Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
29. mai 2015 Tartu
Tsiviilasja number
2-13-10795
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi hagi Peeter Waaksi vastu 9590 euro väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. augusti 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Peeter Waaksi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Peeter Waaks (isikukood XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tõnu Meidra
esindajad
Edasikaebamise kord
Vastustaja (hageja): Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu, esindaja Liina Hallik Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
menetlusse võtmise määruse, hagiavalduse (hagi alus ja ese 1-l lehel tooduna) ja selle lisade (kuriteoohvrile riikliku hüvitise maksmise otsus ja tõend hüvitise ülekandmise kohta) analüüsimisele kulunud põhjendatud ajakuluks 1 tundi. Samuti on ülemäära suurena näidatud kostja nimel tõendite väljaselgitamisele, kogumisele ja analüüsimisele kulunud aeg, kusjuures vastuse lisad 1 ja 2 (Euroopa Inimõiguste Kohtu 22.02.2013 kinnituskiri avalduse nr 7522/13 osas ja Tartu Ringkonnakohtu 05.09.2012 määrus kriminaalasjas nr 1-12-8064) ei ole asjakohased, puudutades kaitsepolitseinike väidetavat tegevusetust seoses CC tulistamisega. Arvestades asjaolu, et vandeadvokaat Tõnu Meidra kaitses kostjat viimase suhtes toimunud kriminaalmenetluses ning seetõttu olid tal olemas kostja 23.05.2011 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll ja 12.01.2012 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus, luges maakohus eespool viidatud toimingu tegemiseks kulunud põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Põhjendamatult suurena on näidatud hageja täiendava seisukohaga (sisuliselt 2-l lehel) tutvumiseks ja analüüsimiseks kulunud aega olukorras, kus kostja esindajale olid juba teada nii faktilised asjaolud kui ka hageja õiguslik positsioon. Eeltoodust tulenevalt luges maakohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tunni hageja täiendava seisukohaga tutvumise eest. Kohtu hinnangul on kostja 12.06.2013 menetlusdokumendis (kostja vastus hagiavalduse täiendusele) suures osas esitanud varem esitatuga (22.04.2013 vastus hagiavaldusele) kattuvaid seisukohti. Tasu väljamõistmine samade seisukohtade ettevalmistamise ja esitamise eest mitmel korral ei ole põhjendatud, mistõttu kohus vähendas täiendavate seisukohtade koostamisele kulunud aega 1 tunni 20 minutini. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja õigusabikulud seadusandluse ja kohtupraktika analüüsi (18.04.2013 ja 12.06.2013) ning hagiavaldusele vastuse koostamise eest on taotletud suuruses põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, vastates antud tsiviilasja keerukusele ja mahule (ajakulu kokku 6 tundi 10 minutit). Samas ei ole põhjendatud jätta hageja kanda kliendi (kostja) esindajaga (vend) suhtlemise ja hagiavalduse vastuse selgitamise kulusid. Maakohtus hageja nõude arutamisele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on kokku 10 tundi, mis teeb kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1440 eurot (sh käibemaks, sest kostja füüsilise isikuna ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada). Maakohtu hinnangul puudub kostjal õigus nõuda menetluskulude hüvitamist ringkonnakohtus tehtud toimingutelt. Tartu Ringkonnakohtu 07.01.2014 määruse resolutsioonis, millega kohus lõpetas apellatsioonimenetluse, menetluskulude jaotust märgitud ei ole.
2) on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, jättes P. Waaksi väited menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas analüüsimata. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-153-13 on maakohus kohustatud hindama lepingulise esindaja kõigi kulude põhjendatust ja vajalikkust; 3) jäävad määruskaebuse esitajale selgusetuks kohtu kaalutluse piirid, mida menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel peab kohus arvestama. See aga muudab võimatuks hinnata menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust konkreetse otsustuse lõikes; 4) ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtuga, et lepinguline esindaja ei pidanud nii palju tööd tegema. Maakohus ei ole tuvastanud, et lepinguline esindaja on esitanud õigusliku vaidluse seisukohalt täiesti ebaolulist ja asjasse puutumatut õiguslikku argumentatsiooni. Esineb vajadus tutvuda varasemalt esitatud konkreetse kaasusega seotud positsiooniga. Jääb arusaamatuks maakohtu tõlgendus advokaadiga sõlmitud kliendilepingu pinnalt; 5) arvestades Tartu Ringkonnakohtu 07.01.2014 määruses märgitut, siis p 2 kohaselt on ka apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud jäetud apellandi kanda. Vaidlustatud määruse p-s 5 esitatud tõlgendus on ebaselge ning piirab määruskaebuse esitaja huvisid ebamõistlikult. P. Waaks on toiminud TsMS § 174 lg-st 1 juhindudes. Kohtu põhjendused TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 osas lähevad vastuollu TsMS § 457 lg-ga 1. Kohtu TsMS § 448 lg 1 p 3 ja lg 2 ja § 178 lg 1 tõlgendus on kohane vaid siis, kui kohus on täielikult jätnud apellatsiooniastmes käsitlemata menetluskuludega seonduva, kuid see ei ole nii. On arusaamatu, kuidas oleks ringkonnakohus saanud menetluskulud TsMS § 644 lg 3 tähenduses määruse resolutsioonis kindlaks määrata, kui loetakse, et apellant ei ole üldse menetlustoiminguid teinud.
alates dokumendist tegelikust saajani jõudmisest. Määruskaebus on esitatud 26. septembril 2014, seega TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga määruskaebuse tähtaegsuse osas ning ei korda maakohtu põhjendusi.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.