Eesti Vabariigi hagi Peeter Waaksi vastu 9590 euro väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lahendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. augusti 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Peeter Waaksi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Peeter Waaks (isikukood XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tõnu Meidra
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Vastustaja (hageja): Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu, esindaja Liina Hallik Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
27.augusti 2014 määrus muutmata. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Tartu Maakohtu jättis 25. septembri 2013 otsusega Eesti Vabariigi (hageja) hagi Peeter Waaksi (kostja) vastu 9 590 euro väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Tartu Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2014 määrusega lõpetati apellatsioonimenetlus Eesti Vabariigi apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 25. septembri 2013 otsuse peale seoses apellatsioonkaebusest loobumisega. Tartu Maakohtu 25. septembri 2013 otsus jõustus 23. jaanuaril 2014.
2.P. Waaks esitas 5. veebruaril 2014 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud summas 3960 eurot (27,5 tundi x 120 eurot/tund, millele lisandub käibemaks). Kostja lisas avaldusele õigusabikulu arved nr XXXXX ja XXXXXX koos spetsifikatsioonidega. Eesti Vabariik vaidles kostja avaldusele vastu. Hageja palus vähendada hüvitamisele kuuluvat menetluskulude summat ja määrata see üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3.Tartu Maakohus rahuldas 21. mai 2014 määrusega P. Waaksi avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras P. Waaksi menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1343,52 eurot ning mõistis Eesti Vabariigilt välja 1343,52 eurot P. Waaksi kasuks menetluskulude katteks.
4.P. Waaks esitas määruskaebuse Tartu Maakohtu 21. mai 2014 määruse peale.
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 30. juuni 2014 määrusega Tartu Maakohtu 21. mai 2014 määruse ja saatis menetluskulude kindlaksmääramise avalduse maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Tartu Maakohus tunnistas 24. novembri 2014 määrusega põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis P. Waaksi 26. septembri 2014 määruskaebuse menetlemisel kohaldamata TsMS § 3111 lg 3 (alates 1. jaanuarist 2013 kehtiv redaktsioon), mille kohaselt loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Maakohus edastas määruse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtus.
7.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium jättis 3. märtsi 2015 määrusega nr 3-4-1-56-14 Tartu Maakohtu taotluse läbi vaatamata.
MAAKOHTU SEISUKOHT
8.Tartu Maakohus rahuldas 27. augusti 2014 määrusega P. Waaksi avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras P. Waaksi menetluskulude rahaliseks suuruseks 1440 eurot ning mõistis Eesti Vabariigilt välja 1440 eurot P. Waaksi kasuks menetluskulude katteks. Maakohtu põhjenduste kohaselt on menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks üksnes esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Antud tsiviilasi ei olnud mahukas ega õiguslikult keerukas. Maakohus leidis, et ei ole põhjendatud jätta hageja kanda kostja 09.04.2013 kulu, mis on seisnenud taotluse esitamises kohtule hagile vastamistähtaja pikendamiseks. Maakohus pidas tsiviilasja
menetlusse võtmise määruse, hagiavalduse (hagi alus ja ese 1-l lehel tooduna) ja selle lisade (kuriteoohvrile riikliku hüvitise maksmise otsus ja tõend hüvitise ülekandmise kohta) analüüsimisele kulunud põhjendatud ajakuluks 1 tundi. Samuti on ülemäära suurena näidatud kostja nimel tõendite väljaselgitamisele, kogumisele ja analüüsimisele kulunud aeg, kusjuures vastuse lisad 1 ja 2 (Euroopa Inimõiguste Kohtu 22.02.2013 kinnituskiri avalduse nr 7522/13 osas ja Tartu Ringkonnakohtu 05.09.2012 määrus kriminaalasjas nr 1-12-8064) ei ole asjakohased, puudutades kaitsepolitseinike väidetavat tegevusetust seoses CC tulistamisega. Arvestades asjaolu, et vandeadvokaat Tõnu Meidra kaitses kostjat viimase suhtes toimunud kriminaalmenetluses ning seetõttu olid tal olemas kostja 23.05.2011 kahtlustatavana ülekuulamise protokoll ja 12.01.2012 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus, luges maakohus eespool viidatud toimingu tegemiseks kulunud põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Põhjendamatult suurena on näidatud hageja täiendava seisukohaga (sisuliselt 2-l lehel) tutvumiseks ja analüüsimiseks kulunud aega olukorras, kus kostja esindajale olid juba teada nii faktilised asjaolud kui ka hageja õiguslik positsioon. Eeltoodust tulenevalt luges maakohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 1 tunni hageja täiendava seisukohaga tutvumise eest. Kohtu hinnangul on kostja 12.06.2013 menetlusdokumendis (kostja vastus hagiavalduse täiendusele) suures osas esitanud varem esitatuga (22.04.2013 vastus hagiavaldusele) kattuvaid seisukohti. Tasu väljamõistmine samade seisukohtade ettevalmistamise ja esitamise eest mitmel korral ei ole põhjendatud, mistõttu kohus vähendas täiendavate seisukohtade koostamisele kulunud aega 1 tunni 20 minutini. Maakohus leidis, et kostja lepingulise esindaja õigusabikulud seadusandluse ja kohtupraktika analüüsi (18.04.2013 ja 12.06.2013) ning hagiavaldusele vastuse koostamise eest on taotletud suuruses põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, vastates antud tsiviilasja keerukusele ja mahule (ajakulu kokku 6 tundi 10 minutit). Samas ei ole põhjendatud jätta hageja kanda kliendi (kostja) esindajaga (vend) suhtlemise ja hagiavalduse vastuse selgitamise kulusid. Maakohtus hageja nõude arutamisele kulunud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on kokku 10 tundi, mis teeb kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1440 eurot (sh käibemaks, sest kostja füüsilise isikuna ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada). Maakohtu hinnangul puudub kostjal õigus nõuda menetluskulude hüvitamist ringkonnakohtus tehtud toimingutelt. Tartu Ringkonnakohtu 07.01.2014 määruse resolutsioonis, millega kohus lõpetas apellatsioonimenetluse, menetluskulude jaotust märgitud ei ole.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
9.P. Waaks esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 27. augusti 2014 määruse tühistamist osas, milles maakohus jättis Eesti Vabariigilt välja mõistmata menetluskulud 1440 eurot ületavas osas ja uue määruse tegemist, millega mõista Eesti Vabariigilt P. Waaksi kasuks juba välja mõistetud 1440 eurole lisaks veel täiendavalt menetluskulud summas 2520 eurot (kokku 3960 eurot). Määruskaebuse täienduses palus P. Waaks jätta määruskaebuse lahendamisel kohaldamata TsMS § 3111 lg 3 ja tunnistada nimetatud säte põhiseadusega vastuolus olevaks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) jääb määruskaebuse esitajale selgusetuks, kuidas sai e-toimiku süsteem lugeda kättetoimetatuks 27.08.2014 määruse 09.09.09.2014 seisuga. Lepinguline esindaja selgitab, et ta sai vaidlusaluse määruse kätte esmakordselt alles 25.09.2014. Lepinguline esindaja ei ole TsMS § 3111 lg 1 mistahes teavitust saanud ja eriti TsMS § 3111 lg 3 tähenduses on loetud menetlusdokument kättetoimetatuks üldse teise menetlusdokumendi avamisega;
2) on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, jättes P. Waaksi väited menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas analüüsimata. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-153-13 on maakohus kohustatud hindama lepingulise esindaja kõigi kulude põhjendatust ja vajalikkust; 3) jäävad määruskaebuse esitajale selgusetuks kohtu kaalutluse piirid, mida menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tegemisel peab kohus arvestama. See aga muudab võimatuks hinnata menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust konkreetse otsustuse lõikes; 4) ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtuga, et lepinguline esindaja ei pidanud nii palju tööd tegema. Maakohus ei ole tuvastanud, et lepinguline esindaja on esitanud õigusliku vaidluse seisukohalt täiesti ebaolulist ja asjasse puutumatut õiguslikku argumentatsiooni. Esineb vajadus tutvuda varasemalt esitatud konkreetse kaasusega seotud positsiooniga. Jääb arusaamatuks maakohtu tõlgendus advokaadiga sõlmitud kliendilepingu pinnalt; 5) arvestades Tartu Ringkonnakohtu 07.01.2014 määruses märgitut, siis p 2 kohaselt on ka apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud jäetud apellandi kanda. Vaidlustatud määruse p-s 5 esitatud tõlgendus on ebaselge ning piirab määruskaebuse esitaja huvisid ebamõistlikult. P. Waaks on toiminud TsMS § 174 lg-st 1 juhindudes. Kohtu põhjendused TsMS § 442 lg 5 ja § 463 lg 2 osas lähevad vastuollu TsMS § 457 lg-ga 1. Kohtu TsMS § 448 lg 1 p 3 ja lg 2 ja § 178 lg 1 tõlgendus on kohane vaid siis, kui kohus on täielikult jätnud apellatsiooniastmes käsitlemata menetluskuludega seonduva, kuid see ei ole nii. On arusaamatu, kuidas oleks ringkonnakohus saanud menetluskulud TsMS § 644 lg 3 tähenduses määruse resolutsioonis kindlaks määrata, kui loetakse, et apellant ei ole üldse menetlustoiminguid teinud.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
