinnistuni kulgeb algusega üle Lepiku kinnistu.
28.Maakohus jättis tähelepanuta kaebajate väited selle kohta, et ajalooline juurdepääsutee (mida kasutatakse ka praegu) üle puudutatud isikutele (EV, JL, MM) kuuluvate kinnisasjade on vähem koormav kui kohtu määratud juurdepääsutee. Käesoleval ajal kasutatava tee rekonstrueerimiseks kulub oluliselt vähem rahalisi vahendeid, kui tee ehitamiseks läbi Metste kinnistu (vt kaebaja 12.02.2015 vastus p 3 ja vastuse lisa OÜ Mapri hinnapakkumine). Kohus on jätnud tähelepanuta ja analüüsimata puudutatud isiku EV esindaja AV ütlused, kes 26.01.2015 toimunud kohtuistungil kinnitas, et kui on võimalik teha tee ümber Uuetoa kinnistul paikneva lauda, siis see ei häiriks Uuetoa kinnistu elanike elu. OÜ Mapri hinnapakkumisest nähtub, et osaliselt uue tee ehitus, koos olemasoleva juurdepääsutee rekonstrueerimisega läheks maksma 21 958 eurot, mis on oluliselt vähem, kui 82 708,80 eurot maksva tee ja silla ehitus Metste kinnistule. Arusaamatu ja põhjendamatu on kohtu seisukoht sellest, et avaldaja poolt kohtule 11.11.2014 esitatud OÜ Nurme Teedeehitus hinnapakkumine on odavam, kui kaebajate poolt esitatud OÜ Valicecar hinnapakkumine. Kohus on tähelepanuta jätnud asjaolu, et kaebajate poolt esitatud hinnapakkumus tee ehituse osas on soodsam, kuid kuna on vaja juurdepääsu tagamiseks ehitada ka üle jõe sild, siis on ka kaebajate hinnapakkumises silla maksumus, millist vastustaja hinnapakkumises ei ole.
29.Kaebajad leiavad, et asjaolu, et kinnisasi koormatakse servituudiga, vähendab koormatud kinnisasja turuväärtust. Juurepääsuõiguse teostamine oleks kaebajatele koormav ka seetõttu, et põllumassiiv väheneb, kaebajate kinnistut hakkab läbima liiklus, mis häirib omanike privaatsust. Lisaks kaasneks kaebajatele ka keskkonna rikkumisest tekkiv kahju sh metsa langetamisega. Kõige enam koormaks kinnistu omanikke neile kohtumäärusega määratud juurdepääsutee ehitamise kohustus nende kinnisasja piires olukorras, kus kaebajatel puuduvad igasugused võimalused ja rahalised vahendid juurdepääsutee ja silla rajamiseks 82 708,80 euro ulatuses. Kaebaja on põhistanud ka oma 12.02.2015 seisukoha punktis 4, et vastustaja poolt taotletud ja kohtumäärusega määratud juurdepääsutee ehitamine ei kvalifitseeru ka hajaasutuse programmiga saadavatele võimalikele meetmetesse Metste kinnistut läbiva juurdepääsutee rajamiseks toetuse saamiseks, kuid kohus on jätnud väited põhjendamatult tähelepanuta ja selles osas igasuguse seisukoha andmata.
30.Kohus jättis kontrollimata JL-i paljasõnalise väite prügiveoauto hoonete vahelt läbimahtumise osas (vt 26.01.2015 kohtuistungi protokoll). Kaebaja peab vajalikuks märkida, et eeldatavasti on jäätmeveo korraldaja poolt enne kinnistu omanikega jäätmeveo lepingu sõlmimist kontrollitud jäätmeveo teostamise võimalikust.
31.Käesoleval juhul on ebaproportsionaalselt domineeriv Metste kinnistu omanikele seatud kitsendused ja kohustused, võrreldes juurdepääsu taotleja huvidega. Taotletav tee teenindaks üksnes avaldaja kinnistut.
32.Kohus on hinnanud ebaõigesti avaldaja poolt tõendina esitatud 22.07.2014 Keskkonnaameti ja 28.07.2014 Maanteeameti kirju. Tegemist on üksnes esialgsete hinnangutega, mistõttu ei saa asuda tõsikindlale seisukohale tee rajamise reaalsest võimalikusest. Ei saa nõustuda Keskkonnaameti seisukohaga, et "Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon on seisukohal, et ca 25 meetri pikkuse uue teelõigu rajamine ei kahjusta Luitemaa hoiuala, Luitemaa linnu- ega loodusala seisundit ning tegevust saab lubada.", kuivõrd avaldaja poolt esialgselt ja alternatiivselt taotletav juurdepääsutee ei ole tegelikkuses mitte 25 meetrit, vaid kogupikkusega 425 meetrit. Seega Keskkonnaameti seisukoht on puudlik ja seda ei saa käesolevas asjas arvestada.