10.Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) vaidles määruskaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole määruskaebus esitatud TsMS-is sätestatud tähtaegu järgides ning seega ei ole määruskaebus võetud õigesti menetlusse; 2) on vaidlustatud määrus põhjendatud ning seaduslik ja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27. augusti 2014 määrus muutmata. Ükski määruskaebustes esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
12.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS § 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja vaidlustanud maakohtu määrust osaliselt, s.o osas, milles maakohus jättis hagejalt välja mõistmata menetluskulud summas 2520 eurot (s.o 3960 – 1440). Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis välja hagejalt kostja lepingulise esindaja kulud summas 1440 eurot. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas.
13.Seoses määruskaebuse tähtaegsusega märgib ringkonnakohus järgmist. Tartu Maakohtu
24.novembri 2014 määrusest nähtuvalt luges maakohus kaevatava määruse kostja esindajale TsMS § 306 lg 1 tähenduses kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel 25. septembril 2014 ehk
alates dokumendist tegelikust saajani jõudmisest. Määruskaebus on esitatud 26. septembril 2014, seega TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud tähtaega järgides. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga määruskaebuse tähtaegsuse osas ning ei korda maakohtu põhjendusi.
14.Maakohtu hinnangul puudub kostjal õigus nõuda menetluskulude hüvitamist ringkonnakohtus tehtud toimingutelt, sest Tartu Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2014 määruse resolutsioonist ei nähtu menetluskulude jaotust. Määruskaebuse esitaja leiab, et vastavalt viidatud määruse p-le 2 kannab apellatsioonkaebuse esitamisega seotud kulud Eesti Vabariik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et Tartu Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2014 määrusest, millega ringkonnakohus lõpetas menetluse seoses apellatsioonkaebusest loobumisega, menetluskulude jaotust ei nähtu. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks määruskaebuse esitaja viide kõnealuse määruse p-le 2. Ka määruse p-st 2 ei nähtu, et menetluskulud oleksid jäetud Eesti Vabariigi kanda. Maakohus on õigesti märkinud, et olukorras, kus kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist, on menetlusosalisel TsMS § 448 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel õigus taotleda kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates täiendava otsuse tegemist. Viidatud säte kehtib ka siis, kui kohtulahendina tehtud määrus on asjas lõpplahendiks. Apellatsioonkaebuse vastuses esitatud taotlus menetluskulude jätmiseks vastaspoole kanda ei ole käsitletav täiendava otsuse tegemise avaldusena. Järelikult on õige maakohtu järeldus, et kostjal puudub õigus nõuda menetluskulude hüvitamist ringkonnakohtus tehtud toimingutelt.
15.Maakohus luges kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks maakohtus kokku 10 tundi kokku summas 1440 eurot (s.o 10 tundi x 120 eurot/tund x 1,2). Määruskaebuse esitaja leiab, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu on kokku 27,5 tundi (s.o ajakulu maakohtus 15 tundi + ajakulu ringkonnakohtus 12,5 tundi), kokku summas 3960 eurot (s.o 27,5 tundi x 120 eurot/tund x 1,2). Vastavalt käesoleva määruse p-s 14 esitatud põhjendustele ei saa kostja nõuda menetluskulude hüvitamist apellatsioonimenetluses. Seoses menetluskulude hüvitamisega maakohtus märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on 26. oktoobri 2011 määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 11 selgitanud, et TsMS § 175 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude vajalikkust, mh arvestades menetluse kestust ja keerukust. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.
16.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.