7(11)
33.TeeS § 25 lg 4 kohaselt on tee ehitamise ja rekonstrueerimise kohutus oma kinnistu piires. Kohus on jätnud avaldaja tegelikud rahalised võimalused kontrollimata ning kaebajad esitavad tõendina Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõtte, mille kohaselt on Mäeotsa kinnistule seatud 17.09.2014 kohtutäituri avalduse alusel keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks ning hüpoteek AS SEB Pank kasuks.
34.Kohus on ebaõigesti hinnanud kaebajate poolt esitatud faktilisi asjaolusid seoses Metste kinnistule paigaldatud aiaga, millega väidetavalt kinnistu omanikud sulgesid avaldajale tee. Kaebajatel on täielik õigus oma omandit kaitsta. Kohus on aga tuvastanud ebaõigesti, et kaebajad takistavad AÕS § 156 lg 1 järgse nõude realiseerimist ja tulnud ebaõigele järeldusele, et aia ehitamine on kinnistu omanike poolt käsitletav pahauskse käitumisena.
35.Kaebajad ei nõustu kohtu poolt juurdepääsuõiguse tasu suuruse määramisega. Kohus on võtnud aluseks avaldaja poolt esitatud hinnapakkumise. Kaebajad on märkinud 12.02.2015 vastuse punktis 2, et avaldaja poolt esitatud hinnapakkumine on ebareaalne. Pakkumisest ei selgu, millist teelõiku üldse silmas peetakse, sest pole teada, kas tegu on esialgse või alternatiivse teelõiguga. Pakkumisest ei selgu, millisel ajaperioodi jooksul lumetõrjet teostatakse. Kuna Metste kinnistule taotletav tee asub suures ulatuses lagendikul, siis sellest tulenevalt on talveperioodil tee pidevalt lund täis. Samuti ei nähtu pakkumisest, mida mõeldakse suvise teehoolduse all. Teepinnase vajumise tulemusena ei piisa hoolduseks ühest koormast killustikust. Vastused määruskaebusele
36.Avaldaja on seisukohal, et kohus on menetlenud avaldust õigesti ja ei näe põhjust määruskaebuses väidetud fakte uuesti läbi analüüsida.
37.Häädemeeste vald jääb oma varem esitatud seisukohtade juurde. Häädemeeste vald (vallavalitsuse kaudu) leiab, et puudub korrektne ehitusprojekt, mille alusel saaks hinnata läbi Uuetoa kinnistu uue, teeseaduse nõuetele vastava tee (uut trassi valides, mitte olemasolevat remontides) ehitamise võimalusi ja maksumust. Paikvaatlus ja esitatud hinnapakkumised ei ole hinnangu andmiseks pädevad ja piisavad. Metste kinnistut läbiva tee puhul on valla seisukohalt arvestatud olemasoleva teega, mis on olnud kasutuses ja vajab rekonstrueerimist. Viited avaldaja rahalistele vahenditele ei ole juurdepääsu otsustamise juures asjakohased, kuna olenemata omanikust ja rahaliste vahendite olemasolust peavad inimesed oma koju pääsema.
38.EV vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle rahuldamata jätta.
39.JL ja MM oma seisukohti määruskaebuse osas ei esitanud. Menetluse edasine käik
40.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
41.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Pärnu Maakohtu 12.03.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
42.Esmalt selgitab kolleegium, et avalikult teelt juurdepääsu määramisel asjaolude kaalumise alusel tehtav otsustus on kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema
8(11)
astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Huvide kaalumisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavaga. Kuigi varasemat tava juurdepääsu kohta tuleb arvestada, ei ole see ainumäärav, eriti olukorras, kus naaberkinnisasja omanik on juurdepääsu takistanud rajatistega ja seetõttu on tee kasutamine olnud võimatu.
43.Kaebajate väide, et avaldaja kinnistule on juurdepääs olemas, kuna see kulgeb läbi kolme kinnistu tavaks muutunud ajaloolisel teel, ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus selgitab, et avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsu puudumisena tuleb mõista olukorda, kus avaldaja kinnisasi ei külgne avalikult kasutatava teega ning avalikule teele pääsemiseks tuleb ületada võõras kinnisasi. Mäeotsa kinnistu omanikul ei ole võimalik avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale pääseda võõrast maatükki ületamata. AÕS § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Avalduse rahuldamise eelduste osas on kaebajad märkinud, et juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus tähendab seda, et kõiki asjaolusid arvestades peab olema piisavalt selge, et kõnealusest kohast pääseb läbi. Maakohus on selles küsimuses õigesti viidanud Riigikohtu praktikale (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-42-10 p 31) ja menetlusosalistele selgitanud, et juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus tähendab ühtlasi ka seda, et tee rajamine peaks olema võimalik ning juurdepääsutee nõude rahuldamine ei eelda, et taotletud juurdepääsu asukohas paikneks tee teeseaduse § 2 lg 1 tähenduses, vaid juurdepääsu määramine ise võib olla tee rajamise aluseks. Kolleegiumi hinnangul on avalduse rahuldamise eeldused maakohtu poolt piisava põhjalikkusega kontrollitud ja ringkonnakohus ei pea maakohtu põhjendusi selles osas vajalikuks korrata.
44.Kaebajate seisukoht, et kohtumääruse lisaks oleval kaardil märgitud juurdepääsutee ei kulge jõega paralleelselt nagu avaldaja taotles, ei ole õige. Maakohtu määruse lisaks olev kaart kajastab juurdepääsuteed selliselt nagu see on kajastatud avaldaja 28.07.2014 esitatud alternatiivnõudele lisatud kaardil (I kd, tl 175). Arvestades plaani suurust ja kvaliteeti, on kolleegiumi hinnangul tee piisavalt täpselt kirjeldatud nii määruses kui määruse lisaks oleval kaardil. Kõigil menetlusosalistel oli võimalus toimikus oleva plaaniga tutvuda, mistõttu ei saa kohtumääruse lisaks oleval kaardil märgitud taotletav juurdepääsu tee olla kohtu poolt valesti tähistatud või määrus selles osas üllatuslik.
45.Kaebajate käitumise osas AÕS § 156 lg 1 järgse nõude realiseerimis takistamise osas nõustub ringkonnakohus samuti maakohtu käsitlusega. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et juurdepääsu määramist ei välista see, kui kinnisasjale, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, on omanik naaberkinnisasja omaniku juurdepääsu soovist teades rajanud juurdepääsu takistavana rajatisi ja sellist tegevust saab hinnata pahauskse käitumisena AÕS § 156 lg 1 järgse nõude realiseerimise takistamiseks. Lisaks on puudutatud isikute ütlustest näha, et Metste kinnistut on kasutatud juurdepääsuks enne kaebajate poolt kinnistu omandamist ilma arvestatavate huvide riiveta. JL ehitas tee tarbeks silla koos Metste kinnistu varasemate omanikega.
46.Kaebuse väited, et maakohus on hinnanud ebaõigesti juurdepääsutee hinnapakkumisi oleks pidanud nende põhjal määrama juurdepääsutee läbi kolme kinnistu, ei ole põhjendatud. Maakohus on arvestanud juurdepääsutee valimisel ja konkureerivate
9(11)
hinnapakkumiste kaalumisel esitatud tõendite ja menetlusosaliste seisukohtadega ning viinud läbi paikvaatluse. Kolleegiumi arvates on maakohus kaalunud poolte huvisid ja põhjendanud oma järeldust, et menetlusosalisi kõige vähem koormavaks on juurdepääs üle kaebajatele kuuluva kinnisasja. Kohus on õigesti arvesse võtnud asjaolusid, et kolme kinnistut läbiv juurdepääsutee on eelkõige oluliselt pikem, läheb läbi kahe hoone vahelt ja on elanikele liigselt koormav. Kohus on esitatud tõendite pinnalt hinnanud, kui palju üks või teine alternatiivne juurdepääsutee investeeringuid nõuaks. Kohaliku omavalitsuse esindaja hinnangul ei sisalda Uuetoa kinnistu omaniku poolt väljapakutud uue teelõigu ehitamiseks esitatud hinnapakkumine uue tee ehitamiseks kõiki vajalikke kulutusi, mistõttu ei ole konkreetne pakkumine piisav hindamaks, kas ja milliste kuludega soovitud teelõiku on võimalik välja ehitada. Eeltoodut kinnitavad Häädemeeste valla poolt esitatud tõendid teede pikkuse kohta ja seisukohad uue teelõigu ehitamise osas (I kd, tl 59-62, 178-181; II kd, tl 29-32, 91-93, 176).
47.Kolleegium jagab maakohtu seisukohti ka osas, mis puudutab kaalutlust määratud juurdepääsutee ehitamise kohustuse ja koormatud kinnistu omanikke kitsenduste ning juurdepääsu taotleja huvide proportsionaalsuse suhtes. Kohus on huvide kaalumisel õigesti arvestanud kõikide puudutatud isikute huvi privaatsuse tagamisele ja asjaolu, et tee rekonstrueerimine nõuab kulutusi. Ringkonnakohus möönab, et uue teelõigu rajamise ning silla ja tee rekonstrueerimise maksumus on suur, kuid ka läbi kolme kinnistu tee parendamiseks tuleb teha märkimisväärseid kulutusi. Samuti ei ole teada, kas täiendava teelõigu ehitamine Uuetoa kinnisasjale on üldse võimalik. Kolleegium leiab, et kulutused tee rajamisel ei kaalu üles Uuetoa kinnistu elanike privaatsust, kuivõrd määratud juurdepääsutee tee ei läbi hoovi, kus igapäevaselt elatakse. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et avaldaja on menetluse jooksul korduvalt kinnitanud oma nõusolekut rekonstrueerida taotletav tee omal kulul ja määruse resolutsiooniga on avaldajale pandud tee taastamise ja ehitamise kulude hüvitamise kohustus.
48.Kaebuse väite osas, et kinnisasja koormamine juurdepääsuteega vähendab koormatud kinnisasja turuväärtust, väheneb põllumassiiv ja kaasneb keskkonna rikkumisest tekkiv kahju, selgitab kolleegium, et teeomanikul on õigus nõuda tee kasutajatelt tasuna vähemalt TeeS § 37 lg 3 järgses ulatuses tee kasutamisega seotud kulutuste hüvitamist ning eratee omanik, kes peab AÕS § 156 lg 1 järgi lubama teed kasutada teisel isikul, võib nõuda ka hüvitist teise isiku teekasutuse tõttu kinnistu turuväärtuse vähenemise eest (RK lahend nr 3-2-1-170-12, p 12). Maakohus on arvestades esitatud tõendeid kaebajate kasuks määrusega välja mõistnud õiglase juurdepääsuõiguse tasu. Kolleegium selgitab lisaks, et kehtiv materiaalõigus ei seo juurdepääsutee kasutamise eest makstava tasu suurust otseselt selleks kasutatava maatüki hooldamise kuludega või selle eest riigile tasutava maamaksu suurusega, vaid annab kohtule õiguse, kui naaberkinnisasjade omanikud ise kokkuleppele ei jõua, määrata asjaolusid arvestades õiglane ja mõistlik tasu. Praegusel juhul on maakohus seejuures lähtunud muu hulgas poolte esitatud erinevatest võimalikest arvandmetest tee hooldus- ja korrashoiukulude kohta (I kd, tl 198; II kd, tl 79). Nimetatud kulutuste suurus etteulatuvalt ei ole teada ja sõltub muu hulgas ilmastikust. Seega sai kohus poolte esile toodud asjaolude alusel määrata oma siseveendumuse alusel õiglase ja mõistliku tasu, mille muutmist on asjaolude olulisel muutumisel võimalik nõuda eraldi menetluses (TsMS § 459). Maakohtu siseveendumuse kujunemine on lahendis jälgitav ja määratud tasu on kolleegiumi hinnangul mõistlik ja õiglane. Diskretsiooni piire ei ole kohus tasu suuruse määramisel ületanud.
10(11)
49.Kaebuse etteheide, et kohus on jätnud avaldaja tegelikud rahalised võimalused kontrollimata, kuna Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõtte kohaselt koormavad Mäeotsa kinnistut keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks ning hüpoteek, on asjakohatu. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolu, et avaldaja kinnistu on koormatud hüpoteegiga, ei anna põhjust arvata, et avaldaja rahalised võimalused oleksid tee taastamise ja ehitamise kulude hüvitamisel sellepärast piiratud. Kaebajate viidatud keelumärge on kinnistusraamatust 17.04.2015 kustutatud (II kd, tl 159 pöördel). Samuti ei ole põhjendatud kaebuse väide, et maakohus ebaõigesti hinnanud tõendina esitatud Keskkonnaameti 22.07.2014 seisukohta, kuivõrd selles kajastatud teepikkus on tegelikkusest lühem. Ringkonnakohus märgib, et Keskkonnaameti seisukoht on oluline uue teelõigu rajamise osas, mitte niivõrd olemasoleva tee rekonstrueerimisel, mistõttu on ca 25 meetri pikkuse uue teelõigu rajamise võimalikkuse kohta antud Keskkonnaameti seisukoht asjakohane.
50.Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus on põhjalikult ja igakülgselt kaalunud nii avaldaja kui puudutatud isikute huvisid ning leidnud, et avaldaja huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle kaebajate kinnisasja kaalub üles kaebajate huvi oma kinnisasja kasutamise keelamise vastu. Seejuures on kohus arvestanud tekkida võivaid kulutusi, varasemaid kasutamise tavasid, juurdepääsu koormavust jm olulisi asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjaolusid ja esitatud tõendeid hinnanud seadusekohaselt ning kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
51.Maakohu määruse muutmata jätmise tõttu ei ole ringkonnakohtul alus muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud määruskaebuse esitajate kanda.
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.